7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
8. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus 1
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Hageja esitas 18.12.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. 20.12.2019 võttis Viru Maakohus hagiavalduse menetlusse ja kostjalt nõuti alates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest 14 päeva jooksul vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostjale saadeti kohtu poolt hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega aadressile xxx maakond 07.01.2020 kell 14:25, 13.01.2020 kell 12:00, 24.01.2020 kell 12:19, 01.02.2020 kell 11:00, tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Kohus edastas e-posti aadressitele: xxx 02.01.2020 kell 14:35 ja 13.03.2020 kell 14:17 xxx kostjale hagimaterjalid ja kohtumääruse, millistele e-kirjadele kostja reageerinud ei ole. 19.03.2020 kohtumäärusega toimetati kostjale hagiavaldus ja 20.12.2019 menetlusse võtmise kohtumäärus avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 23.03.2020) kätte. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (23.04.2020) hagile vastanud. Kohtu hinnangul Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandusvõi kutsetegevuse raames võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. 2
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Hageja palub kostjalt välja mõista hagis märgitult põhivõlgnevuse 151,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 136,89 eurot perioodil 19.05.2016-16.12.2019 ja sissenõudmiskulu 25 eurot ning alates 17.12.2019 viivise 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt. Kohus leiab, et põhivõlgnevus 151,70 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud viivis 136,89 eurot ja alates 17.12.2019 täiendava viivise nõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist alates arvete maksetähtajale järgnevast (69,14 eurose nõude osas alates 19.05.2016; 82,56 eurose nõude osas alates 19.06.2016) päevast kuni 16.12.2019 lepingujärgses määras 0,07% päevas. Hageja selgitas, et 0,07% on kolmekordne seadusjärgne viivisemäär, mis on ümardatud kahe komakohani. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras 0,07% päevas, sest lepingujärgne määr on tühine. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-125-16 lahendi p 13). Arvestades põhinõuetelt arvestatud viiviseperioodi, s.o 19.05.2016 kuni 16.12.2019 oli seadusjärgne viivisemäär 0,022% (8% aastas) ning sama määr kehtib ka tänaseni. Kolmekordne viivisemäär oleks seega 0,066%. Kohus ei arvesta viivisemäära ümardatuna kahe komakohani. Kohus arvestab seadusjärgset viivisemäära selliselt, et ümardab seadusjärgse viivisemäära kolme komakohani ning alles seejärel korrutab kolmega. Hageja ümardamine on kohtu hinnangul tarbijat kahjustav. Seega on lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,07% päevas tühine, sest ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesolevalt tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatult seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõuet. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on sissenõutavaks muutunud viivis viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades järgnev: põhinõudelt 69,14 eurolt alates 19.05.2016 kuni 16.12.2019 43,44 eurot. põhinõudelt 82,56 eurolt alates 19.06.2016 kuni 16.12.2019 42,41 eurot. 3
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on hagis kostjalt nõudnud lepingujärgset viivist alates 17.12.2019 0,07% päevas. Kohus osundab eeltoodud põhjendustele tuginedes, et viivisemäär 0,07% päevas on tühine. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 151,70 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevuse 85,85 eurot ja viivise põhiosalt (151,70 eurolt) alates 17.12.2019 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatult seadusjärgses määras.
lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 520 eurot sh riigilõiv 100 eurot ning õigusabikulu 420 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 200 eurot (2 tunni tasu x 100 eur), s.o käibemaksuga 240 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud
Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 340 eurot (100+240). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 284,65 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.