lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õigust 5 päevale.
lg 4 alusel on see võimalik, seega saab käesolevale määrusele esitada määruskaebuse 5 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu 200 euro tagastamist hageja arvelduskontole.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas nõuete esitamise eest riigilõivu tasunud kokku 400 eurot, s.o 100 eurot abielu lahutamise nõude ning 300 eurot ühisvara jagamise nõude eest. Kohus lahendas abielu lahutamise nõude eraldi osaotsusega ning määras otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse abielu lahutamise nõudega tekkinud menetluskulude osas ja jättis nimetatud kulu hageja kanda vastavalt
Seega pole riigilõiv 100 eurot hõlmatud kompromissiga ning seda ei ole võimalik pooles ulatuses tagasi taotleda. Riigilõivu pooles ulatuses tagastamist saab hageja taotleda ühisvara jagamise nõudelt tasutud riigilõivu 300 euro osas. Kuna kohus kinnitab ühisvara jagamise nõude osas kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 150 eurot tagastada hagejale. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 2-19-18966 Maimu Laumets kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.