Obsah (8)

§ 37§ 152§ 104§ 43§ 249§ 251§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-524 Määruse kuupäev 05.05.2020 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Ilja Lumbe kaebus Eesti Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi pioneeripatalj

) § 155 lg 5, § 252 lg 7, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse pooltele kätte. ASJAOLUD

1. Ilja Lumbe esitas 20.03.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Eesti Kaitseväe
2. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni määrama tema suhtes Kaitseväe Arstlik Komisjon. Kaebuses on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palus kohustada
3. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni väljastama tema tervisetoimiku koopiad kirjalikus vormis tema lepingulisele esindajale.
4. Tallinna Halduskohus andis 23.03.2020 määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule ning määras Eesti Kaitseväele tähtaja 07.04.2020 esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoha esitamiseks.
5. Eesti Kaitsevägi selgitas 06.04.2020 vastuses, et kaebaja suunati
6. jalaväebrigaadi arsti poolt Kaitseväe Arstlikku Komisjoni ning komisjon toimus 07.04.
7. Samuti märkis Eesti Kaitsevägi, et kaebaja tervisetoimiku koopiad on edastatud tema esindajale krüpteeritult e-posti aadressile. 3-20-524
8. Tartu Halduskohus andis 17.04.2020 kirjas kaebajale tähtaja 27.04.2020 kohtu teavitamiseks, kas kaebaja soovib menetluse jätkamist Eesti Kaitseväe poolt tema arstlikku komisjoni suunamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes (

§ 37

lg 2 p 6, § 38 lg 4, § 45 lg 2) ning kui jah, siis kuidas aitab selle toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamine kaasa tema õiguste kaitsele. Sama tähtaja jooksul tuli kaebajal soovi korral esitada kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlus. KOHTU SEISUKOHT

1. Kaebaja on palunud kohtul kohustada Eesti Kaitseväe
2. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni suunama teda Kaitseväe Arstlikku Komisjoni. Eesti Kaitseväe 06.04.2020 vastusest nähtub, et Eesti Kaitsevägi on kaebuses nõutava toimingu sooritanud. Sooritatud on ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses soovitud toiming, s.o tervisetoimiku edastamine kaebaja volitatud esindajale. 6.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse muu hulgas juhul, kui kaebuses nõutav toiming on tehtud. Kui

§ 152

lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (

§ 152

lg 3).

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus

§ 152

lg 1 p 4 alusel menetlust, vaid jätkab menetlust toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul taotlenud tuvastamisnõudes asja menetluse jätkamist. Samuti ei ole kohtule asjaolude pinnalt äratuntav, et tuvastamisnõude menetlemine oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
2. Eelneva põhjal leiab kohus, et kaebuse menetlus tuleb

§ 152

lg 1 p 4 alusel lõpetada, ilma et esineks vajadust menetluse jätkamiseks tuvastamisnõudes. Vastavalt

§ 104

lg 5 p-le 4 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või 4 alusel.

9. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 10.

§ 249

lg-st 1 tulenevalt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (

§ 249lg 3 teine lause).

Kohus, võtmata seisukohta kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu sobivuse osas (

§ 251

lg 1), leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta

§ 249

lg 3 teise lause alusel läbi vaatamata kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemise tõttu. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise korral kuulub tagastamisele taotluselt tasutud riigilõiv (

§ 104lg 5 p 3).

11. Kohus peab võimalikuks tagastada kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu samale arveldusarvele, millelt see on tasutud (

§ 104lg 8 ls 4).

12. Vastavalt

§ 108

lg-le 6 kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (

§ 109lg 1 ls 4).

13. Kaebaja ei ole esitanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 27.04.2020 kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust. Seega jätab kohus poolte võimalikud menetluskulud, v.a riigilõivu, nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 2