Obsah (4)

§ 209§ 81§ 4§ 10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus 09. juuni 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number Kohtunik Vaidlustatud lahend 1-20-3450 (17730000007) Ivi Kesküla

§ 209

lg 2 p 3 tunnustel selles, et peale 11.03.2010 toimunud abielulahutust XX ja YY ühisvara jagamise protsessi käigus

1. aasta kevadel viis YY XX pettusega eksimusse, jättes tahtlikult avaldamata andmed tegelikest asjaoludest, millega lõi ebaõige ettekujutuse äriühingute OÜ V (osanikud OÜ N, OÜ E, OÜ C) ja OÜ C (ainuosanik YY) majanduslikust seisust selleks, et saada varalist kasu OÜ-le C, mis kuulus ühisvarana endistele abikaasadele XX-le ja YY-le.
2. 31.03.2020 koostas Politsei- ja Piirivalveameti vanemuurija prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse, millele 03.04.2020 andis nõusoleku Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör ja millega lõpetati kriminaalasjas nr 17730000007 menetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel.
3. 09.04.2020 registreeriti Riigiprokuratuuris XX ja tema lepingulise esindaja kaebus PPA 31.03.2020 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrusele kriminaalasjas nr 17730000007, milles taotleti nimetatud määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
4. Riigiprokuratuuri
5. mai
6. a määrusega muudeti kriminaalmenetluse lõpetamise alust leides, et kriminaalmenetluse jätkamine on välistatud KrMS § 199 lg 1 p 2 ja KrMS § 200 järgi kuriteo aegumise tõttu. XX esindaja kaebus jäeti rahuldamata. Sealjuures jättis 1 Riigiprokuratuur analüüsimata kriminaalmenetluse aluse olemasolu ja/või puudumise, mis välistaks kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi.
7. KrMS § 200 kohaselt kui kohtueelses menetluses ilmneb käesoleva seadustiku §-s 199 nimetatud asjaolu, mis välistab kriminaalmenetluse, lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega. KrMS § 199 lg 1 p 2 järgi on kriminaalmenetlust välistav asjaolu kuriteo aegumistähtaja möödumine.

§ 81

lg 1 p 2 järgi ei tohi kedagi kuriteos süüdi mõista ega karistada kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo korral.

§ 4

lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.

§ 209

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo eest karistatakse rahalise karistuse või kuni nelja-aastase vangistusega ning

§ 209lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava teo eest ühe- kuni viieaastase vangistusega.

Seega on kõnealuse kuriteokoosseisu puhul tegemist teise astme kuriteoga, mis aegub viie aasta jooksul.

1. Riigiprokuratuur märkis, et tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX sõlmiti kompromissleping 14.03.
2. Sellele eelnenud 06.02.2014 toimunud Tallinna Ringkonnakohtu istungil nimetatud tsiviilasjas andis YY läbi oma lepingulise esindaja teada, et OÜ-l V on kohustusena pangalaen ja endiselt on alles Ahtri korrus. Nimetatud asjaolu on tõendatud kriminaaltoimikus sisalduva 06.02.
3. a Tallinna Ringkonnakohtu istungi protokolliga. Samal päeval, st 06.02.2014 on toonased OÜ V osanikud võtnud vastu otsuse kinnitada osaühingu
4. a majandusaasta aruanne ning jaotada dividendideks kogu jaotamata kasum summas 1 150 000 eurot. OÜ V
5. a majandusaasta aruandele on lisatud juhatuse allkirjade leht, mis on dateeritud 27.01.
6. a ning millel on ka YY allkiri, millega on kinnitatud majandusaasta aruande õigsust ning tehtud ettepanek jaotada dividendideks kogu jaotamata kasum summas 1 150 000 eurot. Seega on tõendatud, et YY oli teadlik juba enne 06.02.
7. a ringkonnakohtu istungit viidatud ettepanekust ning tema poolt 11.06.
8. a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlusi selle kohta nagu oleks see otsus tehtud ilma tema osaluseta, ei saa pidada usaldusväärseteks. Menetleja poolt ülekuulamisel esitatud küsimusele „Kas teavitasite XX eelnimetatud dividendide otsuse tegemisest ja kunas?“ on YY vastanud järgmiselt: „Minul XXga otsesuhtlust ei olnud, kogu asjaajamine käis advokaatide kaudu, mina ei tea, mida keegi neist kellelegi teatas, mida keegi küsis või teadis. Mina isiklikult vastasin tõeselt kõigele, mida minult küsiti ja ma ei mäleta, kas XX just seda konkreetset asja küsis.“ Samas on ringkonnakohtu 06.02.2014 istungi protokolliga tõendatud, et YY ei ole oma esindaja vahendusel seda asjaolu kohtuistungil avaldanud. YY on seevastu selgitanud, et „dividendid, mis C OÜ-le määrati olid selle kasumi arvelt, mis vastavalt jagunemislepingule ja kohtulikule kompromissile pidi niikuinii minule jääma, seda XX teadis.“ See YY seisukoht on kooskõlas 21.04.
9. a sõlmitud notariaalse jagunemislepingu sisuga, milles on üheselt kokku lepitud, et XX (O OÜ) õigus kasumiosale tekib alates jagunemise kandmisest äriregistrisse (OÜ C notariaalse jagunemiskava p 4.5) Samas heidab kaebaja YY-le ette ka tegevusetust muutunud asjaoludest teada andmata jätmises, mis seisnes selles, et ehkki YY-le oli juba kompromisslepingu sõlmimise ajaks teada OÜ V osakapitali muutused, mis tulenesid kinnisvarainvesteeringute väärtuse ümberhindamisest ning mis on kajastatud osaühingu
10. a majandusaasta aruandes ning samuti jaotamata kasumi dividendideks maksmise otsus, ei teavitanud ta nendest asjaoludest XX enne kompromisslepingu sõlmimist 14.03.2014, millega XX oli nõus loobuma oma osalusest OÜ-s C ning omandama varem nimetatud osaühingule kuulunud osaluse OÜ-s V (kompromisslepingu p 8.4). Kaebaja hinnangul on XX-le tekitatud selle tegevuse tulemusena kahju, kuivõrd XX loobus ühisvara jagamise käigus C OÜ osalusest teadmata, et selle väärtus on vähemalt 306 478 euro võrra suurem kui seniste andmete pinnalt võis järeldada ning omandas ühisvara jagamise käigus OÜ V osaluse, teadmata, et ühing on tegelikkuses muudetud maksejõuetuks seoses 1 150 000 2 euro suuruse dividendikohustuse tulumaksukohustuse tekkimisega. võtmisega endiste osanike ees ning täiendava 7.

§ 10

järgi on tegu toime pandud ajal, mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Juhul, kui lähtuda YY-le etteheidetavast tegevusest, mis seisnes väidetavas eksitava informatsiooni andmises oma esindajale, oli tegu toime pandud hiljemalt 06.02.

1. Kui lähtuda kaebuses ette heidetud tegevusetusest, mis seisnes enne lepingu sõlmimist olulistest asjaoludest teavitamata jätmist, siis tuleb teo toimepanemise ajaks lugeda hiljemalt kompromisslepingu sõlmimise aeg, s.o 14.03.
2. Seega on riigiprokuröri hinnangul kuritegu aegunud hiljemalt 14.03.
3. a, st juba enne vara arestimist 22.05.
4. a, mistõttu ei katkestanud vara arestimine

§ 81lg 5 p 1 alusel enam süüteo aegumist.

8. Kuivõrd võimalik etteheidetav

§ 209

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav tegu on aegunud, ei ole võimalik selles ka kriminaalmenetlust jätkata. Kuivõrd kriminaalmenetlus on välistatud aegumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p 2 järgi, ei ole vajadust analüüsida kriminaalmenetluse aluse olemasolu või puudumist, mis välistaks kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi. MÄÄRUSKAEBUS

1. Riigiprokuratuuri
2. mai
3. a määrusele esitas määruskaebuse XX esindaja, kes taotleb Riigiprokuratuuri
4. mai
5. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse ning PPA
6. märtsi
7. a prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse tühistamist ning kriminaalmenetluse jätkamist kriminaalasjas nr
9. Kaebuse kohaselt ei ole Riigiprokuratuuri
10. mai 2020 määruses toodud seisukoht kuriteo aegumisest põhjendatud.
11. Riigiprokuratuuri
12. mai
13. a määruse põhjendustest nähtuvalt on Riigiprokuratuur asunud järgmisele seisukohale: Kui lähtuda kaebuses ette heidetud tegevusetust, mis seisnes enne lepingu sõlmimist olulistest asjaoludest teavitamata jätmist, siis tuleb teo toimepanemise ajaks lugeda hiljemalt kompromisslepingu sõlmimise aeg, s.o 14.03.
14. Seega on riigiprokuröri hinnangul kuritegu aegunud hiljemalt 14.03.
15. a, st juba enne vara arestimist 22.05.
16. a, mistõttu ei katkestanud vara arestimine

§ 81lg 5 p 1 alusel enam süüteo aegumist.

Kuivõrd võimalik etteheidetav

§ 209

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav tegu on aegunud, ei ole võimalik selles asjas ka kriminaalmenetlust jätkata.

1. Kaebuse esitaja rõhutab, et kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 17730000007 alustati 11.01.2017, mistõttu on arusaamatu, miks ja kuidas on võimalik, et menetluses ei tehtud ühtegi menetlustoimingut, mis oleks aegumise katkestanud varasemalt kui 22.05.2019 läbiviidud vara arestimine.
2. Antud kontekstis on oluline, et ka 22.05.2019 läbiviidud vara arestimine katkestas kuriteo aegumise. Nimelt ei ole Riigiprokuratuur oma
3. mai
4. määruse tegemisel võtnud arvesse järgmist. 13.
5. 14.03.
6. a. sõlmisid XX, YY, OÜ C, OÜ C, SS, OO, GG ja RR tsiviilasjas nr X-XXXXXXX kompromisslepingu, mille eesmärgiks oli kokkuvõtvalt endiste abikaasade XX ja YY ühisvara jagamine ning ühisvara jagamisega seonduvate kohtuvaidluste lõpetamine. 13.1.
7. Kompromisslepingu punktiga 8.
8. lepiti muuhulgas kokku, et OÜ C jaguneb eraldumise teel, mille tulemusena saab XX-le kuuluva äriühingu ainuomandisse seniajani C OÜ-le kuulunud osaühingu V osa nimiväärtusega 763 eurot, mis moodustab 763/2863 ehk 26,65% osaühingu V osakapitalist. 3 13.1.
9. Kompromisslepingu punktiga 8.
10. lepiti kokku, et OÜ C ainuosa nimiväärtusega 2 556 eurot jääb YY ainuomandisse. 13.
11. Seega 14.03.2014 kompromisslepinguga lepiti kokku küll järgmiste sammude tegemiseks (mh OÜ C jagunemis läbiviimises varade jaotamiseks), kuid jagunemine ise viidi läbi hilisemalt ning kuni jagunemise läbiviimiseks vajalike toimingute tegemiseni ja jagunemise jõustumiseni oli YY-l võimalus olulistest varjatud asjaoludest XX teavitada ning vältida varade faktilist jagamist olukorras, kus XX oli viidud eksimusse oluliste asjaolude suhtes. 13.
12. Jagunemisleping sõlmiti 21.04.2014 ja jagunemisotsus võeti vastu 21.04.
13. ÄS § 445 lg 1 sätestab, et jagunemine kantakse jaguneva ühingu registrikaardile, kui see on kantud kõigi omandavate ühingute registrikaartidele. Kandes omandavate ühingute registrikaartidel märgitakse, et jagunemine loetakse toimunuks selle kandmisega jaguneva ühingu registrikaardile. 13.
14. Jagunemine kanti OÜ C ja OÜ O registrikaardile 29.05.2014 ning OÜ C äriregistri bkaardilt nähtub alljärgnev: Osaühing C (jagunev ühing) jaguneb eraldumise teel ning annab osa oma varast üle omandavale ühingule O OÜ. Jagunemisleping on sõlmitud 21.04.2014 ja jagunemisotsus vastu võetud 21.04.
15. Jagunemine loetakse toimunuks käesoleva kande tegemisega. Seega viidi YY-le etteheidetav tegu lõpuni mitte kompromissi sõlmimisega 14.03.2014, vaid 29.05.2014, mil jagunemine jõustus. 13.
16. Antud asjaolu on oluline, kuivõrd ÄS § 443 lg 1 sätestab, et jagunemisel osaleva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad mitte varem kui ühe kuu möödumisel jagunemislepingu heakskiitmisest avalduse jagunemise äriregistrisse kandmiseks. Seega ei ole seaduse kohaselt võimalik jagunemist kanda äriregistrisse (st jõustada) enne minimaalselt ühe kuu möödumist jagunemislepingu sõlmimisest ja jagunemislepingu heakskiitmisest. ÄS § 443 lg 3 sätestab, et jagunemise äriregistrisse kandmiseks esitatavas avalduses peavad juhatuse liikmed või ühingut esindama õigustatud osanikud kinnitama, et jagunemise otsust ei vaidlustatud või vastav avaldus on jäetud rahuldamata. Seega on seadusandja näinud ette minimaalselt 1 kuulise perioodi jagunemislepingu sõlmimisest ja jagunemisotsuse vastuvõtmisest jagunemise vaidlustamiseks enne, kui jagunemist on võimalik jõustada ja äriregistrisse kanda. Seega oli ka viidatud perioodil (st periood kuni hetkeni, mil YY ja XX kui jagunemisel osalenud äriühingute juhatuse liikmed esitasid äriregistrile avalduse jagunemise sissekandmiseks äriregistrile ja teavitasid äriregistrit, et jagunemist ei ole vaidlustatud) YY-l võimalus ja kohustus teavitada XX tema poolt varjatud asjaoludest, milliste teadmisel ei oleks XX jagunemisega ja varade jagamisega kokkulepitud kujul nõustunud ning teinud samme jagunemise jõustumiseks. 13.
17. YY esitas Harju Maakohtu registriosakonnale avalduse jagunemise sissekandmiseks OÜ C registrikaardile 23.05.2014 (kaebuse lisa nr 1). Enne 23.05.2014 avalduse esitamist oli võimalik jagunemist mitte jõustada nii YY-l kui XX-l. Kuivõrd vara arestimine kriminaalasjas nr 17730000007 toimus 22.05.2019, ei olnud YY-le etteheidetava süüteo aegumistähtaeg möödunud ning süüteo aegumine katkes 22.05.2019 läbiviidud vara arestimisega.

§ 81

lg 6 sätestab, et kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut ei tohi kuriteos siiski süüdi 4 mõista ega karistada, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg. Seega algas YY-le etteheidetava süüteo aegumine uuesti 22.05.2019 ning tänaseks päevaks ei ole möödunud ka

§ 81

lg-s 6 toodud periood, mis välistaks YY vastutusele võtmise talle etteheidetava süüteo eest.

1. Eeltoodud põhjustel ei ole Riigiprokuratuuri 13.05.2020 määrus põhjendatud ning puuduvad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu.
2. Kaebaja rõhutab veelkordselt, et XX oli teadlik vaid V OÜ
3. majandusaastale eelnenud viimase kümne aasta (asutatud 2004) ülimalt korrapärastest tulu- ja kulustruktuuridest ning nendest lähtuvatest kasumijaotustest ning majandusaastaaruannetest.
4. aasta aruandes toimunud ootamatuid muudatusi ei ennustanud mingid märgid näiteks käibe või kulustruktuuride muutus vms. YY poolt rõhutatud teadlikkus ja nõusolek olid XX-l olemas vaid varasema mustri osas (dividendiotsusega jaotatakse osanike vahel a 30-50 tuh eurot aastas). Tegelikkuses tekitati 1) V OÜ-le enne jagunemist hulgaliselt kohustusi ning 2) YY-le jagunemise järgselt jäänud C OÜ-le ulatuslik nõue V OÜ vastu. Selliseid olulisi asjaolusid XX eest varjati, mistõttu ei saanud XX nendega ka mistahes vormis nõustuda. XX-l ei olnud kohustust selliste asjaoludega ka omaalgatuslikult tutvuda, kuivõrd 06.02.2014 toimunud kohtuistungil selliste asjaolude puudumist kinnitati ning XX-l tekkis põhjendatud alus lähtuda V OÜ varalise seisundi hindamisel varasemalt avaldatud andmetest, mille tõelevastavust ja mittemuutumist kinnitati ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2014 kohtuistungil (fikseeritud istungi protokollis). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Riigiprokuratuuri
6. mai
7. a määrusega jäeti XX esindaja kaebus PPA
8. märtsi
9. a prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrusele sisuliselt läbi vaatamata, kuivõrd Riigiprokuratuur leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks on KrMS § 199 lg 1 p-s 2 märgitud alus ehk kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. Eeltoodust tulenevalt ei vaaginud Riigiprokuratuur kaebuses toodud sisulisi väiteid PPA
10. märtsi
11. a määruse osas.
12. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja nr 17730000007 materjalide, sh vaidlustatud Riigiprokuratuuri
13. mai
14. a määrusega leiab, et määruskaebuses toodu ei anna alust Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja seal toodud seisukohast erinevale seisukohale jõudmiseks. Siinjuures selgitab ringkonnakohus, kuivõrd Riigiprokuratuuri
15. mai
16. a määruses on sisuliselt lahendatud küsimus kriminaalmenetluse lõpetamise osas KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel ehk aegumise tõttu, on ringkonnakohtul pädevus lahendada vaid nimetatud küsimust. Seega kaebuses toodud sisulised väited KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise ning PPA
17. märtsi
18. a määruse osas jäävad ringkonnakohtu poolt tähelepanuta. Ringkonnakohtu seisukohad on järgmised.
19. Ringkonnakohus leiab, et Riigiprokuratuur on
20. mai
21. a määruses põhjendatult leidnud, et YY-le

§ 209

lg 2 p 3 alusel etteheidetava teo toimepanemise ehk tagajärjedelikti puhul tagajärje saabumise ajaks tuleb lugeda hiljemalt kompromisslepingu sõlmimise aeg, s.o 14.03.

1. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest, sõlmiti tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX kompromissleping 14.03.
2. Sellele eelnenud kohtuistungil 06.02.2014 andis YY läbi oma lepingulise esindaja teada, et OÜ-l V on kohustusena pangalaen ja endiselt on alles Ahtris korrus. Samal päeval, st 5 06.02.2014 on toonased OÜ V osanikud võtnud vastu otsuse kinnitada osaühingu
3. a majandusaasta aruanne ning jaotada dividendideks kogu jaotamata kasum summas 1 150 000 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul kannatanu, sõlmides eksimuses olles kompromisslepingu, tekitas endale sellega kahju, mistõttu saab karistusõiguslikus mõttes tagajärje saabumiseks lugeda kompromisslepingu sõlmimise aega ehk 14.03.
4. Tagajärjedelikti puhul algab süüteo aegumistähtaeg koosseisulise tagajärje saabumise hetkest, milliseks käesoleval juhul on kompromisslepingu sõlmimine. Ringkonnakohus ei nõustu seega määruskaebuses tooduga, mille kohaselt viidi YY-le etteheidetav tegu lõpuni 29.05.2014, mil tehti kanne äriregistrisse, kuivõrd äriregistri kandel on tsiviilõiguslik tagajärg. Varakäsutuseks ehk ühenduslikuks lüliks eksimuse ja varalise kahju vahel on kompromisslepingu sõlmimine, kuivõrd tegemist on teoga, mis viis vahetult kannatanu varalise seisu kahjustumiseni. Kompromisslepingu sõlmimisega loobus kannatanu oma osalusest OÜ-s C ning omandas nimetatud osaühingule kuulunud osaluse OÜ-s V, mistõttu on karistusõiguslikus mõttes YY-le etteheidetav tegu lõpule viidud. Kannatanu varaline seis halvenes karistusõiguslikus mõttes juba kompromisslepingu sõlmimisel, mitte äriregistrisse kande tegemisel. Karistusõiguslikus mõttes ei oma tähtsust samuti asjaolu, millal kannatanu sai talle tekitatud kahjust teada, kuivõrd tagajärjedelikti puhul algab aegumistähtaeg koosseisulise tagajärje saabumise hetkest, milleks YY-le etteheidetva teo puhul saab lugeda kompromisslepingu sõlmimise hetke ehk 14.03.
5. Seega on riigiprokurör põhjendatult leidnud, et YY-le

§ 209lg 2 p 3 alusel etteheidetav tegu aegunud hiljemalt 14.03.2019.

a, st juba enne vara arestimist 22.05.2019. a, mistõttu ei katkestanud vara arestimine

§ 81lg 5 p 1 alusel enam süüteo aegumist.

19. YY-le

§ 209

lg 2 p 3 järgi etteheidetava teo puhul on

§ 4lg 3 kohaselt tegemist teise astme kuriteoga.

Tulenevalt

§ 81

lg 1 p 2 kohaselt ei tohi kedagi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on teise astme kuriteo korral möödunud viis aastat. Kuivõrd käesolevalt on tuvastatud, et YY-le etteheidetav tegu viidi lõpule 14.03.

1. a, möödus kuriteo aegumistähtaeg 14.03.
2. a. Eeltoodus tulenevalt on kriminaalmenetluse edasine toimetamine välistatud KrMS § 199 lg 1 p 2 järgi kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu.
3. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
4. mai
5. a määruse muutmata ja XX esindaja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6