Obsah (9)

§187§ 444§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 13.02.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-100983 Tsiviilasi Renovum OÜ h

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Osaühing Renovum OÜ (hageja) esitas 01.10.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse Jx Xi (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on Ühisraha OÜ ja Jx Xi vahel 18.01.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr Y180117018 tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 06.01.2020 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

1. Kohus leiab, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab kostjalt viivist alates tasumata makse päevast 19.06.2018 kuni ülesütlemiseni 29.08.2018 ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 01.10.2019 laenuintressi aastase määraga võrdses määras 38% aastas. Hagiavalduse kohaselt palub hageja viivist arvestada poolte vahel sõlmitud lepingu põhitingimuste punktiga 1.10 ja üldtingimuste punkti 3.7 punkti kohaselt 38% aastas. Hagis märgitu kohaselt on hageja arvestanud 2 sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 786,48 eurot. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 10.05.2016 lahendis 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel. Riigikohus leiab, et VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tuleks tühiseks hinnata vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
2. jaanuari ja
3. juulit. Arvestades hageja viivisenõude perioodil kehtestatud referentsimäärasid (viivise määr umbes 0,02 % päevas) ning hageja nõuet (viivise määr 0,10% põhivõlalt päevas), ületab üldtingimustes (s.o Ühisraha OÜ laenuleping) p-s 3.
4. sätestatud viivise määr 0,10% päevas põhivõlalt aastas käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära enam kui viis korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Kohus asub seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis seadusjärgses määras. Kohus viitab Riigikohtu lahendile, mille kohaselt VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures ka selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6605, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Hageja 29.10.2019 menetlusdokumendis esitatud väited põhistamaks laenulepingu üldtingimuste punktis 1.10 kokkulepitud viivise määra ei ole veenvad. Hageja ei ole tõendanud, et lepingu sõlmimisel ei olnud vastastikuste kohustuste tasakaal kostja jaoks oluline. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
5. jaanuari ja
6. juulit (nn referentsintressimäär). Eesti Panga teatel oli referentsintressimäär alates 01.01.2018 3 aastas 0,00%. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär perioodil alates 01.01.2018-01.01.2019 a. 8,00% (0,00 + 8) ning alates 01.07.2019 8,00% (0,00 + 8). Kohus, võttes arvesse hagiavalduses välja toodud põhivõlgnevuse summat 1892,07 eurot, asub seisukohale, et hageja on õigustatud saama seadusjärgset viivist summas 165,58 eurot: Viivise arvestuse algus 19.06.2018 19.07.2018 19.08.2018 30.08.2019 Viivise arvestuse lõpp Võlgnevus Viivitatud päevade arv Viivise määr aastas / 365 Viivise summa (€) 29.08.2018 29.08.2018 29.08.2018 01.10.2019 34,63 35,72 36,85 1892,07 71 41 10 397 8% / 365 8% / 365 8% / 365 8% / 365 0,54 0,32 0,08 164,64 Vastavalt

§-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus

§-st 367 lähtudes hageja nõude viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest (s.o rahuldamisele kuuluvalt põhinõudest) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.10.2019. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks viivise protsendina põhinõudelt alates 02.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuse (1892,07) tasumata osalt, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude summa (1892,07eurot). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 5.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud summas 840 eurot (ilma käibemaksuta). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 3672,18 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 4000 eurot tasuda riigilõivu summas 325 eurot. Kohus asub seisukohale, et 4 põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 325 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta), kokku 7 tundi. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ei ole põhjendatud õigusabikulu 840 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabikulud koosnevad nõude asjaolude ja materjalidega tutvumisest, hagiavalduse ettevalmistamisest (sealhulgas tõendite tellimine ja kogumine) ja koostamisest ning hagi kohtusse esitamisest (hagi lisade komplekteerimisest); 29.10.2019 puuduste kõrvaldamiste koostamisest, lisa tellimisest, komplekteerimisest ja kohtule esitamisest. Kohtu hinnangul on õigusabile kulunud ajakulu põhjendatud 2 tundi (2 x 120 eurot = 240 eurot). Hagejale kuulub tasumisele õigusabikulud summas 240 eurot. 7.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 5