EDASIKAEBAMISE KORD Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK N. A. esindaja esitas 03.03.2020 hageja nimel Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagi kostja M. R. vastu väljamõistetud elatise maksmise lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab laps M. R. alates 21.02.2020 ema juures ja hageja täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kohus võttis hagi 04.03.2020 määrusega menetlusse. Kostja D. R. saatis 13.04.2010 kohtule e-posti aadressilt xxx vastuse hagile seoses menetlusega 220-3442, milles kinnitab, et tema poeg M. R. elab oma ema N. A.. On nõus avaldusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. Hageja esitas kohtusse hagi kostja vastu, et lõpetada kohtuotsusega välja mõistetud elatise maksmine alates 03.03.2020. Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2020 otsusega tühistati Viru Maakohtu 30.09.2019 otsus tsiviilasjas 219-21 ja mõisteti N. A.lt välja M. R. ülalpidamiseks elatis 100 eurot kuus alates 02. jaanuarist 2019 kuni M. R.i täisealiseks saamiseni 1. veebruaril 2021. Kostja esitas 13.04.2020 e-posti aadressilt xxx hagile vastuse, et tunnistab hagi. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast (
Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (
). Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Hagi esitati kohtusse 03.03.2020. Alaealine laps M. R. elab alates 21.02.2020 hageja N. A. juures. Lapse ema täidab sellest ajast ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kostja M. R. kinnitab, et laps ei ela enam temaga, on kohtuotsusega välja mõistetud elatise aluseks olevad asjaolud muutunud. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, et lõpetada alates 03.03.2020 Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2020 otsusega tsiviilasjas 2-19-21 N. A. kohustus tasuda M. R. ülalpidamiseks elatist 100 eurot kuus. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. taotlust, võttes aluseks Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Kohus jätab poolte menetluskulud nende enda kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt
lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.