Obsah (13)
§ 436§ 459§ 432§ 363§ 173§ 162§ 174§ 176§ 138§ 144§ 175§ 477§ 178KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 06.04.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1065 Tsiviilasi R T hagi J T vastu elati
) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 436
lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
§ 436
lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.
§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
- Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
- Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a) kostja J T on hageja R T ja kostja seadusliku esindaja J Li ühine laps (tlk 14 sünnitunnistus); b) 05.06.2013 kohtumäärusega on tsiviilasjas nr 2-13-12143 kinnitatud poolte vahel sõlmitud kompromiss, mille punkti 2 kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale elatist seadusjärgses miinimummääras alates
- a jaanuarist kuni kostja täisealiseks saamiseni; c) kostja elab ühes majapidamises koos emaga, eraldi hagejast; d) hagejal on veel üks alaealine laps – M T (sünd xxxx) – kelle ülalpidamiskohustust ta peab täitma (vt hageja 12.02.2020 men. dok. lisa 1). 4
(9)22. Lapse isa taotleb esitatud hagiga elatise vähendamist 100 euroni alates 20.02.2020 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et elatise vähendamiseks alus puudub. 23.
§ 459
sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hagejal on õigus nõuda kompromissiga lapse kasuks väljamõistetud elatise muutmist
§ 459lg 1 alusel.
See säte kohaldub (koosmõjus
§ 432
teise lausega) ka kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutavate perioodiliste (elatise) maksete puhul (vt Riigikohtu
- mai
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26;
- veebruari
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15, p 11).
- Kohus leiab, et
§ 459
sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks ei ole käesoleval juhul täidetud. Käesoleval juhul on hageja kohustatud tasuma alaealisele kostjale seaduses sätestatud miinimummääras elatist. Lapse elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra.
- Seejuures selgitab kohus, et teiste laste olemasolu annab alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, millised on kohustatud vanema (hageja) iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende laste teiste vanemate (sh kostja kolmanda alaealise lapse ema) panust laste ülalpidamisse (vt nt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 17; 1302.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p-d 1011).
- Esiteks märgib kohus, et kostja on õigesti märkinud, et elatise miinimummäära ja üldise elukalliduse tõus ei ole aluseks elatise vähendamiseks, kuivõrd see puudutab hagejaga samaväärselt ka kostjat. On üldteada asjaolu, et laste vanuse kasvades kasvavad ka nendega seotud kulud, ühtlasi kasvavad kulud elukalliduse tõttu, mistõttu käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades on elatise miinimummäära tõus olnud vajalik ning põhjendatud. 5
(9)- Hageja märgib, et lapse (kostja) kulud ei ole nii suured, mis eeldaks seaduses sätestatud miinimummääras elatise tasumist. Lisaks maksab riik lapsele lapsetoetust. Kohus märgib, et hageja ei ole tõendanud, et kostja igakuised kulud oleksid sedavõrd madalad, et seaduses sätestatud miinimummääras elatise tasumine ei ole põhjendatud. Asjaolu, et kostja eluasemekulud võivad olla mõnevõrra vähenenud, ei tähenda, et kostja vajadused oleksid sedavõrd väiksed, et väljamõistetud elatis vajaks muutmist. Lisaks on hageja pidanud põhjendatuks Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Kohus märgib, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetud elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja vajadused oleks kokkulepitud elatise summast veelgi väiksemad. Seega leiab kohus, et lapsele lapsetoetuse maksmise fakt ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Seega puudub alus peretoetuse võrra hageja ülalpidamiskohustust vähendada.
- Hageja märgib, et tema majanduslik seisukord on halb ega võimalda kostjale nõutavat elatist tasuda. Hageja on töötu. Kohus möönab, et töötuks olemine võib hageja majanduslikku olukorda mõnevõrra halvendada. Siiski on hageja tööealine ningvõimeline. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 pis 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et hageja töötus on ajutine ning töövõimelise ja –ealisena on hagejal võimalik mõistliku aja jooksul (s.o lähitulevikus) omale tasuv töö leida. Ka hageja ise on märkinud, et on töökohtade valiku avardamiseks omandanud Ckategooria juhiloa (küll on vastav väide tõendamata). Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et töökoha leidmine oleks hageja puhul raskendatud või välistatud. Olukorras, kus isik on küll töötu, kuid tal on kohustus pidada ülal kahte alaealist last, tuleb teha kõik endast võimalik, et tagada vastavate kohustuste täitmiseks piisav sissetulek. Kuivõrd töötuse puhul on tegemist ajutise nähtusega, ei pea kohus vajalikuks nimetatud ajendil teha muudatusi isikul kostja suhtes kehtiva ülalpidamiskohustuse suuruse osas. See ei oleks lapse huvidega kooskõlas. 6
(9)Hageja on küll esile toonud enda kulud, kuid ei ole tõendanud, et sellises ulatuses nimetatud kulusid ka kantakse. H T nimele esitatud Eesti Energia arve ei ole asjakohane ning hageja ei ole selgitanud, kuidas on see seotud tema poolt kantavate kuludega. Hageja on korduvalt esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte, kuid ei ole oma väiteid tõendist nähtuvaga sidunud nagu seda nõuab seadus (
§ 363lg 1 p 3).
Kohus ei saa ega või ise tõendist hageja jaoks sobilikke asjaolusid tuletada. Seega ei ole hageja kulud tõendatud, mistõttu jätab kohus hageja sellekohased vastuväited tähelepanuta. 29. Hagejal on ka teine alaealine laps, kes on kostja kasuks väljamõistetud elatise tõttu kostjaga võrreldes ebaõiglases olukorras. Kohus on hagejale selgitanud, et kõnealuse vastuväitega arvestamiseks tuleb esile tuua ja tõendada teise lapse kulud ja põhistada, kuidas seab kehtiv olukord teise lapse ebavõrdsesse seisu. Hageja on küll esile toonud lapse kulud, kuid hageja ei ole tõendanud, et sellises ulatuses nimetatud kulusid ka kantakse. Hageja on korduvalt esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte, kuid ei ole oma väiteid tõendist nähtuvaga sidunud nagu seda nõuab seadus (
§ 363lg 1 p 3).
Kohus ei saa ega või ise tõendist hageja jaoks sobilikke asjaolusid tuletada. Seega ei ole hageja teise lapse kulud tõendatud, mistõttu jätab kohus hageja sellekohased vastuväited tähelepanuta. Lisaks on kostja õigesti märkinud, et hagi rahuldamine seaks hoopis kostja ebavõrdsesse olukorda võrreldes hageja teise alaealise lapsega. Olukorras, kus seaduse (PKS) ja kohtupraktika põhimõtteks on ülalpidamiskohustuse ühetaoline ja võrdse täitmine kõigi alaealiste laste osas, on vastuoluline asuda seisukohale, et M T igakuised põhjendatud kulud on ca 405 eurot aga kostja põhjendatud kulud üksnes 200 eurot kuus. 30. Seega, kuna ei ole täidetud
§ 459
sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 31. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 32.
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
§ 173
lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus on otsuse teinud hageja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 33.
§ 174
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
§ 174
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 7
(9)34. Kostja esindaja esitas 17.03.2020 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab
§ 176lg-te 1 ja 5 nõuetele.
Avaldusest nähtub, et kostjale on õigusabi osutatud 3,25h ulatuses tunnihinnaga 120 eurot. Kostja menetluskulud on kokku 390 eurot. Kostja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. 35.
§ 138
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
§ 144
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
§ 175
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 36. Kohus selgitab,
§ 174
lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
§ 477
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
§ 477
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
- Kostja esindaja on teinud järgmised toimingud: juriidiline konsultatsioon 0,25h; vastuse koostamine 2h; vastuväide ja seisukohad 1h.
- Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
- Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 120 eurot. Avaldusest ei ole aru saada, kas nimetatud summa sisaldab käibemaksu või mitte. Samuti puudub avaldusest
§ 174lg 10 kinnitus.
Seega kohus eeldab, et tegemist on käibemaksuta tunnihinnaga. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt lihtne. Tõendite maht oli tavapärasest väiksem. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärane. Asjas ei toimunud istungeid, see lahendati kirjalikus menetluses. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks
§ 175lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel.
Antud vaidlus ei olnud kostja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei 8
(9)tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Oluline on märkida, et kostjale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end advokatuuri järelevalve all, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Kostjale osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 90 eurot (käibemaksuta). 40. Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 3,25h, mis kostja lepingulise esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda (90 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 292,50 eurole. Kohus rahuldab kostja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 292,50 eurot. Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 97,50 euro ulatuses (taotletud summa 390 eurot – rahuldatud summa 292,50 eurot). 41.
§ 178
lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
§ 178
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
§ 178lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 9
(9)