lg 2 p 7 – § 25 lg 2 järgi VALERI SURKOV, isikukood: 36903292212; elukoht: xxxx; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus; töökoht: xxxx; kriminaalkorras karistatud 6-l korral, viimati: 08.01.2020.a Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 7, 9 alusel vangistusega 3 kuud,
lg 2 ja § 68 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 5 kuud 23 päeva alates 01.12.2016.a. Vabanes pärast karistuse täielikku ärakandmist 24.05.2019.a (reaalselt vabanes 28.05.2019.a pärast aresti kandmist). Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine: 29.01.2020.a kell 20.00 süüdistuses
MS § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 130 lg 41 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Tatjana Vassiljeva
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Tatjana Vassiljeva karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. 3.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 29.01.-31.01.2020.a, s.o 3 (kolm) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 4.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 kuu 27 päeva pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 31.01.2020.a.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Valeri Surkovile karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 9.
lg 2, § 69 lg 7 alusel suurendada mõistetud karistust 08.01.2020.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 238 (kahesaja kolmekümne kaheksale) tunnile üldkasulikule tööle vastava karistusega, s.o 7 (seitsme) kuu 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 10.
karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Valeri Surkovi kinnipidamisest, s.o alates 29.01.2020.a. 2
4 VALERI SURKOVit, süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud 08.01.2020 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9 järgi, 29.01.2020 ajavahemikul 17:45 kuni 18:14 Tallinnas Vesivärava 37 asuvas Selver AS-le kuuluvast Torupilli Selveri kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos Tatjana Vassiljevaga ja ühiselt tegutsedes võtsid müügisaalist järgmised Selver AS-le kuuluvad kaubad: • Tükiseep Beauty väärtusega 1,19 eurot • Kreemseep Pink väärtusega 1,19 eurot • 0,306 kg sidrun, väärtusega 2,59 eur/kg, koguväärtusega 0,79 eurot • 2 tk lasterõõm õuna väärtusega 0,99 eur/tk, koguväärtusega 1,98 eurot • Plaastrid univers. väärtusega 2,49 eurot • Mahe õunamahl BIO väärtusega 1,39 eurot • 2 tk Porgandimahl 500 ml väärtusega 2,39 eur/tk, koguväärtusega 4,78 eurot • Rahakott väärtusega 2,99 eurot • Küünelakk Gel Effect väärtusega 2,49 eurot • 2 tk Elektriline hambahari väärtusega 6,99 eur/tk, koguväärtusega 13,98 eurot • Hambahari beebidele väärtusega 3,49 eurot • 2 tk värvilised mini pesulõksud väärtusega 1,89 eur/tk, koguväärtusega 3,78 eurot • Pesugeel Sensitive väärtusega 6,99 eurot • 2 tk Svammlapid Selver väärtusega 1,19 eur/tk, koguväärtusega 2,38 eurot • Mikrofiiber puhastuslapp väärtusega 4,99 eurot • 2 tk öösärk väärtusega 9,99 eur/tk, koguväärtusega 19, 98 eurot • Kokanuga väike Fiskars väärtusega 14,99 eurot • Koorimisnuga Fiskars Functional Form Plus väärtusega 15,99 eurot • Papud unisex väärtusega 16,99 eurot • 2 tk Hambahari väärtusega 3,59 eur/tk, koguväärtusega 7,18 eurot • Vaas väärtusega 7,99 eurot • Hambahari väärtusega 1,99 eurot • juuksevärv Oleo Intens väärtusega 7,29 eurot • makaronid Pasta fusilli värviline väärtusega 4,99 eurot • Autohoidik & QI väärtusega 37,90 eurot • 3 tk Kalev Leiger tume šokolaad väärtusega 4,29 eur/tk, koguväärtusega 12,87 eurot • 0,151 kg Šokolaadi sõõrik väärtusega 12,99 eur/kg, koguväärtusega 1,96 eurot • Hambahari slim väärtusega 3,19 eurot • Kaabel USB-micro US väärtusega 7,99 eurot • 0,300 kg Täidisega pikuke väärtusega 7,99 eur/kg, koguväärtusega 2,40 eurot • Kirve- ja noateritaja väärtusega 16,99 eurot • 2 tk Tee Ceylon Orange väärtusega 2,49 eur/tk koguväärtusega 4,98 eurot • Propolki kibuvitsa ja vaarika tabletid 16N väärtusega 4,99 eurot • 0,515 kg Kana-juustupirukas väärtusega 9,99 eur/kg, koguväärtusega 5,14 eurot • Nescafe kohvikapslid Ristretto Ardenza väärtusega 5,79 eurot • Nescafe kohvikapslid Dolce Gusto Lungo väärtusega 5,89 eurot • Shopper Active kott väärtusega 27,90 euro ehk kaupa kokku väärtuses 290,28 eurot, mille asetasid ostukärus olnud kottidesse ja millega möödusid kassast ja turvaväravatest jättes eelnimetatud kauba eest tahtlikult tasumata ja tasudes kassas vaid muu kauba eest väärtuses 6,65 eurot. Isikud olid kinnipeetud turvateenistuse poolt, 5 rikutud oli autohoidik väärtusega 37,90 eurot, ülejäänud loetletud kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Seega Valeri Surkov pani tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pannud grupis ja süstemaatiliselt ehk
POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Tatjana Vassiljeva tunnistab ennast süüdi ja kahetseb toimepandut. Esitatud hagi võtab täielikult omaks. Soovib kriminaalasja arutamist lühimenetluses. Jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde, kohtus enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohtuistungil süüdistatav Tatjana Vassiljeva kaitsja osalemist ei soovinud. Süüdistatav Valeri Surkov tunnistab ennast täielikult süüdi ja kahetseb toimepandut. Esitatud hagi võtab täielikult omaks. Soovib kriminaalasja arutamist lühimenetluses. Jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde, kohtus enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav Valeri Surkovi kaitsja Gennadi Kull leidis, et tema kaitsealusele on pandud kleptomaania diagnoos ning märkimisväärne on, et tema kaitsealune võttis enda tarbeks kõigest kaks asja, mh rikutud autohoidiku. Isikul on töökoht ja ta saab head palka, tal puudus vajadus see kuritegu toime panna. Ta leiab, et süüdistatavat on vaja ravida ja ilma kaassüüdistatavata seda vargust poleks toimunud. Palub, et kohus määraks süüdistatavale rahalise karistuse. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, leides, et teod on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega mõlema süüdistatava suhtes. Prokurör leiab, et ei ole eluliselt usutav, et sellises koguses kauba eest oleks unustatud tasuda. Varastatud esemete ühikuid oli 47, prokurör leiab, et teod on toime pandud kavatsetult. Prokurör leiab, et Tatjana Vassiljevat võib karistada sanktsiooni miinimumilähedaselt, kuivõrd ta ei ole varasemalt karistatud. Rahalise karistuse määramist ei pea prokurör võimalikuks, kuivõrd süüdistatava sissetulek on 600 euro ringis, sellest on vaja ülal pidada kaks alaealist last, samuti tuleb hüvitada menetluskulud. Prokurör palub süüdi tunnistada Tatjana Vassiljeva ja karistada teda vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel karistada vangistusega 2 kuud. Arvestades vangistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, jääb ärakandmata karistuseks vangistus 1 kuu 27 päeva.
Menetluskulude tasumise võib ajatada 12-le kuule. Puutuvalt süüdistatav Valeri Surkovisse, leiab prokurör, et isikul on 6 kehtivat kriminaalkaristust. Neist viimane on 20 päeva tagasi, kus mõistetud karistus asendati üldkasuliku tööga. Prokurör leiab, et kleptomaania ei välista süüdistatava süüdivust ning arvestades varastatu hulka, ei vasta toimepandu kleptomaani tegutsemisele. Prokurör palub V. Surkovit karistada vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 alusel jääb karistuseks vangistus 4 kuud.
lg 2 alusel mõista liitkaristus, karistuseks jääb kogumis 11 kuud 28 päeva vangistust. Hagi tuleb süüdistatavatelt välja mõista solidaarselt. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub 6 seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Tatjana Vassiljeva tegevus on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 7 – § 25 lg 2 järgi ja Valeri Surkovi tegevus on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 7 ja 9 – § 25 lg 2 järgi ning nende süü on täielikult kogu esitatud süüdistuse mahus tõendamist leidnud, lisaks kohtuistungil süü omaksvõtule süüdistatavate enda poolt, ka alljärgnevaga: Selver AS avaldusega nr 9, mille kohaselt 29.01.2020 kell 18:12 Torupilli Selveris Vesivärava 37 Tallinnas, varastati: Tükiseep Beauty väärtusega 1,19 eurot; Kreemseep Pink väärtusega 1,19 eurot; 0,306 kg sidrun, väärtusega 2,59 eur/kg, koguväärtusega 0,79 eurot; 2 tk laste rõõm õuna väärtusega 0,99 eur/tk, koguväärtusega 1,98 eurot; Plaastrid univers. väärtusega 2,49 eurot; Mahe õunamahl BIO väärtusega 1,39 eurot; 2 tk Porgandimahl 500 ml väärtusega 2,39 eur/tk, koguväärtusega 4,78 eurot; Rahakott väärtusega 2,99 eurot; Küünelakk Gel Effect väärtusega 2,49 eurot; 2 tk Elektriline hambahari väärtusega 6,99 eur/tk, koguväärtusega 13,98 eurot; Hambahari beebidele väärtusega 3,49 eurot; 2 tk värvilised mini pesulõksud väärtusega 1,89 eur/tk, koguväärtusega 3,78 eurot; Pesugeel Sensitive väärtusega 6,99 eurot; 2 tk Svammlapid Selver väärtusega 1,19 eur/tk, koguväärtusega 2,38 eurot; Mikrofiiber puhastuslapp väärtusega 4,99 eurot; 2 tk öösärk väärtusega 9,99 eur/tk, koguväärtusega 19, 98 eurot; Kokanuga väike Fiskars väärtusega 14,99 eurot; Koorimisnuga Fiskars Functional Form Plus väärtusega 15,99 eurot; Papud unisex väärtusega 16,99 eurot; 2 tk Hambahari väärtusega 3,59 eur/tk, koguväärtusega 7,18 eurot; Vaas väärtusega 7,99 eurot; Hambahari väärtusega 1,99 eurot; juuksevärv Oleo Intens väärtusega 7,29 eurot; makaronid Pasta fusilli värviline väärtusega 4,99 eurot; Autohoidik & QI väärtusega 37,90 eurot; 3 tk Kalev Leiger tume šokolaad väärtusega 4,29 eur/tk, koguväärtusega 12,87 eurot; 0,151 kg Šokolaadi sõõrik väärtusega 12,99 eur/kg, koguväärtusega 1,96 eurot; Hambahari slim väärtusega 3,19 eurot; Kaabel USB-micro US väärtusega 7,99 eurot; 0,300 kg Täidisega pikuke väärtusega 7,99 eur/kg, koguväärtusega 2,40 eurot; Kirve- ja noateritaja väärtusega 16,99 eurot; 2 tk Tee Ceylon Orange väärtusega 2,49 eur/tk koguväärtusega 4,98 eurot; Propolki kibuvitsa ja vaarika tabletid 16N väärtusega 4,99 eurot; 0,515 kg Kana-juustupirukas väärtusega 9,99 eur/kg, koguväärtusega 5,14 eurot; Nescafe kohvikapslid Ristretto Ardenza väärtusega 5,79 eurot; Nescafe kohvikapslid Dolce Gusto Lungo väärtusega 5,89 eurot; Shopper Active kott väärtusega 27,90 eurot, st kaupa kokku väärtuses 290,28 eurot. Isikud olid kinnipeetud turvateenistuse poolt, rikutud oli autohoidik väärtusega 37,90 eurot, ülejäänud loetletud kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Sama kinnitavad täiendav avaldus ja lisad ning esitatud hagiavaldus summas 37.90 eurot /tl 1-5; 11-12/. Nimetatud tõenditega riimuv on samuti õigusvastase teo toimepanemise akt, millisest nähtuvalt 29.01.2020.a Torupilli Selveris kell 18:14 naisterahvas hõbedases talvejopes ja meesterahvas tumedas jopes rohelise kapuutsiga, jätsid kauba eest maksmata /tl 15/ Tunnistaja I G ütlused kinnitavad samuti /tl 16-17/, et tema töötas turvatöötajana ja nägi kuidas rohelises jopes meesterahvas ja hõbedas jopes naisterahvas kell 17:45 astusid poodi. Kell 18:02 võttis naisterahvas riiulilt mitu hambaharja ja pani ostukärusse. Kell 18:08 meesterahvas võttis gurmeeriiulilt Pasta Fusilli ja pani ostukärusse, 18:10 võttis naisterahvas plaastrid vitamiinide riiulilt. Kell 18: koos väljusid maksmata. Kell 18:15 Vitali Gunazov koos temaga palus neil peale kassade läbimist turvaruumi minna. Kontrollimisel avastati veel maksmata ja rikkumata kaupa ja rikutud kaupa summas 37.90. Eelnevaga riimuvaid ütlusi on andnud tunnistaja A T, kelle ütlustest nähtuvalt 29.01.2020 kella 17:45 kuni 18:14 ajal külastasid Torupilli Selverit meesterahvas ja naisterahvas, kes väljusid kauplusest kauba eest maksmata. Mõlemad olid välisukse juures turvatöötajate poolt kinni peetud ja turvakontrollis leiti nende käest tasumata kaubad kogusummas 290.28 eurot (nimekiri kattub avalduses esitatuga). Toote Autohoidik &Qi väärtusega 37.90 pakend oli lõhutud ja see on maha kantud, politseile üle antud. Asitõendi 7 üleandmise-vastuvõtmise akt tõendab rikutud kauba hoiule andmist politseile /tl 22/. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud rikutud kaupa ehk „autohoidik & QI“ ning sellest nähtuvalt on eseme pakend rebenenud, ese ise välisel vaatlusel terve /tl 20-21/. Asitõendi (DVD-plaat videosalvestustega ümbrikus, tl 25) turvakaamera videosalvestuse vaatlusest nähtub, et 29.01.2020 kell 17:45 sisenevad poodi meesterahvas, kes sarnaneb Valeri Surkovile, s. 1969 ja naisterahvas, kes sarnaneb Tatjana Vassiljevale, s. 1981 (pilt 1).Meesterahval on punane kott üle õla ja naisterahval beež kott õlal. Meesterahvas võtab ostukäru ja paneb punase koti selle sisse (pilt 2) ning koos naisega liiguvad nad puuvilja leti juurde, seal tõstab naine ka oma beeži koti ostukärusse. Edasiseselt on näha kuidas nii meesterahvas kui naisterahvas erinevate riiulite juures asju ostukärusse panevad (pilt 3-9). Täpselt ei ole aru saada, kas esemed pannakse ostukärusse või selle sees olevasse punasesse kotti. Salvestuse järgi kell 17:50 suumib turvakaamera punasesse koti peale ja on näha, et see on täis (pilt 10, poodi tulles tundus kott tühi). Kell 18:07 on näha, et ostukäru on täis kotte, mis on täis (punnis; pilt 11). Kell 18:14 on meesterahvas ja naisterahvas kassa juures, meesterahvas tõstab kärust asju ostulindile (pilt 12) ja möödub koos ülejäänud kärusse jäänud asjadega turvaväravatest. Osade, lindile tõstetud asjade eest naine maksis (pilt 13). Kell 18:15 lahkuvad kassa juurest, käru lükkab meesterahvas (foto 14) /tl 26- 34/. Süüdistatava Tatjana Vassiljeva/ tl 36-37/ ja süüdistatava Valeri Surkovi /tl 47-48/ kinnipidamise protokollid tõendavad süüdistatavate kinnipidamist sündmuskohal. Süüdistatav Tatjana Vassiljeva ütlustest nähtub /tl 40-42/, et tema otsustas spontaanselt koos Valeri Surkoviga minna Torupilli Selverisse. Nad sisenesid koos kauplusesse, võtsid kahe peale ühe ostukäru ja läksid kõigepealt teisele korrusele. Temal oli kaasas musta värvi õlakott ja punane täppidega suur kott, millise pani ostukärusse. Valeril oli kaasas musta värvi arvutikoti taoline kott, mille pani samuti ostukärusse. Need asjad, mida ta ise osta tahtis, pani ta ostukäru kõrgemasse osasse, Valeri pani asjad käru alumisse osasse. Seejärel läksid nad alumisele korrusele. Kõik süüdistuses märgitud asjad, mis on mõeldud lastele, pani ostukärusse tema ja need sattusid sinna punasesse kotti, sest see oli lihtsalt avatud. Seejärel läksid nad kassasse, seal pani tema enda asjad kassalindile ja ühel hetkel läks Valeri lihtsalt ostukärus olevate asjadega turvaväravatest mööda. Tema maksis asjade eest, mis oli jõudnud sinna panna. Hakkasid seejärel koos väljapääsu poole liikuma ja turvatöötaja pidas nad kinni. Kõigepealt vaadati Valeri kotti ja siis tema kotti ja võrreldes tšekiga märgati erinevust. Tasuda turvatöötajad enam ei lubanud. Rikutud autohoidiku kohta ei tea tema midagi öelda. Süüdistatav Valeri Surkovi ütlustest nähtub / tl 53-54/, et ettepaneku poodi minna tegi Tatjana, kes tahtis laste asju osta. Poodi sisenedes võtsid nad ühe ostukäru kahe peale ja läksid kohe poe teisele korrusele. Mõlemad panid endal kaasas olnud kotid poekärusse, et käed oleksid vabad. Tatjana võttis asju ja pani kärusse. Tema võttis ainult seebi ja võttis ka teised Tatjana soovitatud asjad, osa valis ka ise välja. Autohoidiku võttis tema. Tatjana võttis kõik lastele mõeldud asjad. Ka esimeselt korruselt võtsid erinevaid asju, sh toiduaineid. Siis liikusid kassasse. Eelnevalt ei leppinud kokku, kes asjade eest maksab. Tatjana pani kassalindile toiduaineid ja maksis temalt saadud rahaga nende eest. Kuna ta ei saanud mööduda, siis lükkas ostukäru seal olnud ülejäänud asjadega kassast (turvaväravatest) mööda. Väljapääsu poole liikudes pidas turvatöötaja nad kinni. Rikutud toodet püüdis tema karbist välja võtta, sedasi läks karp katki. Alles poes sai aru, mis Tatjana tegelik eesmärk on. Kvalifikatsioon Tatjana Vassiljeva ja Valeri Surkovi tegevus on kvalifitseeritud § 199 lg 2 p 7 järgi. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud esemed Tatjana Vassiljeva ja Valeri Surkovi jaoks võõrad vallasasjad olid. Kogutud tõenditest nähtuvalt on nad sisenenud poodi koos, mõlemad 8 süüdistatavad on kordamööda lisanud poe riiulitelt asju ostukärusse, seal olevatesse kottidesse. Koos on nad läinud kassa juurde, kus Tatjana Vassiljeva asetas mõned esemed kassalindile, mille eest ta maksis. Ülejäänud, kärus ja kottides olnud esemed, lükkas Valeri Surkov tema kõrval olles turvaväravatest ja kassast maksmata mööda. Seejärel asusid nad koos poest väljuma, kuni turvatöötajad nad kinni pidasid. Kohus leiab, et sellisel on Tatjana Vassiljeva ja Valeri Surkov teo toime pannud ühiselt ehk isikute grupis
Vaidlus puudub ka selles, et käesoleva kuriteo toimepanemine jäi lõpule viimata süüdistatavate tahtest olenemata, kuna nad peeti kinni turvatöötajate poolt. Seega jäi nende tegu
Valeri Surkovile on esitatud süüdistus ka
lg 2 p 9 järgi ehk võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Riigikohus on oma lahendis kohtuasjas nr 3-1-1-87-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas teod tuleks üksikult subsumeerida
või
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Käesolevas asjas on V. Surkovile esitatud süüdistus ühes episoodis, kuid vahetult enne käesolevat tegu on ta olnud süüdi mõistetud 08.01.2020
Samuti on ta ka enne seda olnud karistatud samuti poevarguste toimepanemise eest Harju Maakohtu poolt 26.11.2018.a, varasemad vargused on toimepandud 16.08.2018.a, 23.08.2018.a, 27.08.2018.a, 28.08.2018.a ja 23.09.2018.a. Seega on V. Surkov ka varasemalt samalaadsete tegevuste eest karistatud. Eeltoodud põhjustel Valeri Surkovi poolt toimepandud vargus sisulise süsteemi: arvestades, et süüdistatav on toime pannud korduvalt just poevargusi, siis on tegemist isikuga, kes paneb taolisi varguseid toime süstemaatiliselt. Puutuvalt Valeri Surkovil väidetavalt esinevasse kleptomaania diagnoosi, märgib kohus järgmist. Kaitsja ei ole taotlenud kohtuistungil seda kinnitavate tõendite lisamist (ega lühimenetlusest loobunud selle diagnoosi võimaliku ulatuse ja süüdivuse väljaselgitamiseks). Nii kaitsja kui prokurör toetusid üldteada asjaoludele kleptomaaniast kui haigusest. Valeri Surkov ise kinnitas, et talle on selline diagnoos pandud, kuid ta käib tööl, elab väljaspool seda pereelu, käib poes, kuid naise palvel esitab alati tšekid ostude kohta. Ta kinnitas, et ta Tatjana Vassiljevaga poodi minnes, sai ta poes aru viimase kavatsusest vargus toime panna. Ta on andnud ütlusi, mille kohaselt osa esemeid pani ta ise omal valikul kotti, osa esemeid pani Tatjana Vassiljeva soovitusel kotti. Ostukäru maksmata kaubaga lükkas tema kassade lintidest ja turvaväravatest mööda. Kogu süüdistatava kirjeldus ja antud ütlused, samuti esinemine kohtus ei tekitanud kohtus kahtlusi tema süüdivuses. Hinnates süüdistatava antud ütlusi ei nähtu neist ka erandlikke asjaolusid (sügav depressioon, mingi äkkjuhtum, mis vallandas soovi varastada) ega ka kajasta tema kirjeldused vargustest erilist eufooriat vm seisundit varguse toimepanemise ajal või peale seda. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit ega kirjeldust süüdistatava poolt, mis veenaks kohut selles, et süüdistataval esineb haigus nimega kleptomaania ja sealjuures sellises ulatuses, mis võiks välistada tema karistusõigusliku vastutuse. Kuivõrd süüdistatav ega kaitsja ei ole ise taotlenud ka sellekohaste tõendite lisamist, saab kohus need väited lugeda paljasõnalisteks ja sealjuures asuda seisukohale, et ka süüdistatav ja kaitsja ise ei väära varguse toimepanemist süüdivusseisundis. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Tatjana Vassiljeva ja Valeri Surkov on süüvõimelised täisealised isikud. Seega on süüdistatav Tatjana Vassiljeva käitumine õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 7 – § 25 lg 2 järgi ja süüdistatav Valeri Surkovi käitumine
lg 2 p 7, 9 – § 25 lg 2 järgi.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb 9 teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et süüdistuses märgitud kuriteod on toime pandud kavatsetult. Kohus leiab, et nii Tatjana Vassiljeva kui Valeri Surkov panid kuriteod toime kavatsetult, kuivõrd nad seadsid eesmärgiks süüteokoosseisule vastavate asjaolude teostamise (võõraste vallasasjade äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o poest asjade varguse, sh katsestaadiumisse jäid need nende tahtest olenemata põhjustel) ja teadsid, et see nende tegevuse järel ka saabub. KARISTUS Kohus selgitab, et
lg 2 p, 7 ja 9 järgi toimepandud kuritegude eest on seaduseandja karistusena ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu
Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RKKKo 3-1-1-99-06, p 14). Kohus uuris Tatjana Vassiljeva iseloomustavate materjalina karistusregistri väljavõtet, millest nähtuvalt ei ole süüdistatav varasemalt kriminaalkorras karistatud. Süüdistataval kehtivad väärteokaristused puuduvad (tl 58). Käesolevas asjas on süüdistatav kavatsetult toime pannud ühe teise astme kuriteoepisoodi, mis jäi katsestaadiumisse tema tahtest olenematutel põhjustel, samuti kaasnes varaline kahju kannatanule, kuigi väikeses summas. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistatav süü on
Tatjana Vassiljeva poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07). Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks T. Vassiljeva puhul karistuse eesmärke. Süüdistatav on väljendanud kohtus enda keerulist majanduslikku olukorda, kohustust ülal pidada kahte alaealist last, laste isa on invaliiduspensionär, tasuda tuleb pangalaen. Seega halvendaks süüdistatavale määratav rahaline karistus igal juhul tema olukorda ja võib osutuda süüdistatavale üle jõu käivaks. Kohus leiab, et kuigi süüdistatav on küll varasemalt karistamata, ta on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, mis on
mõistes karistust kergendav asjaolu, on ta käesoleva teo toimepannud isikute grupis ning varastatu väärtust nn poevargusi silmas pidades on keskmisest suurem, karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud, seega on kohane karistatus käesoleva teo eest sanktsiooni miinimumi lähedane vangistus. Kohus peab põhistatuks mõista karistusena vangistuse kolm kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Tatjana Vassiljevale karistuseks kaks kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 29.01.–31.01.2020.a, s.o 3 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 kuu 27 päeva vangistust. Kuivõrd süüdistatav on varasemalt karistamata, peab kohus võimalikuks jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata ja
10 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 kuu 27 päeva pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 31.01.2020.a. Samuti tuleb süüdistatav Tatjana Vassiljeva vabastada kohtusaalist. Kohus uuris Valeri Surkovit iseloomustava materjalina karistusregistri väljavõtet, Harju Maakohtu 08.01.2020.a kohtuotsust ja kriminaalhooldusosakonna vastust. Nimetatutest nähtuvalt on Valeri Surkov enne tänast kohtu ees olnud ja karistatud 08.01.2020.a. ehk vähem kui kuu aega tagasi, sealjuures samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Tal on kuus kehtivat kriminaalkaristust. Viimase kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tunde ei ole ta jõudnud veel täitma asuda. Käesolevas asjas on ta kavatsetult toime pannud isikute grupis teise astme kuriteo, mis jäi tema tahtest olenemata katsestaadiumisse. Kaasnes ka varaline kahju kannatanule, kuigi väikeses summas. Kusjuures varalise kahju põhjustas tema käitumine (soov autohoidik karbist kätte saada). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Valeri Surkovi süü on
Samas tuleb arvestada tema poolt toimepandud tegude intensiivust ja seda, et uus tegu on toimepandud vähem kui kuu moodusel peale viimast kohtuotsust ja katseajal. Seega on ilmne, et poevarguste toimepanek on muutunud Valeri Surkovile elustiiliks. Valeri Surkovi poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07). Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke. Valeri Surkov on varasemalt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest. Süüdistatav küll enda sõnade kohaselt töötab ja teenib piisavat sissetulekut, kuid ka see ei ole pannud teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Seda arvestades ei oleks praegusel juhul tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega ning õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuriteo puhul, arvestades esmalt isiku süü suurust, aga ka kõiki teisi
§-s 56 nimetatud ja eelpool käsitletud tegureid, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ja ainuvõimalik. Süüdistatav on karistatud samalaadsete süütegude eest, tal on kuus kehtivat karistust varguste toimepanemise eest. Käesoleval juhul on ta kohtu all grupis vargusekatse toimepanemises. Karistuse määra arvestamisel võtab kohus arvesse, et kuritegu jäi katsestaadiumisse, teoobjektiks olid keskmise väärtusega esemed ja kahju on tekitatud väheses määras. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista karistuse siiski alla sanktsiooni keskmäära. Süüdistatav on kohtus oma süüd täielikult tunnistanud. Karistust kergendava asjaoluna ei arvesta kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust, kuivõrd see ei ole eluliselt usutav. Karisust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades isiku väljakujunenud käitumismustrit samalaadsete süütegude toimepanemisel, peab kohus põhistatuks mõista karistusena vangistuse Süüdi tunnistada Valeri Surkov
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Valeri Surkovile karistuseks 4 kuud vangistust. Kuivõrd süüdistatav on käesoleva teo toimepannud katseajal, tuleb talle mõista liitkaristus eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistusega.
lg 2, § 69 lg 7 alusel suurendada mõistetud karistust 08.01.2020.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 238 tunnile üldkasulikule tööle vastava karistusega, s.o 7 kuu 28 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 11 kuud 28 päeva vangistust.
karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Valeri Surkovi kinnipidamisest, s.o alates 29.01.2020.a. 11 Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-4004). Kohus leiab, et käesolevas asjas ja Valeri Surkovi isikut arvestades (korduvalt karistatud, teod läinud ajas sagedasemaks) ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid temale mõistetud karistuse reaalselt täitmisele pööramata jätta. Isik on korduvalt järjestikuselt karistatud varguste toimepanemise eest, viimati kuu enne käesolevat otsust. Uue kuriteo on ta toimepannud katseajal. Seega ei ole isik ilmselgelt temale varem mõistetud karistusest järeldusi teinud. Kohtule teadaolevalt ei ole isiku terviseseisund ka selline, mis välistaks tema vangistuse, vajadusel on tagatud vanglas ka arstiabi. TÕKEND Käesoleva menetluse raames on Valeri Surkov olnud kahtlustatavana kinnipeetud 29.01.2020.a. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes jätkas kuritegude toimepanemist kuni kinnipidamiseni. Käesolev tegu on toimepandud katseajal, vähem kui ühe kuu möödumisel eelmisest kohtuotsusest. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul oli süüdistatav jätkas kuritegude toimepanemist, misjärel ta uuesti peeti kinni vahetult kuriteo toimepanemisel, siis on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmise tagamiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada Valeri Surkovi suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Valeri Surkovi viimasest kinnipidamisest, s.o alates 29.01.2020.a. Tatjana Vassiljeva vabastas kohus kohtusaalist ning arvestades, et tegemist on varem karistamata isikuga, ei pea kohus vajalikuks tema suhtes tõkendi kohaldamist. TSIVIILHAGI Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagi esitanud kannatanu Selver AS poolt summas 37,90 eurot. Süüdistatavad Tatjana Vassiljeva ja Valeri Surkov nõustusid kohtus tsiviilhagi 12 hüvitamisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatavad on kannatanute tsiviilhagid õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõista VÕS § 1043 alusel Tatjana Vassiljevalt ja Valeri Surkovilt solidaarselt välja Selver AS kasuks. MENETLUSKULUD Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5kordne palga alammäär, alates 01.01.2020.a on selleks 876 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub KrMS § 2565 lg 2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatavate isikuid arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 438 eurot. Nimelt on Tatjana Vassiljeva ülalpidamisel kaks alaealist last, tasuda tuleb pangalaen ja igapäevased elamiskulud. Eeltoodut arvestades peab kohus võimalikuks ajatada menetluskulude tasumine neljale kuule ning sellest tulenevalt tuleb KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Tatjana Vassiljevalt riigituludesse sundraha 438 euro ulatuses, milline tuleb tasuda 4 kuu jooksul, tasudes käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.