← Eesti

2-16-16510/193

Obsah (4)§ 196§ 695§ 701§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-16510 Määruse kuupäev Tartu, 10. juuni 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Henn Jõks, liikmed Kai Kullerkupp ja Kalev Saare Kohtuasi Aleksander

§ 196

lg 1 p 3) ning ei esine tagatise nõudmist välistavaid asjaolusid (

§ 196

lg 2 esimene lause).

§ 196lg-s 21 sätestatud tagatise nõudmata jätmise aluseid ei ole.

Kostja märgitud menetlustoimingud on vajalikud ning nende ajakulu mõistlik ja põhjendatud. Nõustuda ei saa hageja väitega, et menetluskulude tagatise taotlusest nähtub, et kostja on vastuse koostamiseks piisavalt apellatsioonkaebust analüüsinud. Vandeadvokaadi tunnihind 180 eurot on mõistlik. Kuivõrd tagatise nõudmise eesmärgiks on kaitsta kostjat juhuks, kui tema menetluskulude sissenõudmine hagejalt võib viimase majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel olla raskendatud, saab poolte huve mõistlikult tasakaalustada, võimaldades hagejal tasuda tagatis osade kaupa. Tagatise osamaksete suuruse ja tasumise tähtaegade määramisel arvestatakse muu hulgas asjaoluga, et hageja oli sarnases majanduslikus seisundis oma igapäevaste kohustuste kõrvalt võimeline tasuma maakohtu menetluses 595 euro suuruseid osamakseid. Seetõttu tuleb hagejal maksta tagatis nelja osamaksena (1710 : 4 = 427,50). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Hageja palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta rahuldamata kostja taotlus kohustada hagejat tasuma menetluskulude tagatist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja palub määrata tasu suuruseks kassatsiooniastmes 558 eurot (sh käibemaks). 2

(4)2-16-16510 Määruskaebuse järgi kohaldas ringkonnakohus valesti

§ 196lg 1 p 3, sest selles sätestatud eeldused ei ole täidetud.

Ringkonnakohus jättis põhjendamatult kohaldamata

§ 196

lg 2 esimese lause ja/või

§ 196lg 21.

Ringkonnakohus ei saanud rajada määrust varem tuvastatud asjaoludele, sest hageja majanduslikku seisundit tuli hinnata taotluse esitamise aja seisuga.

§ 196

lg 1 p 3 eesmärgiks ei ole nõuda menetluskulude katteks tagatist isikult, kes samal ajal on õigustatud taotlema riigilt menetlusabi menetluskulude kandmisel. Olukorras, kus isik on maksejõuetuse tõttu vabastatud riigilõivu, kautsjoni ja õigusabi eest tasumisest ning ei ole tuvastatud tema pahatahtlikkust oma kaebeõiguse kasutamisel, ei ole temalt kohtukulude väljamõistmine põhjendatud (nr 3-3-1-49-04, p 12). Tagatise korduv nõudmine hagejalt on ebaõiglane, kuna vaidluse olemusest tulenevalt on kostja esitanud pahatahtlikult tagatise taotluse üksnes selleks, et vältida tema vastu esitatud nõude lahendamist ja vabaneda kohustusest hüvitada hagejale tekkinud kahju. Tagatise nõudmine on välistatud ka põhjusel, et hagejal on piisavalt vara. Hageja on kahe korteriomandi omanik, kuid tagatise nõudmist ei saa hagejalt oodata ja kaebuse läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda hagejale rasked tagajärjed. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et varasema tagatise maksis hageja eest kolmas isik. 6. Kostja palub jätta hageja määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse menetlemise kulud hageja kanda, mõistes temalt välja 682 eurot. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 695

ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning kostja taotlus tuleb

§ 701lg 3 teise lause alusel saata samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.

Hageja määruskaebus tuleb rahuldada. 8. Kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse lahendamisel tuleb lisaks kontrollimisele, kas

§ 196

lg 1 järgi võib hagejalt tagatist nõuda, hinnata ka seda, kas tagatise nõudmine on välistatud

§ 196lg 2 kohaselt.

Kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, peab kohus võtma seisukoha, kas tagatise võiks nõudmata jätta

§ 196lg 21 alusel (vt Riigikohtu 2.

veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-09, p 12). Kohus võib

§ 196

lg 21 järgi jätta vaatamata sellele, et tagatise nõudmise eeldused on täidetud, tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed hagejale või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Ringkonnakohus ei ole piisavalt kaalunud võimalust jätta tagatis

§ 196

lg 21 alusel osaliselt või täielikult nõudmata, kuna sellega võivad kaasneda hagejale rasked tagajärjed või see võib olla hageja suhtes ebaõiglane.

  1. Ringkonnakohus märkis õigesti, et tagatise andmise määramise eesmärk on kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks. Samas on tagatise määramine kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama mõlema poole huvidega (vt Riigikohtu
  2. veebruari
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 16). Seega tuleb tagatise määramisel arvestada ka hageja põhiseadusliku õigusega pöörduda kohtusse, sh teostada kaebeõigust, ning hinnata hagejale kaasnevaid tagajärgi, kui kohus jätab tagatise andmata jätmise korral hagi või kaebuse menetlusse võtmata või läbi vaatamata. Seejuures peab kohus hindama ka hageja kaitstavat õigushüve, sh vaidluse asjaolusid. Kuna kohus peab andma hagejale võimaluse esitada kostja menetluskulude tagatise kohta oma seisukohad (vt 3-2-1-158-09, p 15), tuleb hagejal esitada asjaolud, millest tulenevalt saab kohus

§ 196lg 21 kohaldamise aluseid hinnata. 3

(4)2-16-16510 Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks hageja huvidega arvestanud. Jättes tähelepanuta hageja väited, et tagatise maksmine nõutud ulatuses paneb ta raskesse seisu ja on talle kui menetluse nõrgemale poolele ebaõiglane (V kd, tl 39 pöördel, p 3 ja tl 40, p 9), ei ole ringkonnakohus hinnanud hagejale kaasnevaid tagajärgi, kui apellatsioonkaebus jäetakse tagatise andmata jätmise korral menetlusse võtmata. Asjaoludest nähtuvalt on hageja vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti rahuldamata tema hagi kostja vastu tervise kahjustamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtub mh, et hageja on töövõimetuspensionär, kelle sissetulekuks on töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus (maakohtu
  1. novembri
  2. a määrus hageja riigi õigusabi taotluse rahuldamise kohta).
  3. Kolleegium leiab, et hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kassatsiooniastme riigi õigusabi tasu taotlus on põhjendatud osaliselt. Avalduse kohaselt tegi esindaja menetlustoiminguid kassatsiooniastmes 516 minutit, s.o 8 tundi 36 minutit. Arvestades asjaoluga, et tegemist on menetluskulude tagatise vaidlustamise, mitte hagiasja sisulise lahendamisega, loeb kolleegium esindaja põhjendatud ajakuluks kassatsiooniastmes viis tundi. Riigi õigusabi osutamise tasu on hagimenetluses 27 eurot iga poole tunni kohta (justiitsministri
  4. juuli
  5. a määrusega nr 16 kinnitatud „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (kord) § 1 lg 6 ja § 10 lg 3). See kehtib ka kassatsiooniastmes. Kooskõlas riigi õigusabi seaduse §-des 22 ja 23 ning korra § 1 lg-tes 1 ja 6 ning § 10 lg-s 3 sätestatuga määrab kolleegium hageja esindaja tasu suuruseks 324 eurot.
  6. Menetluskulude jaotus ja nende rahaline suurus määratakse kooskõlas

§ 173

lg-s 1 ja § 174 lg-s 2 sätestatuga kindlaks põhiasja lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest ja kindlaksmääramisest. (allkirjastatud digitaalselt) Henn Jõks, Kai Kullerkupp, Kalev Saare 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.