← Eesti

2-20-3739/9

Obsah (7)§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3739 Tsiviilasi Booden Grupp OÜ hagi Agrigroup EST OÜ vastu

§-de 661 lg 4 ja 466 lg 3 alusel Määrus ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Maakohtu menetluses on Booden Grupp OÜ hagi Agrigroup EST OÜ vastu põhivõla 20 652 euro 29 sendi, viivise ja sissenõudmisega seotud kulu väljamõistmiseks. Menetlusosalised esitasid
  2. mail
  3. a kohtule hageja seadusliku esindaja Oliver Piiri, kostja seadusliku esindaja Kadiliina Kuusiku ja kolmanda isiku Rainer Puhki poolt allkirjastatud kompromissilepingu ning taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 2.

§ 430

lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Praeguses asjas on menetlusosalised esitanud kohtule allkirjastatud kompromissilepingu. Kohus leiab, et sõlmitud kompromiss tuleb kooskõlas

§ 430lõikega 1 kinnitada.

Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on võimalik sõlmitud kompromissi täita. Seega ei sisalda kompromiss tingimusi, mis välistaks selle kinnitamise

§ 430lg 3 alusel.

3. Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub menetlus tsiviilasjas lõpetamisele (

§ 428lg 1 p 4).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

§ 432

kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosalised on 3 kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest

§ 432järgi.

4. Kompromiss kehtib

§ 430

lg 5 kohaselt täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.

§ 430

lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 5. Tulenevalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt

§ 168

lg 3 kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude jaotuse. Kohus jätab vastavalt kompromissilepingus kokkulepituga kostja menetluskulud tema enda kanda ning hageja menetluskuludest poole riigilõivust summas 500 eurot ning õigusabikulu summas 450 eurot solidaarselt kostja, kostja seadusliku esindaja Kadiliina Kuusiku ja kompromissi alusel kohustuse võtnud Rainer Puhki kanda. Hageja on esitanud taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu summas 500 eurot tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud

  1. märtsil
  2. a Rahandusministeeriumi arvele nr EE062200221059223099 selgitusega „Riigilõiv: kostja Agrigroup EST OÜ, hageja Booden Grupp“ hagihinnast lähtuvalt riigilõivu summas 1000 eurot. Hagejale tuleb tema taotlusel kooskõlas

§ 150

lg 2 p-ga 1 tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot. 6. Poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses

§ 661lg 4 järgi lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Menetlusosalised on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.