Kriminaalasi nr 1-18-9616 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2020, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 14.05.2020) Kriminaalasja number 1-18-9616 Täit

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi ja karistuseks mõistetud

§ 63

lg 1 alusel 2 aastat 6 kuud vangistust;

§ 346

, § 349 ja § 1572 järgi ja karistuseks mõistetud

§ 63lg 1 alusel rahaline karistus 150 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o summas 1500 eurot. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe 1

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrati rahalise karistuse tasumine ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda 10 kuu jooksul igakuiselt 100 eurot.

§ 64

lg 2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.

§ 68

lg 1 alusel arvati Kristjan Rieti eelvangistuses viibitud aeg 29.08.2018 kuni 29.10.2018, s.o 2 kuud karistusaja hulka, kandmisele kuulus 1 aasta 6 kuud vangistust, karistusaja alguseks loeti 17.01.

1. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 17.07.
2. Tartu Vangla esitas 17.04.2020 kohtule materjalid Kristjan Rieti tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Kristjan Rieti tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 29.04.
3. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ning ei toetanud Kristjan Rieti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kristjan Riet avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Süüdimõistetu ei soovi võtta kohustust olla pool aastat kriminaalhooldusel. Ta plaanib pärast vabanemist koheselt minna välismaale, väidetavalt Ameerikasse õe juurde. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Kristjan Riet temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kristjan Rieti on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ta on kandnud vanglakaristust nii Eestis kui välismaal. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta, dokumendi kinnipidamise, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise ning teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest. Süüdimõistetu varasemat elukäiku hinnates on oluline seegi, et eelneva, s.o Harju Maakohtu 19.01.2017.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-6963 mõistetud karistuse kandmiselt vabastati Kristjan Riet tingimisi enne tähtaega, kuid süüdimõistetu ei tulnud toime kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmisega, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Seega ei ole Kristjan Riet varasemalt hinnanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ning on kohtu usaldust tema suhtes kuritarvitanud. Süüdimõistetu käitumist ka praeguse karistuse kandmise ajal ei saa pidada heaks. Tal on kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud eseme tõttu ning probleeme on tekitanud ka individuaalse täitmiskava täitmine. Vangla iseloomustuse kohaselt katkestati sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemine, sest isik ei näidanud programmi vastu huvi, samuti ei ole kinnipeetav tagastanud „Tagasilanguse ennetamise“ töövihikut. Kohtu hinnangul ei näita 2