Obsah (7)

§ 657§ 654§ 232§ 231§ 436§ 652§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-18-

§ 657lg 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kuna hageja esitas ringkonnakohtule tõendi selle kohta, et ta katkestas õpingud

1. detsembril 2019, siis tuleb kohtuotsuse resolutsiooni täiendada elatise 6 tasumise kohustuse lõppemise kuupäevaga. Ringkonnakohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
2. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotlused täiendava teabe nõudmiseks Maksu- ja Tolliametilt ja XXXXXXX Kutsehariduskeskuselt. Ringkonnakohus leiab, et kostjale olid tagatud võimalused hageja majandusliku olukorra kohta tõendite kogumise taotlemiseks maakohtus ning puudub põhjus tõendeid täiendavalt koguda. Hageja õpingute katkestamise aja kohta on ringkonnakohtule tõend esitatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning ei korda maakohtu põhjendusi

§ 654lõike 6 alusel.

Vastusena apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus rikkus tõendite hindamisel menetlusõiguse norme.

§ 232

lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Asjaolu saab tsiviilkohtumenetluses olla kas tõendatud (

§ 232

lg 1), vastaspoolel omaks võetud (

§ 231

lg 2) või üldtuntud (

§ 231lg 1).

Seda, kuidas peab tõendite hindamisel kohtu siseveendumus kujunema, seadus ei sätesta. Siiski peab kohtuotsus olema põhjendatud, sh peab põhjendatud olema siseveendumuse tekkimine ja selle kujunemine. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8.

Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsus nimetatud nõuetele. Maakohus hindas tunnistajate ütlusi ja selgitas, miks on tõendatud kostja lisasissetuleku olemasolu. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on piisavalt jälgitav, selles ei esine vastuolusid ning otsust on piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea

§ 652lõike 5 kohaselt tõendite uut hindamist vajalikuks.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et kostja peab tasuma kuni õpingute lõppemiseni hagejale elatist 70 eurot kuus. Hageja esitas ringkonnakohtule vastuseks päringule õpingute kohta väljatrüki Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS). Väljatrükist nähtub, et hageja arvati XXXXXXX kutsehariduskeskusest välja
2. detsembril 2019 ja selle põhjuseks oli õpingute katkestamine. Seega lõppes kostja elatise maksise kohustus
3. detsembril 2019, kuna maakohtu otsuse järgi tuli elatist tasuda kuni õpingute lõppemiseni. Õpingud lõpevad ka siis, kui õpilane arvatakse haridusasutusest välja.
4. Ringkonnakohus jätab menetluskulud

§ 162

lõike 4 alusel ringkonnakohtus poolte endi kanda, arvestades kostja majanduslikku olukorda ja võimetust tööd täies mahus teha, samuti hageja õppimise lõppemist 3. detsembril 2019 ning elatise maksmise kohustuse äralangemist. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi