Obsah (6)

§ 187§ 70§ 75§ 371§ 423§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6). I. Asjaolude kirjeldus 1. Aktsiaselts Plus

Plus Capital (hageja) esitas 18.12.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse P S (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus jättis avalduse 16.03.2020 kohtumäärusega käiguta. Hageja esitas 26.03.2020 menetlusdokumendi hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Hagiavalduses on hageja kostja aadressiks märkinud xxx. Kohus võttis 27.03.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

1. Kostja on rahvastikuregistri andmete xxx kodanik. Rahvastikuregistrisse on kostja elukoha aadressiks märgitud xxx, millele tähitud postiga saadetud menetlusdokumendid on kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Kohus on välja selgitanud, et tsiviilasjas nr 2-17-103886 toimunud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud menetlusdokumente nimetatud aadressile kätte toimetada. Tsiviilasjas nr 2-18-19415 on Politsei- ja Piirivalveamet kohtule teatanud, et kostja nimetatud aadressil ei ela. Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub kostjale korteriomand registriosa numbriga xxx. Registriosa väljatrükist nähtuvalt registreeriti 17.04.2020 kinnistamisavaldus nr xxxx, seoses notari, A S, tehinguga nr xxx. Notar A S on kohtule teatanud, et kostja on tehingu tegemisel avaldanud oma elukoha aadressiks xxx. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostja elukoht on xxx Vabariik, mitte Eesti.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg 1 p 13 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

§ 70

lg 4 p 1 sätestab, et käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 [--].

§ 75

lg 1 sätestab, et avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus leiab, et hageja on ettevõtja, kellele on loovutatud nõudeõigus lepingust, mille nõude loovutaja sõlmis oma majandustegevuses tarbijast kostjaga. Pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli I) art 4 lg 1 ja art 17 lg 1 lit a või b järgi esitada tema vastu hagi vaid alalise elukoha riigis, s.o xxx. Maakohus peab

§ 75

lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis (nagu praegusel juhul), kuid kostjale ei õnnestu tema Eestis teadaolevate kontaktaadresside kaudu kätte toimetada menetlust algatavat dokumenti. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab

§ 371

lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis

§ 423

sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine

§ 423

lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (vt ka Riigikohtu 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 10). Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja elukoht on xxx ning Brüssel I määruse järgi tuleb hagiavaldus esitada xxx kohtule. Kohus jätab eeltoodut arvestades hagi läbi vaatamata. 2

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hagiavaldus jäeti läbi vaatamata.

§ 168

lõigetes 3-5 sätestatud eeldusi ei esine, et jagada menetluskulud teisiti

§ 168lõikes 2 sätestatust.

Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud ega kohtule menetluskulude tekkimist avaldanud. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu menetluskulude tekkimist kostjale. Seetõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata. 5. Hagejal on õigus saada menetluses tasutud riigilõiv tagasi, sest kohus jättis hagi läbi vaatamata. Riigilõivu tagastamiseks peab hageja kohtule esitama taotluse, millest nähtub pangakonto number koos pangakonto omaniku nimega, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3