← Eesti

2-19-8143/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-8143 Tsiviilasi A.A.i hagi M.M. vastu elatise saamiseks 1080 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. novembri 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.M. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Apellant: M.M. (kostja), ik XXXXXXXXXXXX; esindaja advokaat Aleksei Forstiman Menetlusosalised ja nende esindajad Vastustaja: A.A. (hageja), ik XXXXXXXXXXXX; esindaja T.P. RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. novembri 2019 otsus alates
  5. augustist 2019 väljamõistetud elatise suuruse osas.
  6. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista M.M.lt välja A.A.i kasuks elatis 180 eurot kuus alates
  7. augustist 2019 kuni A.A.i täisealiseks saamiseni.
  8. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  10. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine: 5.
  11. Mõista M.M.lt välja A.A.i kasuks elatis 270 eurot kuus alates
  12. maist 2019 kuni
  13. augustini
  14. 5.
  15. Mõista M.M.lt välja A.A.i kasuks elatis 180 eurot kuus alates
  16. augustist 2019 kuni A.A.i täisealiseks saamiseni. 5.
  17. Rahuldada hagi osaliselt. 1 5.
  18. Määrata, et elatis tuleb kanda T.P. (ik XXXXXXXXXXXX) arvelduskontole. 5.
  19. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 5.
  20. Selgitada, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud elatisega. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
  21. A.A. (hageja) esitas
  22. mail 2019 hagi M.M. (kostja) vastu, milles palus kostjalt mõista välja hageja kasuks elatise miinimummääras. Hagi asjaolude kohaselt sündis hageja 29.03.2010, hagejat peab üleval tema ema. Kostja (isa) ei osale hageja ülalpidamisel.
  23. Kostja vaidles hagile vastu. Elatise väljamõistmisel nõutud summas halveneb kostja teise lapse majanduslik olukord. Lisaks sünnib kostjal lähiajal kolmas laps, kellele ta on kohustatud andma ülalpidamist. Kostja täidab nõuetekohaselt ja regulaarselt ülalpidamiskohustust. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et juhul, kui lapsele makstakse peretoetust, siis elatise summa peab olema vähendatud poole toetuse summa võrra. Lapsetoetuse summa on 65 eurot kuus. Seega kuulub elatise summa 270 eurot kuus vähendamisele 32,50 eurot võrra. Kostja maksab vabatahtlikult elatist 235 eurot, mis vastab elatise minimaalmäärale (arvestades lapsetoetust). MAAKOHTU OTSUS
  24. Viru Maakohus rahuldas hagi
  25. novembri 2019 otsusega ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks elatise 270 eurot kuus alates
  26. maist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Juhul kui alaealisele lapsele nõutakse elatist PKS 101 lg-s 1 sätestatud määras, puudub vajadus lapsele tehtavate kulutuste tõendamiseks. Väär on kostja väide, et ta täidab regulaarselt ja nõutud ulatuses elatise maksmise kohustust hageja ees. Kohtule esitatud arvelduskonto väljavõttest perioodi kohta alates 09.01.2019 kuni 12.11.2019 nähtub, et kostja on tasunud elatist ebaregulaarselt (juunikuus elatise tasumist ei 2 toimunud ja tasumine on toimunud erinevates summades (alates 120 eurost kuni 235 euroni). Arvestades kostja sissetulekut ja asjaolu, et kostja kahe temaga koos elava lapse ülalpidamisest võtab osa ka laste ema, on kostja suuteline tasuma hagejale elatist elatise seadusega kehtestatud minimaalmääras (
  27. aastal 270 eurot kuus) ja selle tulemusena ei jää kaks temaga koos elavat ülalpeetavat hagejaga võrreldes halvemasse olukorda. Kuigi hageja vajadused on osaliselt kaetud ka riiklike toetustega, võimaldab kostja varaline seisund elatist tasuda hagis nõutud suuruses ning eeltoodust tulenevalt puudub alus elatise vähendamiseks hagejale makstavate riiklike toetuste võrra. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  28. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis mitte rohkem kui 150 eurot kuus alates 18.08.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Ühtlasi palus kostja määrata, et otsuse täitmisel arvestataks juba tasutud elatist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei hinnanud maakohus piisavalt tõendeid, samuti ei selgitanud maakohus kostjale tõendite esitamise vajalikkust. Kostja sissetulek on 1500 eurot. Kohtuistungil jagas kohus 1500 eurot nelja inimese vahel võrdselt (kostja ja kolm last) ning järeldas, et on kostja suuteline maksma 375 eurot. Kohus ei küsinud kostjalt, kas tegemist on sissetulekuga enne või pärast maksustamist. Kuna see oli brutosumma, on kostja kättesaadav sissetulek 1300 eurot. Maakohus on asja lahendamisel jätnud välja selgitamata olulised asjaolud, rikkudes eelmenetluse ülesandeid elatisnõude lahendamisel. Eelkõige on maakohus jätnud täielikult tähelepanuta, et praegusel juhul on tegemist elatise väljamõistmisega vanemalt, kellel on veel kaks last.
  29. Hageja ei vastanud apellatsioonkaebusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  30. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb tühistada alates 18.08.2019 väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise 180 eurot kuus alates 18.08.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jätab ringkonnakohus poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  31. PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad (vt ka RKTKo 3-2-1-174-16, p 13). Kostja on tuginenud mh väitele, et lapse vajadused kuus ei võrdu PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise määraga.
  32. Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel (vt ka RKTKo 3-2-1-35-17, p 24). Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi koostatud
  33. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on 7–12aastaste laste 3 ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal ühes kuus 359 eurot (kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, lk 39). Uuringu autorid leidsid (vt uuringu lk 45), et uus miinimumelatis
  34. aasta lõpu seisuga oleks kas 343/2 = 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 388/2 = 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Seega on praegusel ajal ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ligikaudu 180 eurot kuus. Kuna on üldteada, et
  35. a märtsikuus algas majanduskriis, mis toob kaasa erinevate teenuste ja varade hinnalanguse, ei ole põhjust eeldada kulude tõusu lähimas tulevikus. Arvestades asjaolu, et kostjal on veel kaks ülalpeetavat last, võib elatise väljamõistmine PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras kahjustada kostja ja tema teiste laste toimetulekut. Võttes arvesse eeltoodut, mõistab ringkonnakohus kostjalt välja hageja kasuks elatise 180 eurot kuus alates 18.08.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuna see arvestab kostja kõigi laste huve ja hageja tegelikku ülalpidamisvajadust. Ringkonnakohus ei muuda maakohtu väljamõistetud elatist perioodil 29.05.2019 kuni 17.08.2019, kuna väljamõistetud elatise suurust sel perioodil ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud.
  36. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.