Obsah (8)

§ 427§ 372§ 660§ 663§ 667§ 423§ 426§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-9777 Määruse tegemise aeg ja koht Kohtukoosseis 25. mai 2020. a, Tallinn Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Kohtuasi AKTSIASE

) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja tühistas

1. oktoobri
2. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
3. Kuni
4. septembrini
5. a kehtinud veeseaduse (vana VeeS) § 8 lg 1 ja lg 2 p 5 järgi eeldab veekogu paisutamine vee erikasutusluba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolekut. Vana VeeS § 17 lg 2 kohaselt pidi paisutamist kavandaval isikul olema veekogu paisutamiseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab. Seoses uue VeeS jõustumisega
6. oktoobril
7. a, on õiguslik olukord muutunud. Hagejal ei pea vee erikasutusloa saamiseks olema kostja nõusolekut, sest hageja väitel esineb jõe paisutamisega jätkamiseks avalik huvi (uus VeeS § 192 lg 2). Kostja nõusoleku puudumise tingimus kehtib tagasiulatuvalt (uue VeeS § 192 lg 4, § 279 lg 9). Seetõttu ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
8. Tähtsust ei oma asjaolu, et Keskkonnaamet väljastas hagejale vana VeeS kehtivuse ajal,
9. septembri
10. a korraldusega vee erikasutusloa tingimusel, et vana VeeS § 17 lg 1 kohane maaomaniku nõusolek asendatakse käesolevas vaidluses kohtulahendiga. Keskkonnaameti korraldus ei kõrvalda uue VeeS kehtivust. Asjakohased ei ole kostja Riigikohtu lahendile nr 2-14-31672 tuginevad väited, et hageja saab nõuda kostja nõusolekut paisutamiseks ka juhul, kui olulist avalikku huvi ei ole, kuid täidetud on mõni muu lahendis toodud eeltingimus. Riigikohus lahend on tehtud vana VeeS kehtivuse ajal.
11. See, et Keskkonnaamet on seisukohal, et paisutamise tingimused ja leevendusmeetmed peab määrama kohus käesolevas asjas, ei muuda hageja nõuet perspektiivseks. Kui Keskkonnaamet tühistab
12. septembri
13. a korraldusega hagejale väljastatud vee erikasutusloa kostja kinnistu osas saab hageja taotleda uut luba ja kostja saab esitada väited paisutamise tingimuste ja leevendusmeetmete kohta haldusmenetluses. Välistatud ei ole ka see, et haldusmenetluses saab kostja taotleda tasu määramist jõe paisutamisest tulenevate tagajärgede talumise eest näiteks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 40 analoogiat kohaldades. Kostjal on õigus esitada hageja vastu ka eraldi hagi jõe paisutamisest tuleneva mõju kõrvaldamiseks või mõju kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamiseks ja paisutamisest tulenevate tagajärgede talumise eest tasu määramiseks.
14. Uue VeeS seletuskirja kohaselt ei pea veeloa taotleja paisutamiseks enam ise nõusolekuid küsima. Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lg 1 p 2 järgi keeldub veeloa andja loa andmisest, kui taotletav tegevus kahjustab tegevuse mõjualal asuva kinnisasja omaniku huve. Seega hakkab Keskkonnaamet ise haldusmenetluse käigus kaaluma, milliseid kinnistuid tegevus mõjutab ja nendelt isikutelt menetluse käigus nõusolekuid küsima. Paisutaja hindab eksperdi abiga paisutuse poolt mõjutatava maa niiskusrežiimi. HAGEJA
15. JAANUARI
16. a MÄÄRUSKAEBUS
17. Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
18. Hageja esitas hagi põhjusel, et ta oli esitanud taotluse vee erikasutusloa saamiseks ja kuni
19. septembrini
20. a kehtinud VeeS § 17 lg 1 kohaselt oli veekogu paisutamiseks nõutav ka kostja nõusolek. Keskkonnaamet andis hagejale vana VeeS alusel
21. septembri
22. a 3 korraldusega nr 1-3/19/2018 vee erikasutusloa nr L.VV/332501, mille alusel on lubatud mh paisutada Soodla jõge. Erikasutusluba tugines Harju Maakohtu
23. oktoobri
24. a määrusele, millega kostjat kohustati nõus olek andma esialgse õiguskaitse korras.
25. Õige ei ole maakohtu järeldus, et hagejal ei ole kostja nõusolekut enam vaja, kuna uus VeeS § 192 lg 2, mis võimaldab avaliku huvi eesmärgil veekogu paisutamist ilma maaomaniku nõusolekuta, kehtib tagasiulatuvalt. Hageja taotles ja talle väljastati vee erikasutusluba vana veeseaduse alusel, mille kohaselt on kostja nõusolek vajalik. Vee erikasutusluba on haldusakt. Hagejale
26. septembril
27. a väljastatud vee erikasutusluba on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt õiguspärane eeldusel, et luba on antud vana VeeS alusel ja on sellega kooskõlas.
28. Hagi läbi vaatamata jätmine võib kaasa tuua erikasutusloa kehtetuks tunnistamise. Hagejale
29. septembril
30. a väljastatud erikasutusloa kõrvaltingimuse kohaselt muudetakse või tunnistatakse hagejale antud vee erikasutusluba kehtetuks Soodla paisul paisutamise osas, kui käesolevas tsiviilasjas hagi ei rahuldata ja vana VeeS § 17 lg 1 kohast maaomaniku nõusolekut ei asendata. Maakohus leidis küll, et hageja võib sellisel juhul taotleda uue loa andmist, mis kostja nõusolekut enam ei eelda, kuid jättis tähelepanuta, et sellisel juhul puudub hagejal kuni uue loa väljastamiseni Soodla jõe paisutamiseks õiguslik alus. Kuna Soodla veehoidla on üks Ülemiste-Pirita-Jägala pinnaveesüsteemi olulisematest veekogudest, tähendab see märkimisväärset ohtu avalikele huvidele.
31. Uus VeeS § 279 lg 9 ei kohaldu vana seaduse alusel väljastatud vee erikasutusloale. Kuna hagejale väljastati erikasutusluba enne uue seaduse jõustumist, oli erikasutusloa andmise menetlus lõppenud. Uue VeeS seletuskirja kohaselt eelistati uue regulatsiooni kohaldamist üksnes pooleliolevas menetluses. KOSTJA
32. JAANUARI
33. a MÄÄRUSKAEBUS
34. Kostja palus maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja saata tsiviilasi selles osas tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
35. Maakohus jättis hagi ebaõigesti läbi vaatamata. Uue VeeS säte, mis võimaldab haldusorganil anda veeluba välja avaliku huvi korral ilma maaomaniku nõusolekuta, ei kehtinud hagejale vee erikasutusloa väljastamise ajal. Igal juhul kohaldas maakohus uue VeeS § 192 lg 2 ja § 279 lg 8 ebaõigesti. Samuti on need sätted vastuolus põhiseadusega ja tuli seetõttu jätta kohaldamata. MAAKOHTU
36. JAANUARI
37. a MÄÄRUS
38. Maakohus keeldus kostja määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas selle kostjale.
39. Kuigi

§ 427

lg 1 ei täpsusta määruskaebuse esitamiseks õigustatud isikute ringi, saab isikuks, kellel on õigus esitada määruskaebus maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, üksnes hagejat. Ka hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib määruskaebuse esitada ainult hageja (

§ 372lg 5).

21. Hagi läbivaatamata jätmine võis kostjat puudutada, sest talle ei määratud hüvitist hageja tegevusest tulenevate kitsenduste talumise eest, kuid see ei anna alust lugeda teda 4 määruskaebuse esitamiseks õigustatud isikuks

§ 660lg 1 alusel.

Kostja ei ole esitanud vastuhagi hüvitise määramiseks. Hagejat ei saa sundida pidama vaidlust olukorras, kus ta ei ole enam hagi menetlemisest huvitatud, ainult sellepärast, et kostjale ei määratud tasu talumiskohustuse eest. KOSTJA

1. VEEBRUARI
2. a MÄÄRUSKAEBUS
3. Kostja palub maakohtu
4. jaanuari
5. a määruse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
6. Maakohus tõlgendas ebaõigesti

§ 427lg 1.

Kuna viidatud säte ei kitsenda kaebuse esitamiseks õigustatud isikute ringi, võivad kaebuse esitada menetluse mõlemad pooled. Viide

§ 372lg-le 5 ei hagi läbivaatamata jätmise olukorras asjakohane.

24. Kaebeõigust ei piira ka

§ 660lg 1.

Arvestades, et maakohus on hagi menetlusse võtnud, seda kaks aastat menetlenud ja hagi läbi vaatamata jätmine ei lahenda poolte vahelist vaidlust, on kostja menetlusest puudutatud isik. Maakohus möönas ise, et hagi läbi vaatamata jätmine võis kostja õigusi puudutada. Vastused määruskaebusele ja menetluse edasine käik

1. Kostja nõustub hageja
2. jaanuari
3. a määruskaebuses esitatud väidetega.
4. Hageja ei esitanud kostja
5. veebruari
6. a määruskaebuse osas seisukohta.
7. Maakohus võttis hageja
8. jaanuari
9. a määruskaebuse ja kostja
10. veebruari
11. a määruskaebuse menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et nii maakohtu
2. jaanuari
3. a kui
4. jaanuari
5. a määrused tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus saadab asja menetluse jätkamiseks ja kostja

1. jaanuari 2020 määruskaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebused rahuldatakse.
2. Maakohus jättis käesoleva hagi läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 2 alusel leides, et hagejal ei ole esitatud hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse nii hageja kui ka kostja. Maakohus keeldus kostja määruskaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohtu menetluses on hageja määruskaebus ja kostja määruskaebus määruse peale, millega maakohus keeldus tema määruskaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus selgitab esmalt hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale määruskaebuse esitamise õigust (I) ja hindab seejärel hagi läbi vaatamata jätmise sisulist põhjendatust (II). I 30. Määruskaebuse esitamise õigust hagimenetluses tehtud maakohtu määruse peale reguleerib

§ 660

lg 1, mille kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline maakohtu 5 määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Määruskaebuse esitamise õigust määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, reguleerib erisättena

§ 427

.

§ 427

esimese lause kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. 31.

§-st 427 ei tulene, et määruskaebuse esitamise õigus oleks piiratud teatud menetlusosaliste ringiga. Maakohus tugines ebaõigesti analoogia korras

§ 372

lg 5, mis reguleerib määruskaebuse esitamise õigust hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kuna hagi läbi vaatamata jätmise peale määruskaebuse esitamise õigust reguleerib erisäte, tuleb lähtuda erisättest. 32. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamise õiguse tagamine hagi läbi vaatamata jätmisel ka kostjale on põhjendatud, kuna hagi läbi vaatamata jätmise ajaks võib menetlus olla kestnud juba pikka aega ja kostjal võib olla iseseisev huvi vaidluse lahendamise vastu sisulise otsusega. Seejuures tuleb arvestada ka

§ 426

, mille kohaselt loetakse, et hagi läbi vaatamata jätmise korral ei ole hagi kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle uuesti kohtusse.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu
2. jaanuari
3. a määrus kostja
4. jaanuari
5. a määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistada ja saata määruskaebus tagasi maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Kostja määruskaebus rahuldatakse. II 34.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejal ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna tal ei ole seoses uue veeseaduse jõustumisega vee paisutamiseks enam kostja nõusolekut vaja. Alates

1. oktoobrist
2. a kehtiv veeseadus käesoleva asja lahendamisel ei kohaldu.
3. Tsiviilasja materjali kohaselt esitas hageja seoses eelmise vee erikasutusloa tähtaja lõppemisega Keskkonnaametile
4. oktoobril
5. a taotluse uue vee erikasutusloa saamiseks, mh Soodla jõe jätkuvaks paisutamiseks. Keskkonnaamet selgitas
6. detsembril
7. a kooskõlas taotluse esitamise ajal kehtinud VeeS § 17 lg-ga 1, et hagejal peab vee erikasutusloa saamiseks olema kostja nõusolek, kuna vee paisutamine mõjutab kostjale kuuluva kinnisasja niiskusrežiimi. Kuna kostja nõusolekut ei andnud, esitas hageja
8. juunil
9. a hagi kostja nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja selle kohtuotsusega asendamiseks käesolevas tsiviilasjas. Hageja palus kohustada kostjat andma vajalikud nõusolekud juba esialgse õiguskaitse korras, kuna nõusolekute tähtajaks,
10. oktoobriks
11. a esitamata jätmise korral muutub võimatuks Tallinna linna ja selle lähiümbruskonna klientide ühisveevärgi teenuse osutamine. Maakohus rahuldas hageja esialgse õiguskaitse taotluse
12. oktoobri
13. a määrusega. Keskkonnaamet väljastas hagejale vee erikasutusloa
14. septembril
15. a, tuginedes Harju Maakohtu
16. oktoobri
17. a esialgse õiguskaitse määrusega antud kostja nõusolekule. 6
18. Eeltoodud asjaoludest nähtub, et vee erikasutusloa taotluse menetlus kestis Keskkonnaametis alates
19. oktoobrist
20. a kuni
21. septembrini
22. a. Õige on hageja määruskaebuse väide, et vee erikasutusluba kui haldusakt peab olema kooskõlas selle andmise ajal kehtinud seadusega (HMS § 54).
23. septembril
24. a vee erikasutusloa väljastamise ajal kehtis kuni
25. oktoobrini
26. a kehtinud veeseadus. Nii tugineb ka vee erikasutusluba vana VeeS § 17 lg 1 tuleneva nõude tõttu Harju Maakohtu
27. oktoobri
28. a määrusega asendatud kostja nõusolekule ja sätestab vee erikasutusloa kehtivuse tingimusena hagi rahuldamise käesolevas asjas. Eeltoodust tulenevalt on kostja nõusolek endiselt vee erikasutusloa kehtivuse eeldus ja maakohtu järeldus, et hagejal ei ole kostja nõusolekut muutunud õigusliku olukorra tõttu vaja, on ekslik.
29. Maakohus tugines ebaõigesti uue VeeS § 192 lg-le 2, mille kohaselt võib Keskkonnaamet ülekaaluka avaliku huvi korral anda loa veekogu paisutamiseks ka ilma puudutatud isiku nõusolekuta ja § 279 lg-le 9, mille kohaselt kohaldatakse eelviidatud sätet ka enne uue seaduse jõustumist menetlusse võetud vee erikasutusloa taotluse menetlemisel. Ringkonnakohus selgitab, et VeeS § 279 lg 9 reguleerib olukorda, kus haldusmenetlus vee erikasutusloa väljastamiseks ei olnud uue seaduse jõustumise ajaks veel lõppenud. Kuna käesoleval juhul on haldusmenetlus lõppenud, ei ole VeeS § 192 lg 2 kohaldamine võimalik. Uue VeeS § 279 lg 1 kohaselt enne uue seaduse jõustumist veeseaduse alusel antud vee erikasutusload kehtivad kuni tähtaja lõpuni, muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni.
30. Kuna vee erikasutusluba väljastati hagejale eeldusel, et käesolevas asjas esitatud hagi rahuldatakse, on tõenäoline, et hagi läbi vaatamata jätmisel tunnistatakse
31. septembril
32. a väljastatud vee erikasutusluba kehtetuks. Selline võimalus tuleneb selgelt vee erikasutusloa punktist 4.
33. Maakohtu selgitus, et hagejal on sellisel juhul võimalik taotleda uut vee erikasutusluba ja siis ei ole tal, hagiavalduses esitatud väidete õigsust eeldades, uue VeeS § 192 lg 2 kohaselt kostja nõusolekut enam vaja, ei oma käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi perspektiivikuse hindamise seisukohast tähtsust.
34. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi ebaõigesti läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab tsiviilasja tagasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja määruskaebus rahuldatakse.
35. Määruskaebuste menetlemisel kantud menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu 7