Obsah (5)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-17899 Tsiviilasi F S ning T S h

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.11.2019 esitatud ning 29.11.2019 ja 12.12.2019 parandatud hagiavalduse kohaselt sündis P O ja N Si (kostja) kooselust F S (hageja I) ning T S (hageja II). 06.10.2019 asus P O koos hagejatega elama üürikorterisse. Vastavalt rendilepingu p. 1.

1. ja 1.
2. on hageja seaduslik esindaja kohustatud maksma igakuiselt renditasu, summas 450 eurot, samuti kõik kommunaalkulud (väljaarvatud remondifond). Lähtuvalt KÜ xxxx esitatud arvest, moodustasid kommunaalkulud oktoobris 199,50 eurot. Kokku on vanemad kohustatud maksma hagejate elamise ja kommunaalteenuste kasutamise eest üüritud korteris igakuiselt seega 433 eurot. Hageja I käib xxxx OÜ-s, selle eest maksab hageja seaduslik esindaja igakuiselt 40 eurot. Hageja II käib xxxx estraaditantsu ringis, selle eest maksab hageja seaduslik esindaja igakuiselt 28 eurot. Peale huviringide maksab hagejate seaduslik esindaja igakuiselt Telia OÜ-le laenu lastele ostetud telefonide eest alljärgnevalt: 18,62 eurot ja 15,50 eurot, kokku 34,12 eurot. F Si igakuised kulud moodustavad kokku 633,25 eurot, sh toit 190 eurot, riided 90 eurot, koolivahendid 40 eurot, sport 40 eurot, mänguasjad 50 eurot; üritused 75 eurot; taskuraha 40 eurot, Telia teenuste eest tasumine - 108,25 eurot (sealhulgas krediidid telefoni, telerite ja laste mängukonsool). T S igakuised kulud moodustavad hagimaterjalide kohaselt kokku 603 eurot, s.h toit 170 eurot; riided 70 eurot; koolivahendid 40 eurot; tantsuringi eest 28 eurot; üritused 75 eurot; taskuraha 40 eurot; mänguasjad 50 eurot; Telia teenuste eest tasumine (krediidid telefoni, teleri ja laste mängukonsool eest). Lisaks nimetatud kuludele on hagejatel kulud ka eluasemele 108,25 eurot (üür ja kommunaalkulud). Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni mõlemale summas 380 eurot. Kostja vastus Hagejate vanemate vahel on pingelised suhted, kuna lahutati alles 20.09.
3. Hagist tuleneb, et suurema osa soovib hagejate esindaja saada üüritud korteri eest. Üldjuhul seadusega määratud miinimum juba sisaldab eluks vajaliku. Samuti see miinimum sisaldab eluaseme jaoks vajalikud kuulusid. Kostja leiab, et elada kolmekesi 99m2 korteris on luksuslik variant. Samuti on raske aru saada elatise arvutuskäigust ning sellest, millised on laste tegelikud vajadused. Hagejad on terved ja toredad lapsed, seega lisakuulud ravile ei tohiks olla. Ainuüksi põhjendus, et elavad üürikorteris ning selle pärast peab olema elatise suurus 380 eurot ei ole põhjendatud väide. Kostja rõhutab, et on koguaeg tasunud lastele elatist. Pooled on ametlikult lahutatud septembris 2019 ning alates septembrist kuni detsember 2019 tasus kostja kokku elatise summas 2 150 eurot, ehk 537,50 eurot kuu kohta. Võttes arvesse, et 2019 elatise suurus oli 270 eurot ühe lapse kohta, 2 siis igakuine makse 2 lapse kohta pidi olema 540 eurot kokku 2 160 eurot, aga see on eeldusega, et võtta september terve kuuna. Pooled on lahutanud alles 20 september, seega võiks september mitte terve kuuna arvutada. Samuti hagist tuleneb, et üürikorteris hakkasid elama hageja koos esindajatega mitte varem, kui 06.10.
4. Seoses sellega tegelikult pidi tasuma kostja 2019 alles 3 kuu eest, ehk 1620 eurot, aga maksis 2 150 eurot, seega kostja vabatahtlikult pidas ülal hagejaid 530 eurot võrra suurema summaga. Kostja täidab oma vanema kohustusi täiel määral. Samuti, kui ta tuleb Eestisse, (hetkel ta töötab 3 nädalat xxxx, 1 nädal Eestis) siis kogu aeg suhtleb lastega, ostab neile vajalikke asju, isegi ostnud riided, võtab maksimaalselt osa nende kasvatamises. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb arvestad asjaoluga, et osa laste vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega, mis kostjale teadaolevalt on igakuiselt kokku summas 120 eurot. Kohtu põhjendused
5. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot.
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hagejate vanemateks on P O ja kostja (dlk 7-8) ning samuti selles, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 3 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
3. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on laste õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
4. Kostja on menetluses välja toonud, et ta on oma lastele vabatahtlikult elatist tasunud. Samuti on kostja viidanud sellele, et osaliselt on hagejate kulud ebaselged, ülepaisutatud ning samuti viidanud asjaolule, et hagejate emale laekub lastetoetus. Seega tuleb kohtul esmalt hinnata hagejate igakuiseid kulusid, andmaks oma hinnangut sellele, kas kostja on tasunud elatist piisavalt (s.t täitnud oma ülalpidamiskohustust).
5. Hageja I igakuised kulud moodustavad hagimaterjalide kohaselt kokku 633,25 eurot, sh toit 190 eurot, riided 90 eurot, koolivahendid 40 eurot, sport 40 eurot, mänguasjad 50 eurot; üritused 75 eurot; taskuraha 40 eurot, Telia teenuste eest tasumine 108,25 eurot (sealhulgas krediidid telefoni, telerite ja laste mängukonsool). Hageja II igakuised kulud moodustavad hagimaterjalide kohaselt kokku 603 eurot, s.h toit 170 eurot; riided 70 eurot; koolivahendid 40 eurot; tantsuringi eest 28 eurot; üritused 75 eurot; taskuraha 40 eurot; mänguasjad 50 eurot; Telia teenuste eest tasumine (krediidid telefoni, teleri ja laste mängukonsool eest). Lisaks nimetatud kuludele on hagejatel kulud ka eluasemele 108,25 eurot kuus (üür ja kommunaalkulud). 7.1 Hagejad on välja toonud, et üürivad kolmetoalist korterit, mille igakuine üür on 450 eurot ning samuti tasuvad nad kommunaalkulusid. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult 4 peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Seega saab kulusid üürile ning kommunaalkuludele pidada vajalikuks. Hagejad on nõude tõendamiseks esitanud eluruumi üleandmise ja vastuvõtmise akti (dtl 10), üürilepingu (dtl 110 ) ning oktoobri 2019 kommunaalkulude arve summas 234,97 eurot (dtl 11). Üürilepingu kohaselt on üür 450 eurot kuus. Kohtu hinnangul on seega nimetatud kulu, s.o ühe hageja kohta 108,25 eurot, vajalik ja märgitud suurus mõistlik ning on eluliselt usutav, et hagiavalduses väljatoodud kulutusi eluasemele tuleb teha. 7.2 Hagejad on märkinud söögikuludeks hageja I osas 190 eurot ning hageja II osas 170 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samas on märgitud suurus kohtu hinnangul ülepaisutatud. Hagejad ei ole välja toonud ega tõendanud, et nad peaksid jälgima mingil põhjusel erilist dieeti, mille tõttu võiksid toidukulud olla suuremad. Kohtu hinnangul saab mõistlikuks igakuiseks toidukuluks mõlema hageja osas lugeda 140 eurot. Kohtul puudub veendumus, et ühel hagejatest võiks olla suuremad toidukulud kui teisel. 7.3 Hagejad on välja toonud riiete kulu hageja I osas 90 eurot ja hageja II osas 70 eurot. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas on kohtu hinnangul hageja I garderoobikulud ülepaisutatud. Kuigi nt vajalikud talveriided ja saapad võivad olla üpriski kallid, siis ei tehta neid kulutusi ka igakuiselt ning valida saab ka erinevad hinnaklassis olevate garderoobikaupade vahel. Kohus loeb põhjendatud kuluks mõlema hageja osas kokku 70 eurot. 7.4 Koolitarbed 40 euro ulatuses on vajalik kulu, arvestades, et hagejad on kooliealised. Kohtu hinnangul on ka kulu suurus mõistlik. 7.5 Hagejad on välja toonud kulud spordile, meelelahutusele ja mänguasjadele. Kohtu hinnangul on igasugune aktiivne tegevus, s.h spordiga ja hobidega tegelemine lastele vajalik ja arendav. Samuti ei saa meelelahutuse pakkumist pidada ebavajalikuks. Kohtu hinnangul on aga märgitud kulu liialt suur. Lastele ei ole vaja igakuiselt uusi mänguasju osta ning samuti ei pea iga kuu käima kallitel üritustel. Lapsed saavad käia ka kinos, teatris, muuseumis, kus alaealistele on sageli soodushinnad. Kohus peab seega põhjendatuks hageja I kulusid 90 euro ulatuses, s.h spordile summas 40 eurot (treeningtasu arve dtl 14), üritustele 30 eurot ning mänguasjadele 20 eurot ning hageja II kulusid 78 euro ulatuses, s.h spordile 28 eurot (arve dtl 15), üritustele 30 eurot ning mänguasjadele 20 eurot. 7.6 Taskuraha summas 40 eurot ei saa pidada ebavajalikuks ning kohtu hinnangul võib pidada nimetatud summat ka mõistlikuks arvestades hagejate vanusega. 5 7.7 Hagejad on välja toonud ka summad Telia teenuste eest tasumise kohta ning esitanud arve, millest nähtuvad m.h järelmaks (dtl 16). Eluliselt on usutav, et koolieas lapsed kasutavad ka telefone, internetti ja teleteenuseid. Samas ei ole alaealistele lastele vajalik osta kõige kallimaid telefone ning samuti pakutakse alaealistele lastele odavaid kõnepakette koos internetiga. Väljatoodud mängukonsooli kulu on pigem meelelahutuslik, mida kohus on juba eelnevalt hinnanud. Samuti ei ole selle kohta ühtegi tõendit esitatud. Kohus peab mõistlikuks kuluks nimetatule mõlema hageja osas 15 eurot. Seega on hageja I igakuised kulud eluliselt usutavad ja põhjendatud summas 503,25 eurot (millest ½ on ca 252 eurot) ja hageja II kulud summas 491 eurot (milles ½ on ca 246 eurot).
6. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja tasunud hagejatele elatist järgmiselt: septembris 2019 kokku 850 eurot, oktoobris 2019 kokku 400 eurot, novembris 2019 400 eurot, detsembris 2019 kokku 500 eurot, jaanuaris 2020 kokku 600 eurot (kostja konto väljavõte). Seega on keskmiselt kostja tasunud hagejatele elatist 550 eurot, s.o hagejale I 275 eurot ja hagejale II 275 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on oma ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt ja regulaarselt, s.o tasudes igakuiselt elatist hagejatele kokku ca 550 euro ulatuses. Kohtul puudub veendumus, et kostja edaspidi oma ülalpidamiskohustust täita ei kavatseks. Kuna elatise välja mõistmise eelduseks on see, et kostja ei täida piisavalt oma ülalpidamiskohustust, siis ei ole elatise väljamõistmine kostjalt käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud.
7. Kostja on viidanud, et laste emale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-174-16, punkt 11). Kohtul on võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. 6 Kohus on seisukohal, et kuna kohus ei ole hagejate igakuiseid kulutusi pidanud täies ulatuses põhjendatuks ning kuna kostja on hagejatele regulaarselt ka elatist tasunud, siis on käesoleval juhul põhjendatud arvestada ka hagejate emale laekuva peretoetusega ning mõlema hageja osas on võimalik lugeda kaetuks nende põhjendatud kulutusi täiendavalt ka peretoetuse arvelt 30 euro ulatuses.
8. Kuna kohus on leidnud, et kostja täidab oma ülalpidamiskohustust piisavalt ja regulaarselt, siis puudub alus elatise välja mõistmiseks ning kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.
9. Kuna kohus jätab hagiavalduse rahuldamata põhjusel, et kostja täidab piisavalt ja regulaarselt oma ülalpidamiskohustust, siis ei pea kohus vajalikuks anda oma hinnangut ka muudele väljatoodud asjaoludele, s.h hagejate vanemate majanduslikule seisundile (dtl 12, 13). Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, siis oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul ebaõiglane jätta menetluskulud täies ulatuses alaealiste hagejate kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7