← Eesti

2-17-17551/41

Obsah (7)§ 436§ 230§ 442§ 122§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 23. augustil 2019.a, Tallinnas Hagihind 2-

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse 2 üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 12.03.2018.a kohtumääruses (I köide t/l 69).

  1. Vaidlust ei ole selles, et hageja juhatuse liikmeteks ja võrdsetes osades osanikeks on X X ja kostja (I köide t/l 4, 17). Juhatuse liikmete esindusõigust piiratud ei ole (I köide t/l 17). Vaidlustamata asjaolu kohaselt on kostja alates 02.11.2017.a ka X X OÜ juhatuse liige (I köide t/l 5-6).
  2. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on tekitanud juhatuse liikmena hagejale kahju kokku summas 6 623,63 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.
  3. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ja lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.
  4. Hageja heidab kostjale ette, et viimane on 2017.a oktoobrikuu lõpus viinud ettevõttest ära suurema osa varast ja toodangust (2 424,20 eurot + 3 899,43 eurot). Samuti leiab hageja, et X X OÜ poolt esitatud arved ning laenulepingud on fiktiivsed, kuivõrd hageja ei ole arvetel märgitud teenuseid saanud. Ka ei ole hageja saanud kostjalt laenulepingutes märgitud laenu (I köide t/l 1 pöördel-2).
  5. Kostja leiab, et X X OÜ poolt esitatud arved pole fiktiivsed ning laenu saamist X X OÜ-lt tõendab hageja pangakonto väljavõte, millise kohaselt on hageja kontole teostatud sularaha sissemakseid kokku summas 4 200 eurot. Samuti on hageja saanud X X OÜ poolt esitatud arvetel märgitud teenuseid (I köide t/l 77 pöördel-78).
  6. Riigikohus on 20.12.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-65-16 punktis 21 leidnud, et tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
  7. Kohtule on esitatud 17.05.2016.a X X ja hageja vahel sõlmitud laenuleping nr. 0007, millise kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu summas 1 100 eurot (I köide t/l 53), 30.08.2016.a X X ja hageja vahel sõlmitud laenuleping nr. 0008, millise kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu summas 900 eurot (I köide t/l 54), 05.09.2016.a X X ja hageja vahel sõlmitud laenuleping nr. 0009, millise kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu summas 1 000 eurot (I köide t/l 55), 12.09.2016.a X X ja hageja vahel sõlmitud laenuleping nr. 0010, millise kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu summas 1 200 eurot (I köide t/l 56). Kokku summas 4 200 eurot.
  8. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et 17.05.2016.a on hageja pangakontole teostatud sularaha sissemakse summas 1 100 eurot (I köide t/l 88 pöördel), 30.08.2016.a on teostatud sularaha sissemakse summas 900 eurot (I köide t/l 100 pöördel), 05.09.2016.a on teostatud sularaha sissemakse summas 1 000 eurot (I köide t/l 100 pöördel) ja 12.09.2016.a on teostatud sularaha sissemakse summas 1 200 eurot (I köide t/l 101). 3
  9. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hagejale on laekunud laenulepingute sõlmimise päeval laenulepingutes märgitud rahasummad kokku 4 200 eurot. Seega ei ole õige hageja väide, et eelpool viidatud laenulepingud X X ja hageja vahel on fiktiivsed. Tõendeid selle kohta, et hageja on tagastanud laenulepingute alusel saadud laenu, kohtule esitatud ei ole ning seega on hageja ja X X OÜ vahel 31.10.2017.a koostatud tasaarveldus akt kehtiv summa 3 899,43 euro osas (I köide t/l 7, 40).
  10. ÄS § 181 lg 3 kohaselt osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.
  11. Riigikohus on 26.04.2017.a kohtuotsuses asjas nr. 3-2-1-26-17 punktis 9 selgitanud, et ÄS § 181 lg 3 reguleerib olukorda, kus juhatuse liikme esindusõigus on piiratud eesmärgiga vältida tehingu tegemisel tekkida võivat huvide konflikti. Tegemist on lojaalsuskohustusest tuleneva juhatuse liikme esindusõiguse piiranguga, mille kohaselt võib juhatuse liige teha iseendaga tehingu üksnes juhul, kui tehingu tegemiseks on andnud nõusoleku kõrgemalseisev organ (osanikud või nõukogu). Kui sellist nõusolekut ei ole, siis on tehing tühine (ÄS § 181 lg 3).
  12. Kohtule esitatud hageja äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtub, et hageja osanikeks on võrdsetes osades X X ja kostja ning juhatuse liikmete esindusõigust piiratud ei ole. Nimetatust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole rikkunud ÄS § 181 lg 3 sätestatud tehingu tegemise keeldu.
  13. X X OÜ on esitanud hagejale 14.01.2017.a arve nr. 2017004 summas 1 907 eurot (I köide t/l 45) ja 15.01.2017.a arve nr. 2017005 summas 1 267,20 eurot (I köide t/l 57). Hageja on seisukohal, et pole nimetatud arvetel märgitud teenuseid/ tooteid saanud. Kostja vastava seisukohaga ei nõustu.
  14. 15.01.2017.a arvel nr. 2017005 on märgitud teenusteks kompensatsioon messil osalemise eest, s.o mess IluSõnum Kevad 2016 summas 847,20 eurot, Tallinna Vanalinna Päevad 2016 summas 100 eurot, Pärnu Hansapäevad 2016 summas 100 eurot ja Tallinna Merepäevad 2016 summas 220 eurot (I köide t/l 57).
  15. Hageja on asunud seisukohale, et tegelikkuses olid messidel osalemise kulud hageja poolt juba hüvitatud (I köide t/l 206 pöördel, punkt 5). Kohus leiab, et käesoleval juhul on nimetatud hageja väide paljasõnaline ning tõendamata. Juhul, kui hagejal oli eelpool viidatud messidel osalemise kulud tasutud, siis peab selle kohta ka tõend olema. Sellist tõendit kohtule aga esitatud ei ole. Kohus selgitab, et vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja eelpool viidatud messidel osales (I köide t/l 109-110, 112-114, 117-118, 120-125).
  16. 14.01.2017.a arvel nr. 2017004 on märgitud teenusteks veebilehe kujundus ja väljatöötamine lepingu alusel summas 992 eurot, logotüüpi kujundus summas 95 eurot, visiitkaardi kujundus summas 60 eurot, hinnasildis kujundus summas 30 eurot, rõivasildi kujundus 30 eurot, roll-upi kujundus summas 80 eurot, ajakirja reklaami kujundus summas 200 eurot, reklaamleht summas 420 eurot (I köide t/l 45).
  17. Kohtule on esitatud hageja ja X X OÜ vahel 22.04.2016.a sõlmitud leping nr. 4 veebilehe loomiseks. Nimetatud lepingu sisuks oli, et töötaja võtab endale kohustuse töötada välja WWW-lehekülje, hüpertekstilise esitluse ning tellija on kohustatud antud töö vastu võtma ja selle eest tasuma (I köide t/l 127-130).
  18. Käesoleval juhul nähtub kohtule esitatud tõenditest, et X X OÜ on loonud hagejale veebilehe ning samuti on loodud logotüübi, visiitkaardi, hinnasildi kujundus jm tooted, mis on väljatoodud 14.01.2017.a arvel nr. 2017004 (I köide t/l 135-138). Tõendeid selle kohta, et hageja on vastavad tooted tellinud mõnelt teiselt äriühingult ja nende eest ka tasunud, kohtule esitatud ei ole. 4
  19. Kohtule esitatud 31.10.2017.a tasaarveldusakti kohaselt on kostja hageja esindajana ja X X OÜ sõlminud arvete nr. 2017005 ja nr. 2017004 kokku summas 2 424,20 eurot võlgnevuse osas tasaarvelduse (I köide t/l 9, 43). Kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et eelpool viidatud arveid oleks hageja poolt tasutud, siis on kohus seisukohal, et tasaarveldus on antud juhul lubatav hageja vara üleandmisega.
  20. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja etteheited kostjale, et viimane on äriühingule tekitanud kahju on alusetud ja põhistamata, mistõttu hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu kogusummas 6 323,63 eurot põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.
  21. Hageja on palunud kostjalt välja mõista 300 eurot, mis on tekkinud seoses pöördumisega Perejurist OÜ poole asjaolude väljaselgitamiseks ja konsultatsiooni saamiseks. Kohus leiab, et antud kulu väljamõistmine kostjalt käesoleval juhul põhjendatud ei ole, kuivõrd esitatud hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.
  22. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
  23. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 28.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6 623,63 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 29. Tulenevalt

§ 162lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kooskõlas

§ 174lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

  1. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 4 823 eurot (II köide t/l 51, 5657). Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud. Väidetavate töötundide arv on ebamõistlik, ei ole olnud vajalik ja ei vasta tegelikkusele (I köide t/l 145).
  2. Kostja lepingulise esindaja advokaadi tunnitasu määr on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 130 eurot, millele lisandub käibemaks on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
  3. Kostja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 19.12.2017.a koostanud vastuse hagile, tutvunud kliendi esitatud lisade ja muude asja materjalidega, suhelnud kliendiga 3 tundi, 20.12.2017.a vaadanud üle vastaspoole taotluse ja edastanud selle kliendile 15 minutit, 18.01.2018.a tutvunud vastaspoole positsiooniga edastanud selle kliendile 15 minutit, 12.03.2018.a tutvunud kohtumäärusega ja selgitanud selle sisu kliendile 15 minutit, 27.03.2018.a tutvunud kliendi uute kirjalike seletustega, koostanud kliendile kirja 25 minutit, 29.05.2018.a ettevalmistunud istungiks 1 tund 15 minutit, 05.06.2018.a kohtunud kliendiga 20 minutit, 16.08.2018.a menetlusdokumendi koostamine ja andnud selgitusi kliendile 1 tund 30 minutit, 24.08.2018.a tutvunud kliendi uute dokumentidega 1 tund 30 minutit, 28.08.2018.a koostanud menetlusdokumendi ja tutvunud ning analüüsinud uusi tõendeid 2 tundi 45 minutit, 31.08.2018.a menetlusdokumendi koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja lõplik vormistamine ning kohtule esitamine 5 tundi 30 minutit, 17.09.2018.a tutvunud hageja mahuka menetlusdokumendiga, suhelnud kliendiga, koostanud menetlusdokumendi ja saatnud selle kohtule 2 tundi 15 minutit, 25.09.2018.a tutvunud kliendi kirjalike selgitustega, koostanud vastuse 2 tundi 20 minutit, 26.09.2018.a koostanud kohtule 5 menetlusdokumendi 1 tund 15 minutit, 27.09.2018.a tutvunud kliendi uute tõenditega ja kooskõlastanud seisukoha kliendiga 2 tundi, 28.09.2018.a edastanud kohtule seisukoha 30 minutit, 13.12.2018.a tutvunud kostja seisukohaga 30 minutit, 04.01.2019.a koostanud seisukoha 55 minutit, 04.02.2019.a tutvunud kostja seisukohaga 15 minuti, 28.05.2019.a kohtunud kliendiga 1 tund, 29.05.2019.a ettevalmistunud istungiks 3 tundi, osalenud 28.05.2019.a istungil 55 minutit. Kokku on kostja esindaja ajakulu 30 tundi 55 minutit.
  4. Kohus leiab, et hageja etteheited, et kostja esindaja ajakulu on olnud ebamõistlik on põhjendamata. Kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad kohtu hinnangul tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud kostja esindajakulu summas 4 823 eurot (30 tundi 55 minutit x 130 = 4 019,17 + 20 %).
  5. Kostja on palunud kohustada hageja juhatuse liiget X X’it maksma kostja menetluskulud tema isiklikult pangakontolt (II köide t/l 56 pöördel).
  6. Kohus leiab, et vastav kostja taotlus rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd hagejaks on käesolevas tsiviilasjas äriühing mitte X X.
  7. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.