lg 1 ja § 424 lg 2 järgi lühimenetluses Kadi Ruus Aleksandr Andrianov – isikukood 37901070250; määratlemata kodakondsusega; emakeel: vene keel; põhiharidusega; elukoht xxxx; töökoht: xxxx; 2 kehtivat kriminaalkaristust, 1 kehtiv väärteokaristus Tõkend: elukohast lahkumise keeld Leelo Viil Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Aleksandr Andrianov
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Aleksandr Andrianovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus Harju Maakohtu 15.02.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-209 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva ning rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 1500 eurot ning
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva ning rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 1500 eurot. Tunnistada süüdi Aleksandr Andrianov
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Aleksandr Andrianovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Aleksandr Andrianovile Harju Maakohtu 15.02.2019.a kohtuotsusega nr 1-19-209 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva vangistust ning rahalise karistuse 150 päevamäära, s.o 1500 eurot – võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat, 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ning rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 1500 eurot. Rahaline karistus kuulub täitmisele iseseisvalt Harju Maakohtu 15.02.2019.a otsusega mõistetud tingimustel ja korras. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev.
lg 1 p 1 alusel võtta Aleksandr Andrianovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel on Aleksandr Andrianov kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada karistuse kandmisele asumisel. Menetluskulud Aleksandr Andrianovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel • sundraha 876 eurot • määratud kaitsjale makstud tasu 950,40 eurot • joobeseisundi tuvastamise kulu 366 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 182,70 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
Samuti tema 26.07.2019 kella 21:01 ajal tahtlikult juhtis Harjumaal, Tallinnas, Paldiski mnt. 29 juures mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1039T kohaselt uuritaval on tuvastatud narkootiline joove: fentanüülist ja metadoonist), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg
Kohtuistungil süüdistatav Aleksandr Andrianov seletas, et süüdistus on talle arusaadav. Kehalise väärkohtlemise episoodis end süüdi ei tunnista, muus osas tunnistab. Aleksandr Andrianov nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kaitsja asus seisukohale, et kuna isik tunnistab joobes juhtimist, siis selles osas vastuväiteid ei ole. Kaitsealune kehalist väärtkohtlemist ei tunnista. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. Süüdistus
lg 1 järgi Kohus, uurinud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et Aleksandr Andrianovi süü A Li suhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises on tõendatud. Aleksandr Andrianovi süüd tõendavad kannatanu ja tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused ning kirjalikud tõendid. 3 Antud episoodis puudub vaidlus selle üle, et Aleksandr Andrianov viibis süüdistuses märgitud ajal xxxx asuva xxxx kaupluse juures. Nimetatud asjaolu on tõendatud nii tema enda ja tunnistaja T Mi ütlustega, kui ka 12.09.2018.a asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga ning videosalvestisega. Kannatanu A L (ka A L) on kohtueelses menetluses andnud ütlusi kolmel korral. Kannatanu ütluste kohaselt on tal soojad suhted Tga. 02.06.2018.a kella 21 paiku sõitsid nad Tga mööda xxxx teed linna suunas ning neist möödus xxxx, mille roolis istus mees, kes andis talle märku peatumiseks. Tagaistmel istus veel üks mees. T ütles, et see on tema endine mees. Nad läksid koos Tga kohvikusse, kuhu sisenes mõne aja pärast meesterahvas, keda nägi esimest korda. T ütles, et see on tema endise mehe A sõber. Mees tahtis kannatanu telefoni numbrit, mida ta ei andnud. 07.06.2018.a kella 20.25 ajal läks ta xxxx asuvasse xxxx kauplusesse ning väljudes kauplusest, nägi ta sissekäigu juures meest, kes 02.06.2018.a käis kohvikus ja küsis tema telefoni numbrit. Kannatanu läks auto juurde ja tema juurde tuli teine mees, kes oli istunud teda jälitanud xxxx tagaistmel. Kannatanu sai aru, et see oli T endine mees A. A hakkas talle esitama pretensioone selle kohta, et ta kohtub Tga ja ähvardas füüsilise kättemaksuga. Nende vahel tekkis sõnavahetus, mille käigus A lõi teda ühel korral parema käe rusikaga näkku. Ta võttis Alt kätega ümbert kinni ja nad kukkusid asfaldile. Kui ta hakkas püsti tõusma, siis tundis tugevat lööki jalaga vastu pead, vasaku kõrva piirkonda. Kukkudes nägi, et see oli mees, kes seisis kaupluse sissekäigu juures. A tõusis püsti ja koos selle mehega hakkas lööma talle jalgadega pähe. Antud löökidest tundis tugevat valu. Pärast jooksid mehed kaupluse poole ja tema kutsus politsei. Ta helistas Tle ja küsis, kes oli see mees, kes käis kohvikus ning sai vastuseks, et J E. 25.03.2019.a andis kannatanu ütlusi, et kui A teda peksis, siis ta teise meesterahva nägu ei näinud. Ta arvas, et see oli J, sest nägi teda kaupluse juures ja A ja Ji nimed andis T (I kd, tlk 125-130, 135-141, 185-190). A Li kallal vägivalla kasutamist tõendab ka tema poolt Häirekeskusesse tehtud telefonikõne. 07.06.2018.a kell 20.33. helistas kannatanu Häirekeskusesse ning teavitas, et xxxx xxxx juures tulid kaks inimest talle kallale ja peksid teda. Isikuid, kes teda peksid, ta ei tunne. Mehed jooksid minema. Ühel oli seljas sinine jope, heledad püksid. Teist isikut ta ei näinud, kuna ta tuli tagant kallale (I kd, tlk 149-158). Kannatanul esinenud vigastused fikseeriti isiku läbivaatuse protokollis koos fototabeliga, millest nähtub, et kannatanul A Lil on marrastused paremal pool lõual, paremal küünarnukil, randmel ja põlvel. Tema T-särk on katki (I kd, tlk 131-134). Äratundmiseks esitamise protokoll tõendab, et kannatanu tundis fotolt nr 1 ära Aleksandr Andrianovis ära isiku, kes sõitis 02.06.2018.a neil järgi ja andis märguandeid peatuda, kui nad Tga kohvikusse sõitsid. xxxx juures ta teda ei näinud. Samuti tundis ta fotolt nr 3 ära J E, kes sisenes 02.06.2018.a kohvikusse, kui ta oli seal Tga. Sama mees küsis telefoninumbrit ja väljus ka 07.06.2018.a xxxx asuvast xxxx kauplusest (I kd, tlk 191-195). Kuigi süüdistatav ei eita, et ta süüdistuses märgitud ajal sündmuskohal viibis, siis kuriteo toimepanemist ta eitab. Antud episoodis andis ta ütlusi, et ta oli õhtul xxxx asuva xxxx kaupluse juures koos A B, kellega koos käisid toiduaineid ostmas. A väljus poest esimesena ning ta nägi, kuidas A hüüdis meesterahvale, kes seisis parklas. A läks meesterahva juurde ja nad hakkasid omavahel rääkima, mingi hetk nägi, et nad kukkusid asfaldile ja meesterahvas oli A peal. Süüdistatav jooksis nende juurde ja lükkas meesterahva A pealt ära. A tõusis püsti ja nad läksid tagasi kauplusesse. Tema ega A meesterahvast ei löönud (I kd, tlk 209-224). Vastupidiselt süüdistatava ütlustele, ei ole kahtlustatavana üle kuulatud A B Aleksandr Andrianovi sündmuskohal viibimist kinnitanud, vaid andis ütlusi selle kohta, et ta sõitis 07.06.2018.a xxxx asuvasse xxxx kauplusesse, kus kohtus J. Ega. Tema läks kauplusest välja, 4 aga J. E jäi veel kauplusesse. Ta läks auto juurde ja kuulis, et keegi hõikas teda nimepidi ja nägi tundmatut noormeest. A B läks tema juurde ja noormees esitles end A. A B sai aru, et see on tema endise abikaasa T uus noormees. A hakkas teda solvama, mistõttu algas nende vahel sõnelus. Selle rüseluse käigus lõi A ta pikali ning ta kukkus ja lõi kukla vastu asfalti ära. Ta oli šokiseisundis ning seetõttu ei mäleta, mis edasi toimus ja kes nende juurde jooksis. Ta jooksis poodi üksinda ja enda kõrval ei näinud kedagi. At ta löönud ei ole (I kd, tlk 176-184, 243-250). Hindamaks süüdistuse põhjendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usutavateks ning kuidas haakuvad süüdistatava ja kannatanu seisukohad muude kriminaalasja menetluse käigus kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Kuigi kannatanu ütlustest ei selgu, et just Aleksandr Andrianov oleks olnud teine isik sündmuskohal, kes kannatanut lõi ning ka A B ei ole süüdistatavat sündmuskohale asetanud ning süüdistatav ise eitab igasugust kannatanu löömist, on eelnevad asjaolud ümber lükatud tunnistaja antud ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokolliga. T Mi ütlused kinnitavad, et uurijaga videosalvestuse vaatamisel tundis ta ära oma endise elukaaslase A Bi, kes koos Aleksandr Andrianoviga sisenevad kauplusse (I kd, tlk 202-207). 12.09.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga tõendab, et 07.06.2018.a kella 20.30 ajal xxxx kaupluse parklas seisavad teineteise vastas A B ja kannatanu A L. Kell 20.31 jääb nende juurde seisma musta värvi sõiduauto, kust väljub meesterahvas, kes teretab A Bi ja läheb kaupluse suunas. Pärast seda lööb A B kannatanut parema käega keha piirkonda ja kannatanu kukub tumedat värvi sõiduauto peale. Seejärel A B ja kannatanu, haaranud teineteisest talje piirkonnast kätega, kukuvad koos kõrval seisva teise sõiduauto taha. Kell 20.30 jookseb kaklevate meeste juurde J. E ja lööb kaks korda parema käega selles suunas, kuhu kukkusid A B ja kannatanu. Kell 20.31 jookseb kannatanu sõiduauto tagant välja ja J. E lööb teda kaks korda parema jalaga: ühe korra näo piirkond ja ühe korra keha piirkonda. Kell 20.31.42 põgenevad A B ja J E kaupluse suunas (I kd, tlk 160-163). Kuigi asitõendi vaatlusprotokollis on kajastatud, et A B koos olnud isik, kes samuti pani kannatanu suhtes toime kehalise väärkohtlemise, on J E, siis tegelikkuses on selleks isikuks Aleksandr Andrianov. Kohus kontrollis asitõendi vaatlusprotokollis kajastatut videosalvestuselt ja veendus, et teiseks isikuks, kes kannatanut käte ja jalgadega lööb, on Aleksandr Andrianov. Videosalvestiselt nähtus üheselt, et kannatanu ja A Bi poole jookseb süüdistatavaga sarnanev meesterahvas, kellel on jalas heledad püksid, sinist värvi dressipluus ning musta ja rohelisega jalatsid ning lööb käte ja jalgadega asfaldil lamavat kannatanut. Pärast löömise lõpetamist jooksevad mehed kauplusesse. Ka T M kinnitas, et tema endise kaaslase A B siseneb kauplusesse just süüdistatav. Asjaolu, miks kannatanu ei oska tõsikindlalt süüdistatavat sündmuskohale asetada, selgub tema ütlustest, mille kohaselt tuli teine ründaja selja tagant ja ta ei näinud isikut ning pärast löömise lõpetamist jooksid isikud minema. Kuna sündmuskoha vahetus lähetuses viibis ka J E, kelles kannatanu tundis ära meesterahva, kes oli tema poole 02.06.2018.a kohvikus pöördunud, siis on kohtu hinnangul mõistetav, et kannatanu võis esialgu arvata, et teine isik, kes teda lõi, oli J E. Kuna videosalvestiselt nähtuv lükkab ümber nii süüdistatava kui ka A Bi ütlused, siis kohus jätab need tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed. Kannatanule tekitatud vigastused on fikseeritud isiku läbivaatuse protokollis ning on eluliselt usutav, et rusika ja jalaga vastu pead ja keha piirkonda löömine põhjustab kannatanule füüsilist valu. Sellega pani Aleksandr Andrianov toime
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Lüües kannatanut rusika ja jalaga vastu pead ja keha sai süüdistatav aru, et ta võib kahjustada sellega kannatanu tervist, kuid ta ei konkretiseerinud enda jaoks, millised võivad olla tema tegevuse tagajärjed, mööndes sellega igasuguse tagajärje saabumise võimalust ning tegutses seega kaudse tahtlusega. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 5 Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Aleksandr Andrianov pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o
Süüdistus
lg 2 järgi Episood 26.07.2019.a Antud episoodis puudub vaidlus selles, et Aleksandr Andrianov juhtis 26.07.2019.a kella 21.01 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 29 juures, mootorsõidukit xxxx (reg.nr xxxx). Süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine on tõendatud Aleksandr Andrianovi 25.09.2019.a ja 08.11.2019.a kohtueelses menetluses antud ütlustega (II kd, tlk 14-15; III kd, tlk 11-13). Kuigi süüdistatav eitas 25.09.2019.a antud ütlustes asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, siis 08.11.2019.a antud ütlustes ja 12.02.2020.a toimunud kohtuistungil tunnistas süüdistatav oma süüd (II kd, tlk 93). Samuti tõendavad Aleksandr Andrianovi poolt kuriteo toimepanemist tunnistaja E Ti 28.08.2019.a antud ütlused, mille kohaselt olles autopatrullis 26.07.2019.a märkas ta kell 21.00 Paldiski mnt ja Sõle tn ristmikul sõidukit xxxx (reg.nr xxxx), mis liikus mööda Paldiski mnt Tehnika tn suunas. Kell 21.01 peatasid nad sõiduki kinni. Sõidukit juhtis A. Andrianov. Isiku pupillid olid väga väikesed, silmad olid punased ja valgusele ei reageerinud. Samuti olid isikul tasakaaluhäired. Nad toimetasid isiku Kesklinna politseijaoskonda, kus tegid narko kiirtesti, mis oli positiivne fentanüülile. Isik eitas igasuguste narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamist. Nad toimetasid süüdistatava Wismari haiglasse ekspertiisi, peale mida isik vabastati (II kd, tlk 8). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist 26.07.2019.a nähtub, et isik, keda kontrolliti, oli Aleksandr Andrianov ja tal tuvastati kell 21.32 indikaatorvahendiga positiivne näit fentanüülile. Joobe tunnustena on tuvastatud silmade punetus, väikesed pupillid, mis ei reageerinud valgusele, häiritud reaktsioonikiirus, aeglane kõne (II kd, tlk 3). Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, terviseseisundi kirjeldamise protokoll ja hinnang joobeseisundi olemasolu kohta (II kd, tlk 5-7) tõendavad, et Aleksandr Andrianovi uriinist leiti 26.07.2019.a kell 22.00 narkootilisi aineid fentanüüli ja metadooni ning tal esines joove eelnevalt nimetatud narkootiliste ainete tarvitamisest (II kd, tl 3-6). Fentanüül ja metadoon kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade II nimekirja. Seega oli fentanüüli ja metadooni puhul tegemist narkootiliste ainetega ning nende tarvitamise tagajärg avaldus süüdistatava väliselt tajutavas häiritud kehalistes funktsioonides ja reaktsioonides. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte kinnitab, et Aleksandr Andrianov omab mootorsõiduki juhtimisõigust (II kd, tl 18). Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Aleksandr Andrianovi poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Aleksandr Andrianov oli sõidukit juhtides narkojoobes. Selline tegevus on vaadeldav
Aleksandr Andrianovile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Aleksandr Andrianovi käitumises tuvastatud kavatsetus. Aleksandr 6 Andrianov on andnud ütlusi selle kohta, et ta on suvest 2019.a tarvitanud narkootilisi aineid. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – narkojoobest – ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Aleksandr Andrianov pani kuriteo toime kavatsetult. Episood 18.10.2019.a Samuti puudub vaidlus selles, et Aleksandr Andrianov juhtis ka 18.10.2019.a kella 23.05 ajal Tallinnas, Tehnika tn Veerenni tn ja Filtri tee vahel, mootorsõidukit xxxx (reg.nr xxxx) olles joobeseisundis. Aleksandr Andrianov on seda kinnitanud nii kohtus kui ka 08.11.2019.a kohtueelses menetluses antud ütlustes, mille kohaselt narkootilisi aineid tarvitab juba ammu ning suvel 2019.a hakkas uuesti tarvitama amfetamiini. 18.10.2019.a viibis ta kodus, kus tarvitas amfetamiini. Terve päev oli kodus ja õhtusel ajal arvas, et amfetamiin rohkem ei mõju ja on kaine. Siis otsustas istuda rooli ja käia tuttaval järgi. Pidi sõitma Lasnamäelt Kristiine piirkonda ja tagasi koju, kuid Veerenni tn peeti ta kinni. Kohapeal tehti kiirtest, mis oli positiivne amfetamiini suhtes, mistõttu toimetati ta Wismarisse. Kahetseb tehtut (III kd, tlk 11-13). Samuti tõendavad Aleksandr Andrianovi poolt kuriteo toimepanemist tunnistaja A R 06.11.2019.a antud ütlused, mille kohaselt olles tööl, teostasid nad 18.10.2019.a kella 23.05 ajal liiklusjärelevalvet Tallinnas, Tehnika tn Veerenni tn ja Filtri tee vahel. Puhumisrivvi sõitis xxxx (reg.nr xxxx), mille juhti A. Andrianovit kontrolliti indikaatorvahendiga Alcoquant. Näit oli negatiivne. Sõiduki juhil olid silmade sidekestad punetavad ja märjad, pupillid suurenenud ja nende reageerimine valgusele kiire. Välijuht R. J teostas isikule narkootilise aine kiirtestiga Dräger 5000 testi, mis osutus positiivseks amfetamiinile. Seejärel toimetati sõiduki juht Wismari Haiglasse, kus võeti ekspertiisiks proov (III kd, tlk 8-9). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist 18.10.2019.a nähtub, et isik, keda kontrolliti, oli Aleksandr Andrianov ja tal tuvastati kell 23.10 indikaatorvahendiga positiivne näit amfetamiinile. Joobe tunnustena on tuvastatud silmade punetus, märjad, läikivad, suurenenud pupillid, mis reageerisid valgusele kiirelt (III kd, tlk 2). Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, terviseseisundi kirjeldamise protokoll ja hinnang joobeseisundi olemasolu kohta (III kd, tlk 4-7) tõendavad, et Aleksandr Andrianovi uriinist leiti 18.10.2019.a kell 23.59 narkootilist ainet amfetamiini ning tal esines joove eelnevalt nimetatud narkootilise aine tarvitamisest. Amfetamiin kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Seega oli amfetamiini puhul tegemist narkootilise ainega ning selle tarvitamise tagajärjed avaldusid süüdistatava terviseseisundis. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte kinnitab, et Aleksandr Andrianov omab mootorsõiduki juhtimisõigust (III kd, tlk 18). Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Aleksandr Andrianovi poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Aleksandr Andrianov oli sõidukit juhtides narkojoobes. Selline tegevus on vaadeldav
Kohus on seisukohal, et Aleksandr Andrianov pani mootorsõiduki juhtimise (narko-) joobeseisundis toime kavatsetult
Aleksandr Andrianov on andnud ütlusi selle kohta, et ta on suvest 2019.a tarvitanud narkootilisi aineid, sh amfetamiini. Kuigi Aleksandr Andrianov andis ütlusi, et ta arvas, et on 18.10.2019 hommikusest amfetamiini tarvitamisest õhtuks kaineks saanud, siis kohtu hinnangul on sellised väited ümberlükatud arst-eksperdi poolt 7 tuvastatuga. Kuna arst-ekspert tuvastas veel sama päeva õhtul kell 23.59, et Aleksandr Andrianovil esineb joobeseisund, siis ei ole kohtu hinnangul võimalik, et Aleksandr Andrianov ei tajunud, et tal esineb joobeseisund. Seda enam, et tunnistaja A R ütlustest nähtub, et isikul esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Seega on kohus veendumusel, et Aleksandr Andrianov oli teadlik, et ta on joobeseisundis. Arvestades ka seda, et Aleksandr Andrianov tahtis sõidukiga sõita enda elukohast Kristiinesse tuttavale järgi ning ta jõudis sõita Lasnamäelt Veerenni tn-le, siis oli tema käitumine, s.t mootorsõiduki rooli istumine ning sõiduki juhtimine eesmärgistatud tegevus. Arvestades, et Aleksandr Andrianovile on ette heidetud mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis kahes episoodis, s.o 26.07.2019.a ja 18.10.2019.a ning need on leidnud tõendamist, siis on tegemist kuriteo faktilise korduvusega, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud
Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Aleksandr Andrianovi poolt
Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ning Aleksandr Andrianov tuleb süüdi mõista
Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Süüdistatavale inkrimineeritud
lg 1 järgi ette nähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistuse. Kuna
lg 1 puhul on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, tuleb selles osas kujundada kohtul seisukoht, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandemete kohaselt töötab ta Dolce Aurinko OÜ-s ning süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt on tema igakuiseks netosissetulekuks 1500-2000 eurot (II kd, tlk 94), kuid tõendeid, mis selliseid süüdistatava väiteid kinnitaks, ei ole kohtule esitatud. Vastupidiselt nähtub kohtule esitatud väljavõttest töötamise registrist, et kehtivaid töölepinguid süüdistataval ei ole (II kd, tlk 43-44). Sealjuures võtab kohus arvesse sedagi, et 12.02.2020.a toimunud kohtuistungil selgitas süüdistatav, et tal on kohustusi kohtutäiturite ees umbes 8 000-10 000 eurot, samuti on tasumata Harju Maakohtu 15.02.2019.a kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus summas 1 500 eurot (II kd, tlk 23 pöördel). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et süüdistataval lasuvad ka rahalised kohustused temalt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude näol, siis on kaheldav kas Aleksandr Andrianovil oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Kõrvuti majandusliku seisundiga on põhjendatud karistusliigi kaalumisel võtta arvesse ka seda, et Aleksandr Andrianov on isikuks, keda on eelnevalt Harju Maakohtu 08.02.2018.a kohtuotsusega karistatud
lg 1 ja § 141 lg 1 järgi ning vaatamata sellele on ta lühikese aja pärast toime pannud uue isikuvastase kuriteo. Käesolevaks ajahetkeks on süüdistataval kaks kehtivat kriminaalkaristust (II kd, tlk 83-84). Vaatamata eelnevale karistatusele on Aleksandr Andrianov jätkanud süütegude toimepanemist, mis viitab süüdistatava õiguskuulekuse puudumisele ja asjaolule, et varasemad mõjutusvahendid ei ole talle oodatud mõju avaldanud, mistõttu oleks rahalise karistuse kohaldamine Aleksandr Andrianovi suhtes vastuolus kohtupraktikaga ning rahaline karistus ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Seega kuulub Aleksandr Andrianovi suhtes kohaldamisele vangistus. Hinnates Aleksandr Andrianovi süü suurust
Kuigi kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli kohtu hinnangul küll intensiivne – süüdistatav suunas mitmel korral oma löögid nii rusikaga kui jalaga kannatanu pea- ja keha piirkonda, mille puhul oleks võinud tagajärjed olla ka raskemad, siis ei järgnenud 8 konkreetsele teole raskeid tagajärgi, mis oleksid nõudnud täiendavat meditsiinilist sekkumist. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises
§-des 57 ja 58 loetletud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus on seiskohal, et füüsilise jõu demonstreerimine ja kasutamine ei ole mingilgi moel aktsepteeritav ja sellisele käitumisele peab järgnema ka ühiskonna poolt selge hukkamõistev hinnang. Arvestades eelnevat, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmises määras, s.o 6 kuud vangistust. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav temale inkrimineeritud kehalise väärkohtlemise episoodi toime pannud enne Harju Maakohtu 15.02.2019.a otsust kriminaalasjas nr 1-19-209.
lg 1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus
§-s 64 sätestatud korras.
lg 1 näeb ette, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise tee või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Liites karistust
lg 1 sätete alusel leiab kohus, et kuivõrd eelmise otsusega on mõistetud karistus
lg 1 ja § 3312 järgi, siis on võimalik Aleksandr Andrianovi suhtes kohaldada karistuste liitmise kergeimat viisi, kuna tegemist on samaliigiliste ja -laadsete süütegudega. Seega loeb kohus käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse, s.o 4 kuud vangistust kaetuks 15.02.2019.a kohtuotsusega mõistetud karistusega, s.o vangistusega 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva ning rahaline karistusega 150 päevamäära, s.o 1500 eurot.
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette kuni nelja-aastase vangistuse. Antud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Puutuvalt Aleksandr Andrianovi poolt mootorsõiduki juhtimisse joobeseisundis, märgib kohus, et süüdistataval tuvastati temale inkrimineeritud kahes episoodis narkojoove. Joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas taunitav käitumine. Kuivõrd tegemist oli narkojoobega, siis erinevalt alkoholijoobest ei saa süü suurust arvestada numbrilise näidu, s.o tõendusliku alkomeetri näidu, alusel. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel, et süüdistatavale inkrimineeritakse kahe episoodi toimepanemist, mis tähendab ka suuremat süüd. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus Aleksandr Andrianovi 08.11.2019.a kahtlustatavana ülekuulamisel avaldatud kahetsust. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohtule esitatud karistusregistri väljavõttest nähtub, et Aleksandr Andrianovil on 2 kehtivat kriminaalkaristust, kuid teda ei ole varasemalt karistatud
Vangistus 1 aasta vastab kohtu arvates nii Aleksandr Andrianovi süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Seega ärakandmisele kuulub 8 kuud vangistust.
lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse mootorsõiduki korduva joobes juhtimise puhul lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
lg 1 p 1 kohaselt võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Võttes arvesse Aleksandr Andrianovi süü suurust ja kergendavat asjaolu kahetsuse näol, leiab kohus, et süüdistatavale võib lisakaristuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. 9 Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse mõneks ajaks liiklusest ja suunatakse juhtimisõiguse taastamiseks taas eksamile, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Pidades silmas Aleksandr Andrianovi süüd ning teo toimepanemise asjaolusid, kohaldab kohus Aleksandr Andrianovi suhtes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks. LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Arvestades, et käesolevalt Aleksandr Andrianovile inkrimeeritud kuritegu on toimepandud 15.02.2019.a, s.o pärast Harju Maakohtu otsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, siis tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust
lg 2 järgi suurendada Harju Maakohtu 15.02.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-209 mõistetud ärakandmata karistuse – 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva vangistust ning rahalise karistuse 150 päevamäära, s.o 1500 eurot – võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 2 aastat, 7 kuud ja 27 päeva vangistust ning rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 1500 eurot. Rahaline karistus kuulub täitmisele iseseisvalt Harju Maakohtu 15.02.2019.a otsusega mõistetud tingimustel ja korras. Samuti märgib kohus, et kuigi 12.02.2020.a toimunud kohtuistungil viitas kaitsja nii karistuse kandmisest tingimisi vabastamisele kui üldkasuliku töö tegemise võimaldamisele, siis kohtu hinnangul ei esine ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks selliseid asjaolusid vaagida. Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühes ja samast põhimõttelisest eeldusest, et kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Aleksandr Andrianov on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, mis on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Aleksandr Andrianovi suhtes on kergem karistus välistatud ka seetõttu, et kuriteod on ta toime pannud katseajal, olles vabastatud tingimuslikult karistuse kandmisest. Sellisest süüdistatava käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, mis tähendab, et eelmised karistused ei ole avaldanud nõutavat mõju ega ole teda sundinud edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kriminaalasja materjalidele on lisatud kriminaalhooldaja kohtueelne ettekanne süüdistatava kohta, mille kohaselt on vanemkriminaalhooldusametnik asunud seisukohale, et Aleksandr Andrianovit tuleks karistada reaalse vangistusega (II kd, tlk 53-54). Kohus järeldab kriminaalhooldaja esitatud kohtueelsest ettekandest, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, mistõttu kuulub mõistetav karistus ära kandmisele. Seejuures välistab ka
lg 2 p 1 karistuse tingimisi kohaldamata jätmise, kuna
lg 2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata, mistõttu peaks süüdistatav vähemalt osa karistusest reaalselt ära kandma. Mis puudutab üldkasuliku töö kohaldamist, siis kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nagu kohus juba eelnevalt märkis, on kriminaalhooldaja oma ettekandes märkinud, et süüdistatava suhtes tuleks kohaldada reaalset vangistust, mis kohtu hinnangul tähendab, et Aleksandr Andrianov ei sobi kriminaalhooldusele ja tema suhtes tuleb kõne alla karistusena üksnes reaalne vangistus. Menetluskulud 10 KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Aleksandr Andrianovi menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, määratud kaitsjale makstud tasu ja joobeseisundi tuvastamise kulu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatav ei ole oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe väljanõudmist. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Kuna Aleksandr Andrianov on varasemalt kriminaalkorras karistatud isik ning tema käitumine on jätkuvalt õigusvastane, siis ei oleks kohtu hinnangul menetluskulude riigi kanda jätmisel käesoleval juhul positiivset toimet Aleksandr Andrianovi resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Seega mõistab kohus Aleksandr Andrianovilt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 876 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu summas 950,40 eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulu 366 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ning asjaolu, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Aleksandr Andrianovile ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 182,70 eurot. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Käesoleva kriminaalasja materjalide juures asuvad CD-ja DVD-plaadid tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.