1-16-1457/84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1457 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. aprilli 2020 määrus Vahur Sikka tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vahur Sikk (isikukood 37503027018), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohtu 17.10.2016 otsusega karistati Vahur Sikka KarS § 113 lg 1 järgi 8 aasta vangistusega. Süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi episoodides 09.09.2015 ja 25.09.2015 mõisteti V. Sikk õigeks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati V. Sikkale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.08.2015 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse 6 kuu võrra ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti V. Sikkale 8 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise aja algust isiku kahtlustatavana kinnipidamisest 02.10.
4. Karistuse kandmise aja lõpp 02.04.
6. Tartu Maakohtu 13.04.2020 määrusega jäeti V. Sikk ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
7. Kohtuistungi toimumise ajaks oli V. Sikk temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 4 aasta 6 kuu, s.o enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 2.
8. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil XXX kus asub Järve Ühiselamu OÜ-le kuuluv ühiselamu. Antud elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks ning Järve Ühiselamu OÜ juhataja I.K. on andnud kirjaliku nõusoleku isiku antud aadressile elama asumiseks ning elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 2.
9. Maakohtu hinnangul on V. Sikkast lähtuv uute kuritegude risk liiga kõrge ning isiku vabastamine vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud kriminaalkorras ning käesolevalt kannab ta järjekorras seitsmendat vangistust, mis viitab isikus tugevalt juurdunud kuritegelikele mõtteviisidele ning käitumismallidele. Käesolevat karistust kannab isik tapmise eest. Soodusteguriteks on varasemalt olnud impulsiivsus, majandusliku kasu saamise eesmärk, kehv probleemide lahendamise oskus ning alkoholi tarbimine. Kuritegude dünaamika on ajas muutunud raskemaks ning vägivaldsuse aste suurenenud. 2.
10. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Maakohtu hinnangul ei ole see tingimus täidetud. Positiivsena saab välja tuua, et V. Sikk on osalenud majandusabitöödel ning läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine. Samas ei nähtu isiku kohtuistungil avaldatust ja vangistusasutuse materjalidest, et isikus oleks toimunud piisavad muutused seadusekuulekuse suunas. Kinnipeetaval on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on valdavalt määratud allumatuse eest. Rikkumiste kohta märkis kinnipeetav muu hulgas, et kui temale antakse korraldus käskivas toonis, keeldub ta enda olemusest tulenevalt sellele allumisest. Eelnev viitab selgelt, et isik ei suuda või soovi kinni pidada vanglas kehtestatud reeglitest, mistõttu püsib risk, et ka vabaduses asub isik reegleid täitma valikuliselt. Kuigi isik on osalenud rehabiliteerivates tegevustes, näitavad distsiplinaarrikkumised, et mõju need V. Sikka käitumisele tegelikult avaldanud ei ole. Kui kinnipeetaval on raskusi ka vangistuses range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega, on tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema seadusekuulekas, äärmiselt suur. 2.
11. Vabanemisel puudub V. Sikkal garanteeritud töökoht. Enne vangistust ei ole isik materjalidest nähtuvalt ametlikult töötanud, kuna ei ole soovinud tasuda kohtutäituri nõudeid. Kohtuistungil kinnipeetav küll märkis, et neid tuleb tasuda, kuna neist ei pääse, kuid materjalidest nähtuvalt on isik antud teemaga seoses avaldanud, et ta ei ole huvitatud nõuete tasumisest. Varasemalt on isik toime pannud ka varavastaseid kuritegusid. Maakohtu hinnangul ei saa asja materjalide pinnalt jõuda järeldusele, et isik ei ole tööpõlgur ning vabanemisel suudab ta seaduskuulekalt majanduslikult toime tulla ja leiaks Töötukassa abiga endale töökoha. Kui aga isikul tekivad majanduslikud raskused, võib see tõugata teda taas uute varavastaste kuritegudeni. 2.
12. Samuti on alarmeeriv, et isik ei mõista, kui suurt mõju tema käitumisele avaldab alkohol. V. Sikk küll tunnistab, et on kuriteod toime pannud alkoholijoobes, kuid ei pea vajalikuks alkoholiravi. Ütlustest nähtuvalt suhtub isik antud ohutegurisse minnalaskvalt, märkides vaid, et üritab enda poolt teha kõik. Arvestades V. Sikka kriminaalset minevikku ning alkoholi rolli kuritegude toimepanemisel, nähtub, et isiku enesekontroll ei ole varasemalt olnud piisav. Seega puudus maakohtul alus järeldamaks, et seekord suudab isik alkoholist iseseisvalt hoiduda ning enda edaspidist elu korraldada seadusekuulekalt. 2.
13. V. Sikkal tuleb karistuse kandmisega jätkata, sest retsidiivsusrisk on jätkuvalt piisavalt kõrge, mis ei anna hetkel lootust sellele, et süüdlane suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Esitatud materjalidest tervikuna ei ilmne, et isikus oleks toimunud piisavad positiivsed muutused, et jõuda jaatavale järeldusele tema edasise elu seadusekuulekuse osas. Maakohus ei olnud kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile 2 allutamine koos elektroonilise järelevalvele allutamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Varasem käitumine viitab suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. Määruskaebus
14. Tartu Maakohtu 13.04.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Sikk, kes palub kaaluda enda vangistuses tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult, et praegune süüdimõistetu vabastamine oleks kõige efektiivsem viis aidata kaasa V. Sikka taasühiskonnastamisele ja resotsialiseerumisele. Hetkel on tal olemas elukoht, kuhu minna ja Järve Kodu kaudu võimaldatakse ka tugiisik. Samuti saaks V. Sikk omandada arvutikasutusoskuse, mis on ühiskonnas muutunud vajalikuks, kuid tal puudub see oskus täielikult. Vangistuses on ta läbinud individuaalse täitmiskava, seega puudub edaspidi hädavajalik vajadus viibida vangistuses. Retsidiivsuse suur oht on määratud arvutiprogrammi poolt, see ei ole eluliselt usutav ega vasta tõele. Süüdimõistetu selgitab, et maakohtus jäi talle arusaamatuks kohtu küsimus seoses alkoholiga, kuid ta kinnitab, et kui kohus peab vajalikuks tema alkoholiravi läbimist, siis on ta sellega nõus. V. Sikk soovib Töötukassa abiga asuda tööle. Süüdimõistetu toob välja, et kuna ta on pikka aega vangistuses viibinud ja algusest peale väga kahetsenud enda tegu, siis palub anda kohtul võimalus tõestamaks valmisolekut õiguskuulekaks eluks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
16. või
17. peatüki sätteid, arvestades
18. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
19. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
20. peatüki
21. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
22. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on 3 ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga.
23. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult ja veenvalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et V. Sikka tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ega ole eelistanud üht teisele. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud asjaolusid ning määruskaebuses ei ole välja toodud midagi uut. Maakohus ei ole arvestanud erandlikke asjaolusid. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
24. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg-st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Mati Kartau