Obsah (14)

§ 378§ 377§ 368§ 663§ 667§ 654§ 381§ 363§ 235§ 371§ 173§ 666§ 390§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tartu Ringkonnakohus Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 1. juuni 2020 Tsiviilasja number 2-20-4846 Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahendid Siim Hallikmanni ja Urge Ag

§ 378lg 1 p 6 kohaselt on võimalikuks hagi tagamise viisiks täitemenetluse peatamine.

Hagejad palusid hagi tagamiseks 2 peatada täiteasjas nr XXXXXXXXXXXX ja täiteasjas nr XXXXXXXXXXXX toimuva täitemenetluse kuni praeguses tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. MAAKOHTU SEISUKOHAD

1. Viru Maakohus rahuldas
2. märtsi
3. a määrusega hagejate taotluse ja peatas hagi tagamise korras täitemenetluse täiteasjades nr XXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXX kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Maakohus leidis, et hagi tagamise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus leidis, et hagejate nõuet ja õigustatud huvi arvestades ei ole taotletud hagi tagamise abinõu kostja suhtes liigselt koormav. Käesoleval juhul kaaluvad hagejate huvid, s.o huvi vältida olukorda, kus kostja saaks hagejate vara arvelt realiseerida nõude, mille suuruse osas on vaidlus, ning mille olemasolu võimaldaks hagejatel tasuda kolmanda isiku kaasabil võlgnevuse kostjale, üles kostja huvi saada oma nõue täitemenetluse käigus rahuldatud. Kohus nõustus hagejatega, et hagi tagamine ei kahjusta kostjat liigselt, sest kostja nõuded on jätkuvalt hüpoteekidega tagatud. Hagi rahuldamata jätmisel on kostjal kui sissenõudjal võimalus täitemenetlusi jätkata. Täitemenetluse peatamise korral ei ole kohtutäituril õigust teha uusi täitetoiminguid, kuid kõik seni tehtud täitetoimingud jäävad jõusse. Senise menetluse jooksul arestitud vara jääb aresti alla ning registritesse kantud keelumärked jäävad püsima. Täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine. Kui täitemenetluse peatamiseks kohustav hagi tagamise määrus muudetakse või tühistatakse, on see aluseks täitemenetluse uuendamisele täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47 lg 2 kohaselt. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Kostja esitas
5. aprillil 2020 määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Kostja palub menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda. Kostja põhjenduste kohaselt on esitatud hagi perspektiivitu ning sellest tulenevalt on ka hagi tagamine välistatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks puudub alus TMS § 221 lg 1 kohaselt. Käesoleval juhul on maakohus hagi tagamisel lähtunud

§ 377lg-st 1.

Kohus on jätnud hagi tagamise muud eeldused kontrollimata, eelkõige nõude ja tagamise aluseks olevate asjaolude põhistatuse ning hagi õigusliku perspektiivikuse. Haginõuded on ilmselgelt põhistamata ja perspektiivitud. Kostja poolt täitmisavaldustes esitatud intressi- ja viivisearvestus on õige. Kostjal on õigus täitemenetluses nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist. Hagejad on olulises osas rikkunud asjaolude põhistamise kohustust. Hagejad on välja toonud, et nad on leidnud isiku, kes on nõus tasuma hagejate kohustused kostja ees. Vastav väide on põhistamata ja alusetu. Kostja rõhutab, et kinnisasjade müük ei takistaks hageja II põhitegevuse jätkamist, hageja II saab alati rentida maid oma põhitegevuse jätkamiseks, ehk väide nagu ei saaks kinnistute müügi korral hageja II oma tegevusega jätkata, on alusetu ja tõendamata. 3 Käesoleval juhul on hagejad vaidlustanud kostja poolt täitemenetluses esitatud nõudest 130 042 eurot 93 senti summa 12 714 eurot 53 senti ja seda põhjustel, et hagejad ei ole nõus, kuidas kostja on arvestanud põhinõuet, viivist, intressi ja menetluskulusid. Ehk tegelikult on sisuliselt tegemist vaidlusega nõude selguse üle, mille lahendamiseks oleksid hagejad pidanud esitama tuvastushagi

§ 368lg 2 alusel.

Hagi tagamine kahjustab liigselt kostjat. Käesoleval juhul on äärmiselt ebaproportsionaalne ja kostjat kahjustav peatada hagi tagamise korras sundtäitmine põhjusel, et hagejate meelest on kogu nõudest kõigest 9,77% ebaselge.

1. Hagejad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Hagejad paluvad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejate vastuväidete kohaselt on hagi tagamiseks alus ning hagi tagamine on põhjendatud. Hagi tagamise korral ei saa kohus hinnata hagi perspektiivi. Hagi tagamata jätmisel tekiks olukord, kus ebaõige nõude alusel jääb hageja ilma temale kuuluvast varast.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus peatas hagi tagamiseks täiteasjades nr XXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXX menetluse kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab hagi tagamise taotluse osaliselt ja keelab kohtutäitur Raigo Pärsil täiteasjades tulemi jaotamisel väljamaksete tegemise 12 714 euro 53 sendi suuruses osas. Kostja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

§ 654

lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

1. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga selles, et maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud hagi perspektiivi. Sellega on maakohus rikkunud kohtulahendi põhjendamise kohustust. Samas ei anna see minetus iseenesest alust maakohtu määruse tühistamiseks. Nõude ja hagi tagamise aluseks olevate asjaolude põhistatust saab hinnata määruskaebemenetluses ka ringkonnakohus (vt nt Riigikohtu
2. veebruari
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16). Hagi tagamisel tuleb kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab

§ 381

lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh kas on esitatud

§-s 388 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus vastab

§ 363

lg 1 p-des 1-3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (

§ 235ja § 381 lg 2) (vt Riigikohtu 3.

veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 18). Hagejad on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 alusel. Hagiavaldus vastab

§ 363

lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele ning selles ei esine hagi menetlusse võtmist takistavaid puudusi. Maakohus on hagi ka menetlusse võtnud. Ringkonnakohtu hinnangul on hagi lubatav ega ole

§ 371lg 2 p 1 või p 2 mõttes 4 õiguslikult perspektiivitu.

TMS § 221 lg-s 1 ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alused loetletud ammendavalt. Käesoleval juhul võisid võlgnikud (hagejad) esitada hagis põhimõttelised kõiki vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele (TMS § 221 lg 11). Siiski iseloomustab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 15). Seetõttu ei annaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamiseks alust hagejate väide, et kolmas isik on nõus tasuma hagejate rahalised kohustused kostja ja kohtutäituri ees. Hagejatel või kolmandal isikul oli võimalik kostja nõuded (vähemalt nende vaidlustamata osas) täita nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul (TMS § 25). Nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile kuuluks täitemenetlus lõpetamisele TMS § 48 lg 1 p 3 alusel. Samas ei muuda eelmärgitu hagejate nõuet siiski tervikuna perspektiivituks. Hagejad on tuginenud ka sellele, et kostjal ei ole nõudeid täitmisavalduses märgitud summas. Ekslik on kostja arusaam, nagu oleks asjas vaidlus täitedokumendi selguse üle. Senises menetluse põhjal otsustades on vaidlus eeskätt kostja nõuete suuruse üle. Hagi tagamise taotluse lahendamisel ei saanud maakohus anda lõplikku hinnangut sellele, kas kostja nõuete arvestus on õige ning kas kostjal on õigus nõuda hagejatelt ka sissenõudmiskulude hüvitamist. Seda ei hinda ka ringkonnakohus hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel. Kohus ei saa hagi tagamise taotluse lahendamisel asuda hagi õiguslikku perspektiivikuse kõrval hindama ka faktiliste asjaolude tõendatust. Õigusliku perspektiivikuse hindamisel tuleb kohtul analüüsida, kas seaduses on olemas norm, millele tuginedes on hagi rahuldamine, eeldades selles toodud faktiliste asjaolude õigsust, võimalik. Kui vastav norm on olemas, siis pole tegemist õiguslikult perspektiivitu hagiga. See, et kohus on hagi menetlusse võtnud ning hagi

§ 377

lg 1 alusel taganud, ei viita iseenesest asjaolule, et hagi kuulub kokkuvõttes ka rahuldamisele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude põhistatuse hindamisel tuleb kohtupraktika kohaselt üldjuhul arvestada ka seda, millist liiki täitedokumenti täitemenetluses täidetakse. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamisel võib

§ 381

lg 2 järgi nõude põhistatuse standard olla madalam, kui täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud leping. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes piisab hagejale enda tõendamiskoormise täitmiseks, et ta põhistab, et sissenõudjal ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Olukorras, kus täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud leping, mitte kohtulahend, ei ole ükski sõltumatu vaidlusi lahendav organ sundtäitmise eelduste täidetust kontrollinud ega poolte vahel tekkinud vaidlust läbi vaadanud. Sellisel juhul peab hageja hagi tagamise taotluses vaid põhistama, et kostjal ei pruugi nõuet olla, ning sellega ongi hageja põhistanud hagi aluseks olevad asjaolud

§ 381lg 2 mõttes (vt Riigikohtu 3.

veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 17). Ka praegusel juhul on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud leping (TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokument). Hagejad on seisukohal, et kostja põhinõue ning intressi- ja viivisearvestus on ebaõige. Hagiavalduse kohaselt peaks kostja nõue olema 12 714 euro 53 sendi võrra väiksem. Hagejate nõue on hagi tagamiseks piisavalt põhistatud. 5 Põhistatud on ka hagi tagamise aluseks olevad asjaolud, sest hagi tagamata jätmisel sundtäitmine täiteasjades hagi menetlemise ajal jätkub ning kohtumenetluse lõpuks võivad hagejatele kuuluvad kinnisasjad olla täitemenetluses müüdud ning müügist saadud raha sissenõudjale üle kantud. Kui sundtäitmine täiteasjades tunnistatakse käesolevas asjas 12 714 euro 53 sendi ulatuses lubamatuks, võib olla võlgnikel (hagejatel) keeruline seda summat sissenõudjalt (kostjalt) tagasi saada. Vajalikuks võib osutuda hagejate poolt uue hagi esitamine kostjalt 12 714 euro 53 sendi tagasisaamiseks ning selle võimaliku uue menetlusega seotud riskide kandmine. Seega võib hagi tagamise abinõude rakendamine olla vajalik nii kohtuotsuse täitmise tagamiseks (

§ 377

lg 1) kui ka hagejatele olulise kahju tekkimise vältimiseks (

§ 377lg 2).

8. Samas leiab ringkonnakohus, et maakohus pole hagi tagamise abinõu valikul kohaldanud

378 lg 4 mõttes sobivaimat abinõu. Viidatud sätte kohaselt peab kohus hagi tagamise abinõu valikul arvestama, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Senise kohtupraktika põhjal pole kohus hagi tagamise avalduse lahendamisel seotud hageja taotletud tagamise abinõuga (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10, p 12). Seega ei pidanud maakohus kaaluma ainult hagejate taotletud hagi tagamise abinõu rakendamist. Maakohus ei ole põhjendanud, miks teised võimalikud hagi tagamise abinõud ei taga käesolevas asjas hagejate õigustatud huve piisavalt. Õigussuhte esialgsel reguleerimisel

§ 377

lg 2 ja § 378 järgi on kohtul ulatuslik diskretsiooni- ehk kaalutlusõigus (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-10, p 11). Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda üksnes sellisel juhul ja sellises ulatuses, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning on ületanud diskretsiooni piire. Maakohus ei ole piisavalt arvestanud hüpoteegipidajast sissenõudja õigustega. Maakohtu otsustus peatada hagi tagamiseks täitemenetlused täies ulatuses piirab käesoleval juhul kostjat rohkem kui seda võib pidada hagejate õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kostja on täitemenetlustes esitanud hagejate vastu nõude kokku summas 130 042 eurot 93 senti. Hagejad on hagiavalduses vaidlustanud kostja nõude üksnes 12 714 euro 53 sendi ulatuses. Hagejad leiavad, et kostja nõude põhjendatud suurus on 117 328 eurot 40 senti. Järelikult vaidlevad menetlusosalised viidatud 12 714 euro 53 sendi suuruse nõude üle. Olukorras, kus maakohus on peatanud kogu täitemenetluse ehk keelanud kohtutäituril igasuguste täitetoimingute tegemise, on täitemenetlustes takistatud ka nende summade sissenõudmiseks vajalike täitetoimingute tegemiseks, millele hagis vastuväiteid esitatud ei ole. See pole kooskõlas käesolevas tsiviilasjas õigussuhte esialgse reguleerimise eesmärgiga ning ei ole ka kostja suhtes proportsionaalne, kuivõrd riivab põhjendamatult kostja õigust nõude efektiivsele maksmapanemisele. Hagejate huvi säilitada kinnistute omand on vaidlustamata nõude suurust (117 328 eurot 40 senti) arvestades täitemenetluses teisejärguline. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul

378 lg 4 mõttes proportsionaalne kohaldada

§ 378

lg 1 p 10 alusel muud hagi tagamise abinõu ning keelata kohtutäituril 6 täiteasjades nr XXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXX tulemi jaotamisel väljamaksete tegemine 12 714 euro 53 sendi suuruses osas. Eelmärgitut arvestades kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt. 9. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

§ 173lg 1 esimese lause mõttes.

Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik. 10. Tulenevalt

§ 666lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruskaebuse üks kohtunik.

11.

§ 390

lg 1 kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise

§ 386lg-tes 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, pool esitada määruskaebuse.

Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kuna ringkonnakohus ei tühistanud hagi tagamist

§ 390

lg 1 esimeses lauses viidatud alustel (

§ 386

lg-d 2, 4 ja 5) ning tagatava hagi hind ei ületa 100 000 eurot, ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada (vt ka Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus tsiviilasjas 2-19-11532, p 9). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 7