§-de 661 lg 4 ja 466 lg 3 alusel Määrus ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Praeguses asjas on menetlusosalised esitanud kohtule allkirjastatud kompromissilepingu. Kohus leiab, et sõlmitud kompromiss tuleb kooskõlas
Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on võimalik sõlmitud kompromissi täita. Seega ei sisalda kompromiss tingimusi, mis välistaks selle kinnitamise
3. Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub menetlus tsiviilasjas lõpetamisele (
Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja
kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosalised on 3 kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest
4. Kompromiss kehtib
lg 5 kohaselt täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 5. Tulenevalt
lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt
lg 3 kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude jaotuse. Kohus jätab vastavalt kompromissilepingus kokkulepituga kostja menetluskulud tema enda kanda ning hageja menetluskuludest poole riigilõivust summas 500 eurot ning õigusabikulu summas 450 eurot solidaarselt kostja, kostja seadusliku esindaja Kadiliina Kuusiku ja kompromissi alusel kohustuse võtnud Rainer Puhki kanda. Hageja on esitanud taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu summas 500 eurot tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud
lg 2 p-ga 1 tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot. 6. Poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses
Menetlusosalised on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.