3-20-92/3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-92 Määruse kuupäev

1. mai 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Simmo Laane (Laan) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses juuksuriteenuse mittevõimaldamisega Menetlusosalised Kaebaja – Simmo Laan Vastustaja – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Vangla jättis 17.10.2019.a otsusega nr 1-13/172-2 (digitoimiku leht (dtl) 11-12) rahuldamata Simmo Laane (edaspidi kaebaja) 22.08.2019.a kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist 150 eurot seoses juuksuriteenuse mittevõimaldamisega. Otsuse põhjenduste kohaselt on kaebajale tervisekaardi 21.02.2019.a sissekandest nähtuvalt näidustatud juuksur üks kord kuus. Arst täpsustas 07.10.2019, et juukselõikus pole näidustatud kohustusega võimaldada seda täpselt iga 30 päeva järel, vaid ligilähedase regulaarsusega. Tegemist ei ole ettekirjutatud ravimeetodiga. Kaebajale võimaldati juuksuriteenuse kasutamine 18.06.2019 ja seejärel 05.08.2019 ehk
3. päeval pärast viimast lõikust. Vangla selgitas 19.08.
4. a vastuskirjas nr 2-3/1916-2 (dtl 9-10) juuksuriteenuse mitteosutamise põhjusi ja vabandas tekkinud ebamugavuste pärast. Kahju hüvitamise taotluse menetlemise käigus leidis kinnitust, et vangla käitus õigusvastaselt, kui ei võimaldanud kaebajale 2019.a juulikuus juuksuriteenust. Vangla vabandas veelkord. Sõltumata vangla tegevuse õigusvastasusest ei ole kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks alust, kuna arsti kinnitusel ei ole kahjustada saanud kaebaja tervis ning vangla hinnangul ei ole tegemist ka väärikuse alandamisega.
5. Kaebaja esitas 08.11.2019 Tartu Maakohtule kahjunõudena pealkirjastatud avalduse (dtl 34) koos riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega ja 25.11.2019 täiendavad seisukohad (dtl 5-6). Tartu Maakohus võttis asja menetlusse tsiviilasjana nr 2-19-
6. Maakohus jättis 19.12.2019.a määrusega avalduse maakohtu pädevuse puudumise tõttu läbi vaatamata. Maakohus edastas asja materjalid kaebajale 10.01.
7. 1
8. Kaebaja esitas 14.01.2020 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palub asja menetlusse võtta, ja edastas kõik tsiviilasja nr 2-19-17502 materjalid halduskohtule. Kaebaja soovib esitada Tartu Vangla vastu kahjunõude summas 150 eurot. Ajavahemikul 18.06.-05.08.2019 ei võimaldatud kaebajale juuksuriteenust, kuigi tal oli selleks meditsiiniline näidustus. Juuksuriteenus on kaebajale vajalik, kuna tema peanahk läheb pikemate juuste all „hauduma“ ning tekib nii veremürgistuste kui nahahaiguste oht. Kaebajale tekitati valu, piina, ebamugavust ja alandusi, kaebaja pidi levitama kõõma ning taluma sotsiaalset tõrjutust. Vangla on küll vabandanud, kuid vabandused ei tundu siirad. Kaebaja hinnangul on vaidlus selles, kas pelgast vabandusest piisab või on tema õiguste riive piisav kahjunõude rahuldamiseks. Kohtu seisukoht
9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja tugineb tervisekahju tekkimisele ja väärikuse alandamisele.
10. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja hinnangul peaks hüvitis talle tekitatud mittevaralise kahju eest olema 150 eurot, seega on tegemist väheintensiivse riivega.
11. Sisulisest aspektist on vähese intensiivsusega riivega tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kaebaja tugineb sellele, et talle osutati juuksuriteenust 18-päevase hilinemisega. Vaidlust ei ole selles, kas kaebaja õigusi on rikutud või mitte - vastustaja on tunnistanud, et juuksuriteenuse mittevõimaldamine oli õigusvastane ja vabandanud kaebaja ees kahel korral. Kohtu hinnangul ei saa selline rikkumine riivata kaebaja põhiõigusi määral, mida võiks lugeda intensiivseks riiveks.
12. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist rahas, vastustaja vabandused on kaebaja jaoks ebapiisavad. Mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui kaebaja õiguste rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine ehk rahalise hüvitise väljamõistmine kaebajale ebatõenäoline. Eesti õigussüsteemile on omane hüvitada rahas ainult väga tõsistest rikkumistest 2 põhjustatud mittevaraline kahju ning ka nendel juhtudel on hüvitised tagasihoidlikud. Arst ei ole kinnitanud kaebajal tervisekahju tekkimist. Arvestades kaebaja õiguste rikkumise kestust ning seda, et vastustaja on oma eksimust tunnistanud ja kaebaja ees vabandanud, ei ole eduväljavaateid ka sellel, et kohus tunnistaks toimunu väärikuse alandamiseks RVastS § 9 lg 1 tähenduses ja mõistaks kaebajale selle eest välja rahalise hüvitise.
13. Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3