Obsah (11)

§ 177§ 195§ 386§ 442§ 333§ 173§ 162§ 165§ 174§ 190§ 179

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus X Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2020, Tallinnas, Tallinna Kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-17230 Tsivii

§ 177lg-le 2.

1. Välja mõista X Xilt Eesti Vabariigi kasuks 625 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest alates. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud kulud tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud andmetele.
2. Välja mõista X Xalt Eesti Vabariigi kasuks 625 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest alates. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud kulud tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud andmetele. Edasikaebamise kord
3. Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
4. Kostja I on hageja isa. Alates
5. aasta novembrist ei ela kostja I hagejaga koos, hagejat kasvatab ema. Sellest ajast on kostja I hageja kasvatamises ja ülalpidamiskulude kandmises osalenud vaid juhuslikult ja oma suva järgi. 01.08.2018 esitas hageja X 2
10. Maakohtule kostja I vastu hagiavalduse elatise väljamõistmiseks. X Maakohus tegi 04.07.2019 tsiviilasjas nr 2-18-11083 otsuse, millega mõistis kostjalt I hageja kasuks elatise välja. Nimetatud kohtuotsus jõustus 06.08.
11. Kostja I vabatahtlikult elatise maksmise kohustust ei täitnud. Hageja oli sunnitud esitama kostjalt I elatise kättesaamiseks täitmisavalduse täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäitur Kristiina Feinman algatas 13.08.2019 täitemenetluse nr 034/2019/
12. Paraku ei ole õnnestunud võlgnikult kätte saada ühtegi senti. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja I hagejale sissenõutavaks muutunud elatisena 3970 eurot. Täitemenetluse jooksul on selgunud, et kostja I on
13. aasta suvel ennast teadlikult varatuks muutnud. 18.07.2019 kinkis kostja I kostjale II tema omandis olnud kinnisasja aadressil X 14, X, Saue vald, Xmaa. Kingi saaja kostja II on kostja I abikaasa, kostjad on abielus alates
14. aasta juulikuust. Kinkeleping sõlmiti peale elatise kohtuotsuse tegemist, 2 nädalat enne otsuse jõustumist. 17.06.2019 andis kostja I kostjale II tasuta üle sõiduauto Toyota Avensis. Nimetatud sõiduk oli kostja I omandis ja kasutuses juba aastaid. Omandi üleandmist 17.06.2019 tõendab uue registreerimistunnistuse väljaandmine sellel kuupäeval. Peale omandi üleandmist on kostja I jätkuvalt sõiduki kasutaja.
15. aasta juuni alguses müüs kostja I koos enda vennaga neile kuuluva korteri xxx. Ostja oli eraisik, kes kandis 06.06.2019 kostjale I üle 43 100 eurot. Vahetult peale raha saamist kandis kostja I kostjale II üle 38 000 eurot. Kõik ülal loetletud tehingud on kostja I teinud eesmärgiga muuta ennast näiliselt varatuks ja muuta temalt elatise väljamõistmine võimatuks. Tehingud on tehtud kas vahetult enne või koheselt peale X Maakohtu elatise kohtuotsuse tegemist/jõustumist. Peale tehingute tegemist ei ole kostjal I enam vararegistrites registreeritud vara, kostja I pangakontole jäi täitemenetluse algatamise hetkeks 3,46 eurot. Kostja I on hagejale võlgu elatise. Kostja II on kostja I abikaasa. Kostja II osales aktiivselt elatise üle peetavas kohtuvaidluses, andis juhiseid kostja I juristile ja saatis kostja I nimel arvamusi ja argumente. Kostja II oli algusest peale ja täies mahus teadlik nii elatise vaidlusest kui selle käigust. Samuti on kostja II täielikult teadlik X Maakohtu otsusest, millega kostjalt I elatis hageja kasuks välja mõisteti. TMS § 188 – 189 sätestatud eeldused kostjate vahel 18.07.2019 sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks on täidetud. Kinke saaja kostja II on kostja I lähikondne ka pankrotiseaduse § 117 mõistes. Antud juhul ei ole vaidluse all asjaolu, et
16. aasta juunis ja juulis tehtud tehingutega viis kostja I enda valdusest või omandist välja kogu oma vara, mille arvel saaks rahuldada hageja elatise nõuet tema vastu. Vaidlust ei ole ka selles, et kogu vara viidi kostja I omandist/valdusest välja tasuta – raha kanti lihtsalt kostjale II üle ja kinnisvara/sõiduk anti kostjale II üle tasuta. Hagi rahuldamisel ja 18.07.2019 kinkelepingu kehtetuks tunnistamisel saaks tagasivõidetava vara müügi arvel täitemenetluses hageja elatisnõude kostja 1 vastu rahuldada kasvõi osaliselt. Hageja palub tunnistada kehtetuks kostjate vahel 18.07.2019 sõlmitud kinnistu kinkeleping, millega X X andis X Xale üle Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x kantud kinnistu omandi; kohustada kostjaid andma nõusolek kostja I kandmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x kantud kinnistu teise jakku omanikuna; kohustada kostjaid andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x kantud kinnistu andmiseks kohtutäitur Kristiina Feinmani käsutusse, koos vilja ja muu kasuga, vastavalt täitemenetluse seadustiku § 195 lõikele
17. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostjate vastuväited hagile
18. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Juunis 2019 sattub kostja I SA Põhja-Eesti regionaalhaigla kardiokirurgia osakonda ja tal tuvastati müokardiinfarkt. Kostja I ja 3 kostja II ei olnud võimelised antud ajal tegelema kohtuprotsessidega ega vaidlustama elatisraha suurust või lapsega suhtluskorda koos hooldusõiguse määramisega. Kostja II antud perioodil suhtles pidevalt arstidega ja nende prognoos ei olnud hea. Ainult ülaltoodu alusel otsustas kostja I kinkida oma abikaasale kostjale II kinnistuobjekti aadressiga X 14, X, Saue vald, Xmaa. Ainuke nende tahe oli tagada kostjale II turvalistunne juhul, kui kostjaga I midagi juhtub. Samal ajal oli ka jagatud abikaasade vara, mille tulemusena üks autodest (Toyota Avensis) jäi kostjale II. Antud tehingute tegemise kostjad kvalifitseerivad TMS § 189 järgi kui toetused ja tavapärased kingitused, mis vastasid võlgniku majanduslikule olukorrale ega ole tagasivõidetavad.
19. Kahjuks kostja I haigus on teinud tema elus korrektiivid, mille tulemusena kostjale I on määratud osaline töövõime ja ta on Eesti Töötukassa arvel. Selle tõttu täitemenetluse raames hageja on kätte saanud ainult 180 eurot. Kostjad leiavad, et hagi rahuldamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtuotsuse põhjendused
20. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
21. Asjas puudub vaidlus, et kostja I on hageja isa ning tsiviilasjas nr 2-18-11083 on X Maakohtu 04.07.2019 otsusega (tlk 11-13) kostjalt I hageja kasuks välja mõistetud elatis. Kuna kostja I elatise tasumise kohustust ei täitnud, pöördus hageja kohtutäituri poole ning kohtutäitur algatas 13.08.2019 kostja I suhtes täitemenetluse nr 034/2019/1059 (tlk 14). Täitemenetluse raames ei ole õnnestunud kostjalt I raha välja mõista, kuna on selgunud, et kostja I on
22. aasta suvel kogu oma vara võõrandanud. Sealhulgas kinkis kostja I 18.07.2019 lepinguga (tlk 7-9) kostjale II, kes on kostja I abikaasa, kinnisasja asukohaga X 14, X, Saue vald, Xmaa (registriosa nr x).
23. Hageja on esitanud kostjate vastu nõude tunnistada kehtetuks kostjate vahel 18.07.2019 sõlmitud kinnistu kinkeleping, kohustada kostjaid andma nõusolek kostja I kandmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x kantud kinnistu teise jakku omanikuna ning kohustada kostjaid andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x kantud kinnistu andmiseks kohtutäitur Kristiina Feinmani käsutusse. Kostjad vaidlevad hageja nõudele vastu põhjendusel, et kostjal I ei olnud võimalik elatist tasuda tulenevalt terviseprobleemidest ning samuti tuleb arvesse võtta, et kinnisasja asukohaga X 14 kinkimine kostjale II langes tavapärase kingituse alla. Samuti leiavad kostjad, et hagi rahuldamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
24. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb kohaldada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187, § 188 ja §
25. TMS § 189 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Kohus märgib, et antud juhul on hageja järginud TMS § 189 lg-s 1 nimetatud tähtaega ning hagi on esitatud vähem kui kaks aastat pärast 18.07.2019 toimunud kinkelepingu sõlmimist, kuna hagi on esitatud 04.11.
26. Kohus võtab arvesse, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-41-13 p-s 12 leidnud, et TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erandiks on TMS § 189 lg 3 kohaselt vaid 4 tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud.
27. Kohus leiab, et antud juhul on täidetud TMS § 189 lg 1 kohaldamise eeldused ega esine asjaolusid, mis võimaldaksid lähtuda TMS § 189 lg-st 3, mille kohaselt toetused ja tavapärased kingitused, mis vastasid võlgniku majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad. Nimelt ei ole majanduslikult väärtusliku kinnistu ära kinkimise näol tegemist tavapärase kingitusega, vaid kostja I sooviga ennast varatuks muuta, et vältida hageja kasuks välja mõistetud elatise tasumist, mistõttu oli tegemist hageja huvisid oluliselt kahjustava tehinguga. Kohtu hinnangul on asjakohatud kostja I vastuväited, mis puudutavad kostja I tervislikku seisundit või läbisaamist hageja seadusliku esindajaga, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsi.
28. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue tuleb rahuldada ning kostja I ja kostja II vahel 18.07.2019 sõlmitud kinkeleping, millega kostja I kinkis kostjale II kinnisasja asukohaga X 14, X, Saue vald, Xmaa (registriosa nr x), tuleb kooskõlas TMS § 189 lõikega 1 kehtetuks tunnistada. Võttes arvesse, et kohus tunnistab kehtetuks kostjate vahel sõlmitud kinkelepingu, tuleb kostjaid kohustada lähtuvalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 5 ja asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 64¹ nõusoleku andmiseks kostja I kandmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x kantud kinnistu asukohaga X 14, X, Saue vald, Xmaa teise jakku omanikuna.
29. Täiendavalt on hageja esitanud taotluse kohustada kostjaid andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x kantud kinnistu andmiseks kohtutäitur Kristiina Feinmani käsutusse, koos vilja ja muu kasuga, vastavalt täitemenetluse seadustiku § 195 lõikele
30. TMS § 195 lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale. Võttes arvesse, et kohus on tunnistanud kostjate vahel 18.07.2019 sõlmitud kinkelepingu kehtetuks, tuleb hageja taotlus rahuldada ning kostjaid tuleb kooskõlas

§ 195

lõikega 1 kohustada andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x kantud kinnistu andmiseks kohtutäitur Kristiina Feinmani käsutusse, koos vilja ja muu kasuga.

1. Seoses kostjate vastuväitega, mille kohaselt kostjad leiavad, et hagi rahuldamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega, märgib kohus järgmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus leiab, et antud juhul ei esine ühtegi asjaolu, millest tulenevalt esineks kohtul alus asuda seisukohale, et TMS § 189 lg 1 kohaldamine ja hageja nõude rahuldamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja I on kõrvale hoidunud jõustunud kohtuotsuse täitmisest ning oma alaealisele lapsele elatise tasumisest. Lisaks sellele on kostja I sisuliselt kogu oma vara võõrandanud, et vältida elatise tasumist ka täitemenetluse raames. Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt on kohtu hinnangul käesolevas asjas hageja nõude rahuldamine igati kooskõlas hea usu põhimõttega ning kostjate vastuväide on põhjendamatu.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 125 alusel on hagihind 78 500 eurot. 5 18. Kohus on käesolevas asjas kohaldanud 07.11.2019 määrusega hagi tagamist.

§ 386

lg-st 4 tulenevalt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb kooskõlas

§ 386

lõikega 4 jätta jõusse 07.11.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kanti kinnistusraamatusse kinnistu asukohaga X tn 14, X alevik, X vald, X maakond, registriosa nr x, kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks X Xi (isikukood xxx) kasuks. 19. Kostjad esitasid 22.04.2020 vastuväite kohtu tegevusele seoses sellega, et kohus jagas 09.04.2020 määrusega kostjate vastuhagi eraldi menetlusse.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kohus leiab, et kostjate vastuväide kohtu tegevusele tuleb rahuldamata jätta.

§ 333

lg-st 1 tulenevalt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Kohus jääb 09.04.2020 määruses avaldatu juurde ning on seisukohal, et käesolevas asjas ei olnud põhjendatud kostjate nõude vastuhagina lahendamine, kuna see ei tooks kaasa asja kiiremat ja õigemat lahendust. Menetluskulud 20.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg-st 1 tulenevalt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta

§ 162lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda.

21.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse

§ 174lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

22. Kohus on käesolevas asjas andnud hagejale 07.11.2019 määrusega menetlusabi ning vabastanud hageja riigilõivu tasumise kohustusest 1250 euro ulatuses.

§ 190

lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses 6 osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kostjatelt

§ 190lg 3 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 1250 eurot.

Võttes arvesse, et menetluskulud on kostjatelt välja mõistetud võrdsetes osades, tuleb nii kostjal I kui kostjal II tasuda mõlemal 625 eurot. 23.

§ 179

lg 9 alusel tuleb kostjatel tasumisega viivitamise korral tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 179lg-st 5 tulenevalt tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest.

(digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg Kohtunik 7