Kriminaalasi nr 1-18-6729 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2020, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 14.05.2020) Kriminaalasja number 1-18-6729 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Lily Sandel (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Aleksei Martšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu ALEKSEI MARTŠUK isikukood: 37807140295, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Martšuk Harju Maakohtu 03.10.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-186729 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
(3)Aleksei Martšuk on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 03.10.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 118-6729 KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 4 aastat vangistust alates Kinnipeetava karistusaeg algas 11.05.2018 ja lõpeb 11.05.
- Tartu Vangla esitas 05.05.2020 kohtule materjalid Aleksei Martšuki tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Aleksei Martšuki tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 11.05.
- Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ning ei toeta Aleksei Martšuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetut iseloomustavaid andmeid ning tema varasemat elukäiku, ei pea prokurör tõenäoliseks, et seni kantud vangistus on olnud piisav mõjutamaks Aleksei Martšuki edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Samuti ei ole prokuröri hinnangul usutav, et süüdimõistetu suudaks vabanedes täita temale määratud kontrollnõudeid, sest varem on ta neid korduvalt rikkunud. Aleksei Martšuk selgitas kohtuistungil, et plaanib vabanemise korral minna xxxxxxxxxxxxxxxxxa keskusesse ja läbida rehabilitatsiooniprogramm, mille järel asuks elama ema juurde xxxxxxxxxxxx Ta soovib vabaneda narkootikumidest, sest mõistab, et kõik tema probleemid on tingitud narkootikumidest ja valest eluviisist. Väidetavalt ei kavatse ta enam kunagi narkootikume tarvitada. Süüdimõistetu kinnitas, et ta kahetseb väga toimepandud kuritegu ning tal on siiani selle teadmisega raske elada. Aleksei Martšuk palus kohtul anda talle veel üks võimalus. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Aleksei Martšuk temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta. Tegemist on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakoduga xxxxxxxxx. Misjoni tegevjuht on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning turvakodu on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Aleksei Martšuki tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksei Martšuk puhul on positiivne tema käitumine vangistuses. Ta on vangistuse jooksul osalenud arvukates taasühiskonnastavates tegevustes. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja sõltuvusteemalistel loengutel. Samuti on ta osalenud vangla majandustöödel ja õppinud eesti 2
(3)keelt. Vangla poolne tagasiside programmides osalemisele on pigem positiivne. Süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Seega saab Aleksei Martšuki käitumist vangistuses pidada heaks. Samuti võib positiivselt hinnata süüdimõistetu vabanemisjärgseid elutingimusi. Ta plaanib läbida rehabilitatsiooniprogrammi xxxxxxxxxxxxxxxxx. Programmi läbimise järgselt on tal võimalus asuda elama ema juurde. Ema toetab kinnipeetavat nii rahaliselt kui moraalselt, head suhted on ka teiste pereliikmetega. Käesoleval juhul osutavad süüdimõistetu puhul esinevad negatiivsed asjaolud positiivsetest kaalukamateks. Negatiivne on toimepandud kuriteo asjaolud ja süüdimõistetu varasem elukäik. Aleksei Martšuk kannab karistust KarS § 118 lg 1 p 7 järgi raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega ettevaatamatusest põhjustas teise isiku surma. Süüdimõistetu lõi kannatanut tugevalt kõva esemega vastu pead ning saadud vigastuste tagajärjel saabus kannatanu surm. Kuigi kohtul ei ole põhjust kahelda selles, et Aleksei Martšuk toimepandud kuritegu kahetseb, ei kaalu see üles kuriteo raskeid asjaolusid ega põhjenda süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Aleksei Martšuk on pannud toime raske isikuvastase süüteo, mille eest mõistetud vangistust on ta praeguseks kandnud kaks aastat. Süüdimõistetu vabastamine karistuse kandmiselt seaduses sätestatud esimese võimaluse avanemisel ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ega ühiskonna õiglustundega. Aleksei Martšukki on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning käesolevalt viibib ta seitsmendat korda vangistuses. Süüdimõistetu varasemat elukäiku hinnates on oluline, et tal on ka varem võimaldatud kanda karistust vabaduses, kuid ta ei ole suutnud katseaega edukalt läbida. Ka varasemad reaalsed vangistused ei ole tema käitumist püsivalt mõjutanud. Eelmise vangistuse kandmiselt vabanes Aleksei Martšuk 2016. aasta septembris ning praeguse vangistuse aluseks oleva kuriteo pani ta toime juba 2018. aasta mais. Kuigi kinnipeetav on võimeline järgima kehtestatud korda ja reegleid range järelevalve tingimustes, näitab tema varasem elukäik, et ta ei soovi või ei suuda käituda õiguskuulekalt vabaduses. Kohtul puudub veendumust, et käesolevaks ajaks kantud karistus oleks Aleksei Martšuki puhul oma eesmärgi täitnud ja saaks öelda, et toimunud positiivsed muutused isiku käitumises on püsivad. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Aleksei Martšuki ennetähtaegne vabastamine ei ole käesolevalt veel võimalik. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)