Obsah (10)

§ 613§ 477§ 122§ 124§ 173§ 172§ 174§ 138§ 144§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Kertu Altin Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3621 Tsiviilasi Lään

) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt

§ 613

lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui 2 korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
2. Avaldaja põhikirja punkt 3.2 lõike 2 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku otsusega ettenähtud suuruses ja korras, mittetähtaegselt tasumisel maksma iga viivitatud päeva eest viivist. Avaldaja põhikirja punkti 4.9 kohaselt moodustuvad sihtotstarbelised kapitalid liikmete maksetest. Maksed koosnevad elamu hooldamiseks, teenindamiseks, jooksev- ja kapitaalremondiks ning elamu territooriumi korrashoiuks vajalikest maksetest. Ühistu liikmete üldkoosoleku otsusega võidakse ette näha ka teisi makseid ühistu tegevusest tulenevate kulutuste katmiseks. Avaldaja põhikirja punkti 4.10 kohaselt lähtutakse ühistu liikmete maksete suuruse määramisel liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, kui ühistu üldkoosoleku otsusega ei ole teisiti ette nähtud (elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed). Avaldaja põhikirja punkti 4.11 kohaselt peab ühistu liige tasuma ühistu elaniku kohta arvestatavaid sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteri tegelike kasutajate (ühistu liige, tema perekonnaliikmed, üürnikud ja ajutised elanikud) arvule.
3. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud arveid alates juunist 2005 kuni jaanuarini 2020 seoses xxx alevik korteriomandist tulenevate kohustustega, millest puudutatud isik on avalduse esitamise seisuga jätnud avaldajale tasumata 7 306,09 eurot. Kuivõrd puudutatud isik ei ole avaldaja nõudele vastuväiteid esitanud, on kohus seisukohal, et tulenevalt eeltoodust on puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale põhivõlgnevus summas 7 306,09 eurot.
4. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult viivise väljamõistmist summas 570,88 eurot. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuivõrd puudutatud isik ei ole ka viivisenõudele vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et KÜS § 7 lg 4 alusel tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis. Kuivõrd avaldaja on selgitanud, et on loobunud täiendava viivise arvestamisest alates augustist 2017 ning taotleb viivise väljamõistmist summas 570,88 eurot, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista ka viivis perioodi juuni 2005 kuni august 2017 eest summas 570,88 eurot.
5. Ülaltoodust tulenevalt tuleb avaldus rahuldada ja puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlg summas 7 306,09 eurot ning viivis summas 570,88 eurot.
6. Tulenevalt

§ 122

lg-st 3,

§ 124lg-st 1, § 133 lg-st 1 on tsiviilasja hind 7 876,97 eurot.

Menetluskulud 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui 3 hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt kommunaalarvete tasumata jätmisest. 14.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 15.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtuvalt on avaldaja käesolevas kohtumenetluses tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 06.03.2020 summas 50 eurot. Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud riigilõivu tasumist 50 euro ulatuses ning see kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele.
2. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista ka õigusabikulud summas 432 eurot. Avalduse kohaselt kulus avaldaja esindajal avalduse koostamiseks 4,5 tundi. Kohus on seisukohal, et avaldaja esindaja eelnimetatud toimingut saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingu vajalikkust ning esitatud dokumendi sisu ja mahtu.
3. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et avaldaja esindaja tunnitasu 96 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et avaldaja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 96 eurot (ilma käibemaksuta) on 4,5 tundi, on avaldaja esindaja õigusabiteenuse kulud 432 eurot (ilma käibemaksuta).
4. Avaldaja on käesolevas asjas kokku kandnud menetluskulusid summas 482 eurot, millest 432 eurot on õigusabiteenuse kulud ja 50 eurot riigilõiv. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 4