← Eesti

2-19-8808/44

Obsah (12)§ 177§ 659§ 238§ 175§ 477§ 395§ 463§ 558§ 178§ 172§ 696§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-8808 Tsiviilasi XX avald

) § 138 lg 1, 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel isa põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks maakohtus 616 eurot ning mõistis selle summa koos viivisega emalt isa kasuks välja. 4.

  1. Täies ulatuses põhjendatud ja vajalik on ajakulu avaldusega tutvumiseks (40 min), tööks teabenõude ja selgitustaotlusega (50 min), istungiks ja selle ettevalmistamiseks (2 t 30 min) ja kohtulahendiga tutvumiseks (40 min) – kokku 4 t 40 min. 4.
  2. Põhjendatud pole ülejäänud ajakulu seoses avaldusele vastamisega. Kohus ei küsinud isalt kirjalikku seisukohta avalduse osas, vaid määras ärakuulamise, kus soovis isa suuliselt ära kuulata. Seega esitas isa kirjaliku menetlusdokumendi omal algatusel ja selle kulu ei pea teine menetlusosaline hüvitama. 4.
  3. Esindaja tunnitasu 110 eurot (lisandub käibemaks) pole ebamõistlikult suur. 4.
  4. Eelneva põhjal tuleb emal hüvitada isale 616 eurot (≈ 4,67 × 110 + 20%). Isa taotluse ja

§ 177

lg 4 (maakohtu määruses ekslikult lg 2) järgi tuleb sellelt summalt maksta viivist. MÄÄRUSKAEBUS

  1. Isa esitas
  2. veebruaril 2020 määruskaebuse, milles palub suurendada tema kasuks välja mõistetud menetluskulude summat tema algses menetluskulude nimekirjas märgitud summani 1496 eurot. Ühtlasi palub isa tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu. 2

(4)5.
  1. Maakohus ületas diskretsioonipiire ega põhjendanud piisavalt, kui leidis, et ema
  2. juuni 2019 avaldusele vastamisega seonduvad kulud polnud vajalikud ega põhjendatud. Teistelt menetlusosalistelt, st lapse esindajalt ja eeskosteasutuselt küsis maakohus seisukohti enne istungit. Seega pidi isal olema samuti õigus esitada kirjalikke seisukohti. 5.
  3. Sisuliselt jagas maakohus isa arusaama, et avaldus oli põhjendamatu ja seda ei esitatud lapse huvides. Selline avaldus oleks tulnud jätta menetlemata ja nii oleks saanud kulusid vältida, mida isa ka taotles. Sellises olukorras on ebaõiglane ja vastuolus menetluskulude kui kahju hüvitamise eesmärgiga, jätta enam kui pool isa kuludest hüvitamata. 5.
  4. Isegi pärast kohtulahendi jõustumist keeldub ema arutamast suhtluskorra täitmist nii isa kui ka eestkosteasutusega. Selle kohta lisas isa kaebusele tõendina kirjavahetuse. MENETLUSE EDASINE KÄIK
  5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kõigile teistele menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks. Ema vaidles kaebusele vastu ja esitas koos vastusega neli dokumentaalset tõendit, mis käsitlevad vanemate teisi vaidlusi, omavahelist suhtlust ja vaidlustatud määrusega välja mõistetud summa tasumist. Lapse esindaja märkis, et vaidlustatud määrus on osaliselt põhjendamata. Eestkosteasutustest vaidles Nõmme Linnaosa Valitsus kaebusele vastu ja Kesklinna Valitsus jättis asja kohtu otsustada. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  6. märtsil
  7. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 659

kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 8. Vanemate taotlused dokumentaalsete tõendite esitamiseks ei ole põhjendatud ja jäävad

§ 238lg 1 esimese lause alusel rahuldamata.

Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise vaidluses ei oma tähtsust vanemate muud vaidlused ega nendevaheline suhtlus. Samuti pole ringkonnakohtul vaja kontrollida, kas vaidlustatud määrus on täidetud. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu pole vaja neid tagastada, aga kohus eemaldab väljatrükid toimikust. 9. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

§ 175lg 1.

Maakohtu järeldus isa vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb isale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18415, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus isa lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
  2. Määruskaebusega on sisuliselt vaidlustatud maakohtu põhjendust, et hüvitamisele ei kuulu isa kirjaliku vastuse koostamise ja sellega koos tõendite esitamise kulu, sest see polnud vajalik. Maakohtu selline otsustus on põhjendaud, jääb diskretsiooni piiridesse ja ringkonnakohus nõustub sellega. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.1.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 395

võimaldab kohtul lubada kostjal vastata hagile suuliselt kohtuistungil, kui nii võib asja kohtu arvates ilmselt kiiremini lahendada, eelmises lauses märgitu järgi võib sama põhimõtet rakendada hagita menetluses puudutatud isiku suhtes.

§ 477lg 7 esimene lause sätestab, et kohus peab kontrollima 3

(4)avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vastavalt

§ 463lg 1 esimese lause mõttele juhib ja korraldab menetlust kohus.

10.2. Eelmises p-s 10.1 esitatud normide põhjal oli maakohtunik käesolevas asjas vaba otsustama, kas ta nõuab isalt kirjaliku vastuse avaldusele või peab piisavaks suulist ärakuulamist, mis

§ 558lg 1 järgi oli niigi kohustuslik.

Kohus lähtub menetluslike otsustuste tegemisel

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandest lahendada tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Nimetatud eesmärgiga ei ole kooskõlas olukord, kus menetlusosaline teeb omal algatusel mahukaid menetlustoiminguid ja nõuab hiljem nende eest hüvitist. Seega jättis maakohus põhjendatult rahaliselt kindlaks määramata need kulud, mis seondusid isa

  1. augusti 2019 menetlusdokumendi koostamise ning selle ja lisade esitamisega. 10.
  2. Isa
  3. augusti 2019 seisukohad ja lisad ei aidanud kaasa asja lahendamisele ning nende hüvitamist ei saa põhjendada pelgalt lapse huvide järgimisega. Põhimenetluses tehtud sisulise lahendi põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks isa seisukohti pidanud oluliseks, vaid ema avaldus jäi rahuldamata selle põhjendamatuse tõttu. Eespool p-s 10.1 viidatud

§ 477

lg 7 esimese lause järgi pidi kohus ise kontrollima avalduse põhjendatust ja võis seda teha juba enne otsustamist, kas küsida isalt kirjalikku seisukohta. 10.4. Tervikuna ei ole hüvitatavate menetluskulude summa ebaõiglane ega ebamõistlik, vaid vastab menetluse käigule ja ulatusele. Samuti ei ole hüvitamata jäänud kulude osa tingitud maakohtu tegevusest. Tervikuna lahendas maakohus avalduse mõistliku aja jooksul ega põhjustanud oma juhistega vanematele lisakulusid. 11.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldu see siiski lapse esindaja riigi õigusabi tasule, mis tuleb jätta

§ 172lg 3 järgi riigi kanda.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus on põhjustanud eestkosteasutustele ja ka riigile põhjendamatuid kulusid sellega, et küsis isa määruskaebuse kohta teiste menetlusosaliste seisukohti peale ema. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise vaidlus toimub ainult vanemate vahel ja teiste menetlusosaliste õigusi see ei puuduta. Samas ei anna see alust jätta lapse esindaja kulud hüvitamata.

  1. Lapse esindaja esitas
  2. märtsil 2020 taotluse hüvitada riigi õigusabi tasu 2 t eest summas 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21 60 eurot – kokku 129,60 eurot. Esindaja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes riigi õigusabi seaduse §-dest 22 ja 23 ning justiitsministri
  3. juuli 2016 määrusega nr 16 kinnitatud dokumendist „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“. Kõnealuses osas on määrus viivitamata täidetav.
  4. Käesoleva määruse sisuliste otsususte peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Riigilõivu tagastamata jätmise peale ei saa

§ 150

lg 8 järgi kaevata, samuti ei näe seadus ette võimalust kaevata riigi õigusabi tasu taotluse rahuldamise peale. /allkirjastatud digitaalsel/ Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.