) § 475 lg 2, äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 3 järgi hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt
lg-st 7 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
lg 2 näeb ette, et kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus määras tähtaja, mille jooksul oli puudutatud isikul kohustus esitada kohtule kirjalikult esitada kohtule seisukoht esitatud avalduse osas. Avalduse taotluse õiguslik alus on ÄS § 166 lg 3, mille kohaselt võib osanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Osanike õiguse saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega sätestab ÄS § 166 lg 1. Eelnimetatud sätetest tulenevalt on osaühingu dokumentidega tutvumise nõude eelduseks osaühingu osa omamine. Vastava osaniku nõude kohtus esitamise eelduseks on asjaolu, et juhatus on dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldunud. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et avaldaja T. A. on ja oli dokumentidega tutvumise nõude esitamise ajal puudutatud isiku OÜ T.Roosileht & KO osanikuks. Samuti ei ole puudutatud isik vaidlustanud ka asjaolu, et avaldaja on enne kohtusse pöördumist taotlenud puudutatud isikult osaühingu dokumentidega tutvumist ning puudutatud isik ei ole avaldaja nõudele vastanud. Avaldaja on esitanud tõendina puudutatud isikule saadetud dokumentidega tutvumise ja teabe saamise taotlused. Avaldaja väitel ja kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt saatis avaldaja esindaja kaudu vastavad nõuded 12.07.2019, 25.09.2019 ja 03.12.2019 puudutatud isiku lepingulisele esindajale ja 25.09.2019, 03.12.2019 esitatud nõuded ka osaühingu juhatuse liikmele, mis on edastatud äriregistris avaldatud osaühingu ametlikule elektronposti aadressile tonu61@gmail.com. Puudutatud isik, osaühingu juhatus, ei ole vaidlustanud seda, et ta on avaldaja poolt saadetud taotlused kätte saanud ja ei ole neile avaldaja poolt antud tähtaja jooksul vastanud. Avaldaja esitas kohtule avalduse nelja nädala jooksul pärast puudutatud isikule viimase taotluse esitamist teabenõudes loetletud dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et ÄS § 166 lg 3 formaalsed eeldused on täidetud. ÄS § 166 lg 2 võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Käesolevas tsiviilasjas ei ole puudutatud isik välja toonud ega põhistanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et avaldajale dokumentide esitamisest võiks tekkida osaühingule oluline kahju. Puudutatud isiku seisukohast nähtub, et tal ei ole vastuväiteid avaldaja soovile tutvuda majandusaastate aruannetega ja igakuiste kuludokumentidega raamatupidajaga kokkusaamisel. Kohus selgitab, et avaldajal on osanikena ÄS § 166 lg-st 1 tulenev õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Osaniku teabeõiguse eesmärk on võimaldada osanikul aidata kujundada oma otsuseid osast tulenevate õiguste teostamisel. 3
lg 1 alusel kindlaks kohtumääruse täitmise viisi ja tähtaja vastavalt avaldaja taotlusele.
lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus määrab, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt märgib kohus määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et dokumentidega tutvumine on avaldaja huvides, mistõttu tehakse ka lahend avaldaja huvides ning kuna tsiviilasjast nähtuvalt ei ole puudutatud isikul menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.