Obsah (4)

§ 6§ 35§ 16§ 37

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-18-260 6. veebruar 2019 Roby Koik Xi kaebus T

) § 37 lg 1 rikkumises ja määras kinnipeetavale karistuseks elektriseadme (raadio) kasutamise keelamise 12 päevaks. Käskkirja motiivide kohaselt oli kaebaja 18.07.

1. a käskkirjaga nr 6-3/190 määratud majandustöödele perioodiks 24.07.2017 kuni 29.10.
2. a. Kaebaja eiras 01.09.
3. a kella 14.00 ajal ametniku korraldust asuda tööle, tuues tööst keeldumise põhjenduseks asjaolu, et kuna on
4. september ning kinnipeetaval algas
5. klassi õppeaeg, siis käib kinnipeetav seega koolis ning ei pidanud majandustöödel osalema.
6. Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 05.10.
7. a teate nr 13-4.7.1/16215 (tl 104) kohaselt on kaebaja 15.09.
8. a vastuvõetud gümnaasiumi ja on teate väljastamise seisuga 2017/2018 õppeaastal TTG
9. klassi õpilane.
10. Tartu Vangla muutis 20.10.
11. a kaebaja ITK I osa (tl 54), mis käsitleb tegevusi täitmisperioodil ja sätestas kaebajale III üksuse majandustöödel tööhõivega tegelemise
12. a II kvartalis ja keskhariduse omandamise
13. klassis
14. a III kvartalis.
15. Kaebaja esitas 30.10.
16. a vaide (tl 12–14) distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale, mille Tartu Vangla jättis selle 29.11.
17. a vaideotsusega nr 1-11/566-2 rahuldamata (tl 15).
18. Kaebaja esitas 30.10.
19. a vaides (tl 13–14) ka taotluse lõpetada Tartu Vangla tegevus ebaseadusliku karistusmeetme (koolist kõrvaldamine) kohaldamisel ning ennistada kaebaja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi saatmisnimekirja
20. klassi kursuse jätkamise eesmärgil. Kaebaja on Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi käskkirjaga 15.09.
21. a arvatud õpilaste nimekirja ja vastuvõetud kooli
22. klassi. Kaebaja saab kooli õpilaste nimekirjast välja arvata samuti ainult käskkirja alusel, mida aga tehtud ei ole.
23. Tartu Vangla jättis 29.11.
24. a otsusega nr 6-24/9907-2 (tl 16) kaebaja taotluse rahuldamata, leides viitega

§ 6

lõikele 1, et saatmiskavasse kooli õppetöös osalemiseks on kinnipeetavat edaspidi võimalik planeerida siis, kui kaebaja täidab temale pandud töökohustusi.

1. Kaebaja esitas taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale 07.12.
2. a vaide (tl 17–19), milles taotles

§ 6

lg 1 alusel tagada vangistuse põhieesmärk ja ennistada teda TTG saatmisnimekirja

1. klassikursuse jätkamise eesmärgil.
2. Tartu Vangla jättis 05.01.
3. a vaideotsusega nr 1-11/660-2 (tl 20) kaebaja vaide ettekirjutuse tegemiseks toimingu sooritamise nõudes rahuldamata.
4. Kaebaja esitas 05.02.
5. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 29.11.
6. a otsuse tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks ennistada kaebaja TTG
7. klassi saatmisnimekirja. Kaebus on koostatud kaebaja lepinguliste esindajate vandeadvokaat Tarmo Pilve ja advokaat Toomas Metsma poolt.
8. Tartu Halduskohtu poolt kaebuse käiguta jätmise (tl 22–23) järgselt esitas kaebaja lepinguline esindaja kaebuse täpsustuse (tl 25–26) taotledes Tartu Vangla 29.11.
9. a otsuse nr 6-24/9907-2 tühistamist ja vangla kohustamist kaebaja TTG
10. klassi nimekirja ennistamiseks.
11. Tartu Halduskohus tagastas 13.04.
12. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebuse rahuldamisega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (tl 34–35).
13. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 25.09.
14. a määrusega kaebaja määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 13.04.
15. a määruse ning saatis asja menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtusse (tl 56–57).
16. Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtuga kaebuse ilmselgest perspektiivitusest ja võimatusest saavutada kaebusega kaebuse eesmärk. Ringkonnakohus märkis, et käesolevas vaidluses on põhiküsimus selles, kas isiku töötamisest keeldumisele saab reageerida sellega, et ta ei saa enam õppetöös osaleda, kuigi individuaalne täitmiskava seda ette näeb. Ebaselge on, kas esinevad õigusnormid, mis võimaldaksid tööst keeldumisele reageerida sellega, et isikut ei viida enam õppima, hoolimata sellest, et ITK seda ette näeb. Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtu seisukohaga, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohus märkis, et haldusorgani kaalumisruum ei välista kohustamiskaebuse rahuldamist, kui kohus tuvastab, et haldusorgan on teinud kaalutlusvea. Kui haldusorgani kaalumisruum on sellest hoolimata säilinud, saab kohus teha kohustava ettekirjutuse, et haldusorgan vaataks küsimuse uuesti läbi. Riigikohus on selgitanud, et asjaolude muutumise korral, mis takistavad kohtulahendi tegemise ajal kohustamisnõude täitmist, tuleb kohtul anda kaebajale võimalus üle minna tuvastamisnõudele, kui ta näitab ära selleks põhjendatud huvi. Kaebaja on määruskaebuses viidanud kaebuse preventiivsele eesmärgile. Ringkonnakohtu arvates võib sellises olukorras preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine olla aktsepteeritav, sest kaebuse lahendamine aitab selgust tuua ebaselges õiguslikus küsimuses, kus pooled on erinevatel seisukohtadel ning samuti ei ole välistatud sellise olukorra kordumise oht.
17. Halduskohus, täites ringkonnakohtu määruses antud suuniseid, küsis 26.10.
18. a kohtunõudega Tartu Vanglalt, kas kaebaja on kohtunõude esitamise ajal kooli nimekirjas ja kas ta käib koolis ning kui ta ei käi koolis, siis miks ta ei käi.
19. Tartu Vangla vastas 31.10.
20. a kohtunõudele (tl 61), et kaebaja ei ole lisatud 2018/2019 õppeaastaks õppijate nimekirja, kuna 17.09.
21. a ja 29.10.
22. a kinnitatud ITK-de kohaselt on kaebajale määratud keskhariduse omandamine
23. a III–IV kvartalis (tl 63).
24. Tartu Halduskohus jättis 01.11.
25. a määrusega kaebuse teistkordselt käiguta (tl 65–66) ja andis kaebajale võimaluse üle minna tuvastamisnõudele, näidates seejuures ära põhjendatud huvi.
26. Kaebaja esitas 05.11.
27. a kohtule avalduse kaebuse nõude muutmiseks, milles märgib, et soovib üle minna tuvastamisnõudele ning palub tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus, mis seisnes selles, et tal ei võimaldatud
28. a III kvartalis omandada keskharidust. Kaebaja toob põhjendatud huvina välja preventiivse huvi. Kaebaja soovib kaebusega ära hoida Tartu Vangla jätkuvat ja korduvat õigusvastast tegevust tema suhtes. (tl 69–77)
29. Tartu Vangla vaidleb kaebusele esitatud vastuses (tl 87–88) kaebusele vastu, taotledes kaebuse rahuldamata ja menetluskulude kaebaja kanda jätmist.
31. a ITK-s oli kaebajale ettenähtud keskhariduse omandamine perioodil 2016–
32. a ja töötamine perioodil 2016–
33. a.
34. a muudeti ITK-s täitmisperioodiks ettenähtud tegevusi. Esmase tegevusena nähti kaebajale ette majandustöödel osalemine
35. a II kvartalis. Keskhariduse omandamise jätkamine nähti ette
36. a III kvartalis hilisema tegevusena.
37. Täitmiskava peab olema suunatud eelkõige ohtlikkuse ja kuriteo korduvuse riskide vähendamisele, kusjuures sekkumised planeeritakse riskivaldkondade kaupa.
38. Kaebaja põhjendamatu tööst keeldumisega
39. a III kvartalis ilmnesid vanglale kaebaja subkultuurilised vaated, mis tingis ITK-s planeeritud tegevuste muutmise.
40. Kaebaja riskihindamine viidi
41. a läbi ja ITK koostati kiirustades, mis viis eksimuseni tegevuste ja nende prioriteetsuse planeerimisel.
42. Vastustaja ei pea ITK-sse ekslikult planeeritud tegevuse ajalise järjekorra muutmist lubamatuks ja õigusvastaseks. Kaebajal
43. klassi läbimine ei välista ega keela eksimuse parandamist. Vastustaja ei pea neil asjaoludel õigusvastaseks kaebaja keskhariduse omandamise katkestamist
44. a III kvartalis.
45. Kaebaja 29.01.
46. a vastuväidetes vastustaja vastusele osundab kaebaja (tl 102), et vastustaja ei ole vastuses välja toonud, millisel õiguslikul alusel keelduti 12.09.
47. a kinnitatud ITK-d täitmast kuni ITK muutmiseni 20.10.
48. a. Vastustaja ei ole näidanud, millistest õigusaktidest tuleneb nõue, et kooli pääsemise eelduseks on majandustöödel osalemine; millistest õigusaktidest tulenevalt on vangla õigustatud tööst keeldumise korral katkestama pooleli olevad õpingud gümnaasiumis. Kohtu seisukoht
49. Vaidluse õigeks lahendamiseks võtab halduskohus asja juurde tõenditena: andmed kaebaja nimevahetuse kohta rahvastikuregistrist ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 05.10.
50. a teate nr 13-4.7.1/16215 (kohtuasja nr 3-17-1765 toimikust). Nimetatud kohtuasjas on käesoleva kohtuasjaga samad pooled.
51. Tuvastamiskaebuses (tl 69–77) taotleb kaebaja preventiivsel eesmärgil vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist
52. a III kvartalis keskhariduse omandamise jätkamise mittevõimaldamise osas. 33.

§ 35

lg 2 sätestab, et põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Hetkel, mil kaebajal ei võimaldatud

1. klassis õpingute jätkamist, oli üldkeskhariduse omandamine kaebajale ITK-s ette nähtud. Kohtupraktikast (RKHKo 3-3-1-3112) saab teha järelduse, et kui individuaalses täitmiskavas on märgitud hariduse omandamine, siis tekib kinnipeetaval õigus hariduse omandamisele.
2. Halduskohus loeb vaidlusaluseks perioodi algusajaks seega
3. septembri
4. a, kuna kaebaja 01.09.
5. a selgitustaotlusega vanglale (tl 94) on tõendatud, et kaebajat oli hiljemalt
6. septembril
7. a teavitatud, et kaebaja ei saa jätkata õpinguid TTG
8. klassis. Tartu Vangla 08.09.
9. a vastusega kaebajale (tl 95) on tõendatud, et vastustaja eemaldas kaebaja
10. klassi nimekirjast. Vastustaja on kaebajale antud vastuse kohaselt koostöös TTG-ga teinud kaebajale ettepaneku iseseisvaks koolimaterjalide omandamiseks ja kui kaebaja täidab töökohustust, siis suunab vangla kaebaja uuesti kooli. Tartu Vangla 25.08.
11. a käskkirjaga nr 6-2/925 (tl 92–93) on tõendatud, et kaebajat oli 01.09.
12. a seisuga karistatud töökohustuse rikkumise eest ühel korral, nimelt selle sama käskkirjaga vanglateenistuse ametniku 25.07.
13. a tööle asumise korralduse (töökohustuse) täitmata jätmise eest distsiplinaarkorras noomitusega. Tartu Vangla vastusega kaebusele (tl 87) ja vastuse lisadega on tõendatud, et kaebaja ei täitnud vaidlusalusel perioodil, s.o
14. septembril ja
15. septembril vanglateenistuse antud tööle asumise korraldust. Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 05.10.
16. a teatega nr 13-4.7.1/16215 (tl 104) on tõendatud, et kaebaja võeti 15.09.
17. a gümnaasiumi õpilaseks ja on teate väljastamise seisuga, s.t 05.10.
18. a jätkuvalt TTG
19. klassi õpilaste nimekirjas. Tartu Vangla poolt 12.09.
20. a kaebaja kohta koostatud kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga (tl 89–90) on tõendatud, et 2016–
21. aastani nähti kaebajale ette keskhariduse omandamine ja
22. a III kvartalis oli kaebajale ettenähtud ka töötamise kohustus. Vaidlust põhjustava perioodi lõpuks on seega aasta kolmanda kvartali viimane päev, s.o 30.09.2017.a.
23. Ringkonnakohtu ettekirjutuste valguses, loeb halduskohus nende tõenditega tõendatuks, et vastustaja on menetlusdokumentides omaks võtnud kaebaja
24. klassi õpilaste nimekirjast väljaarvamise seoses kaebaja poolt kinnipeetava töökohutuse mittetäitmisega, osundamata seejuures õigusnormidele, mis vangale taoliseks tegevuseks ja otsustuseks pädevuse annaksid olukorras, kus kehtiv ITK nägi kaebajale ette ka kohustuse omandada keskharidus.
25. HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on tuvastamiskaebust esitades selgitanud (tl 73), et tuvastamiskaebuse esitamise ajal kehtiv ITK, s.o 29.10.
26. a kinnitatud ITK näeb ette kaebajale keskhariduse omandamise
27. aastaks. Kuna vahele jääb ka õppeaasta 2017/2018 kõrval 2018/
28. õppeaasta, siis lükkub keskhariduse omandamine 2020/
29. õppeaastasse, mis oleks aga vastuolus 29.10.
30. a ITK-ga. Seda olukorras, kus Eestis on traditsiooniks hariduse katkematu omandamine. Tuvastamiskaebuse rahuldamisel saab vastustaja muuta senist praktikat ja on saavutatud ka õigusselgus.
31. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis on seisukohal, et tuvastamiskaebus kuulub preventiivsel eesmärgil rahuldamisele. Ringkonnakohus märkis halduskohut kaebuse sisuliseks menetlemiseks kohustades, et käesolevas vaidluses on põhiküsimus selles, kas isiku töötamisest keeldumisele saab reageerida sellega, et ta ei saa enam õppetöös osaleda, kuigi individuaalne täitmiskava (ITK) seda ette näeb. Ringkonnakohus hindas ebaselgeks, kas esinevad õigusnormid, mis võimaldaksid tööst keeldumisele reageerida sellega, et isikut ei viida enam õppima, hoolimata sellest, et ITK seda ette näeb. Ringkonnakohus pidas olukorras, kus ITK nägi kaebajale ette hariduse omandamise, preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse asjakohaseks, sest kaebuse lahendamine aitaks selgust tuua ebaselges õiguslikus küsimuses, kus pooled on erinevatel seisukohtadel, samuti põhjusel, et ei ole välistatud sellise olukorra kordumise oht.
32. aasta III kvartali osas ei ole vastustaja võrreldes ringkonnakohtule esitatuga (tl 52) ühelegi uuele õigusnormile oma tegevuse õigusliku alusena viidanud.
33. Vaidlust ei saa olla selles, et ringkonnakohtu määrus on halduskohtule asja uuel läbivaatamisel täitmiseks kohustuslik nii määruse resolutsiooni kui määruse põhjendavas osas esitatud tingimustes, millest tuleb halduskohtul asja uuesti läbivaatamisel lähtuda vastavalt HKMS § 210 lõikele 3 (vrdl nt RKÜKo 3-3-1-69-09, p 94 HKMS § 233 lg 1 kohaldamisel).
34. Vaidluse põhiküsimuseks on seega, kas isiku töötamisest ühekordsele keeldumisele sai reageerida sellega, et ta ei saa enam õppetöös osaleda, kuigi seda nägi ette kehtiv ITK.
35. Halduskohus on seisukohal, et tuvastamiskaebuse rahuldamine aitab käesoleval juhul vältida haldusorgani korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes.
36. Toimingu õiguspärasust hinnatakse kooskõlaliselt senise praktikaga vastavalt toimingu tegemise ajal kehtinud õigusele ja tollel ajal valitsenud faktilisele olukorrale. Kestva toimigu õiguspärasuse hindamisel kuulub eraldi hindamisele asjaolu muutumisele eelnenud ja sellele järgnenud perioodi lõikes.
37. Kaebusele esitatud vastuse p 20 kohaselt keeldus kaebaja
38. a III kvartalis korduvalt täitmast töökohustust osakonna koristajana ajal, mil kaebaja ei olnud õppetööga hõivatud.
39. Halduskohus ei nõustu vastustaja vastuväitega tervikuna, sest nagu eespool osundatud on Tartu Vangla 25.08.
40. a käskkirjaga nr 6-2/925 (tl 92–93) tõendatud, et kaebajat oli 01.09.
41. a seisuga karistatud töökohustuse rikkumise eest ühel korral, s.o selle sama käskkirjaga, 25.07.
42. a tööle asumise korralduse (töökohustuse) täitmata jätmise eest. Tartu Vangla vastuse punktide 5–7 kohaselt (tl 87) pani kaebaja vastava rikkumise vaidlusalusel perioodil toime veel ka
43. septembril ja
44. septembril
45. a.
46. Nagu osundatud, on kaebaja 01.09.
47. a selgitustaotlusega (tl 94) ja Tartu Vangla 08.09.
48. a vastusega selgitustaotlusele (tl 95) tõendatud, et vastustaja eemaldas kaebaja
49. klassi nimekirjast hiljemalt
50. septembril
51. a, sest vastasel juhul ei oleks kaebaja saanud sel päeval esitada vastustajale selgitustaotlust küsimusega, miks kaebaja ei saa jätkata õpinguid TTG
52. klassis.
53. Kaebusele esitatud vastuse punktides 21 ja 22 (tl 88) selgitab vastustaja asjaolusid, miks muudeti 12.09.2016.a ITK-d. Vastuse kohaselt eksis ametnik kaebajast tulenevat riskide hindamisel ja tegevuste planeerimisel.
54. Halduskohus loeb nende tõenditega tõendatuks, et 01.09.
55. a seisuga ei olnud vastustajal alust pidada kaebajat korduvaks töökohutuse täitmise eirajaks. Tartu Vangla 12.02.
56. a vastusega kohtule (tl 10) on tõendatud, et vangla ei pea koolist kõrvaldamist karistusmeetmeks vaid taasühiskonnastavaks meetmeks, kus isikud, kes ei osalenud majandustöödel, kõrvaldatakse õppetööst. Vastuse kohaselt võeti seesugune meede kasutusele kinnipeetavate subkultuuriliste vaadete väljajuurutamiseks.
57. Kuna vastustaja ei ole haldus- ja ringkonnakohtule esitatud vastustes osundanud õigusnormile, mis andis vastustajale aluse kaebaja
58. septembril
59. a
60. klassis õpinguid jätkavate kinnipeetavate nimekirjast väljaarvamiseks, siis on see toimunud õigusvastaselt, sest 01.09.
61. a seisuga ei saanud kaebajat veel pidada korduvaks töökohustuse eirajaks, millisest kaalutlusest vastustaja on enda kinnitusel lähtunud. Vastustaja tegevust ei legitimeeri ka ITK muutmiseks alust andvad õigusnormid (

§ 16

ja Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi asjakohased sätted). Teisalt on Tartu Vangla 18.07.

1. a käskkirjaga nr 6-3/190, millega kaebaja määrati majandustööle ajavahemikus 24.07.2017–29.10.
2. a (tl 91) tõendatud, et kaebaja ei ole saavutanud nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamist. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja vastavat kaebust halduskohtus edu saatnud ja kaebus käskkirja tühistamiseks on jõustunud kohtuotsusega rahuldamata jäetud. Kohtute infosüsteemi andmetel on Tartu Ringkonnakohus kohtuasja nr 3-17-1765 18.04.
3. a kohtuotsuse punktis 3 pidanud võimalikuks vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses väidetule märkida, et: „Vangistusseaduse (

) § 37 sätestab kinnipeetavale imperatiivse töökohustuse.

§ 37

lg 2 p 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav. Eeltoodud regulatsiooni eesmärk on vabastada töötamiskohustusest üksnes see kinnipeetav, kes on juba hõivatud regulaarse ja aktiivse õppimistegevusega, ja seda põhjusel, et juba õppimisega seotud isikul ei ole aega teha täiendavalt ka tööd. Seega on tööst vabastatud kinnipeetav üksnes ajal, mil ta on hõivatud aktiivse ja regulaarse õppimisega. Vastupidine tõlgendus looks kinnipeetavatele avarad võimalused töökohustuse vältimiseks kõigest formaalsele õppija staatusele viitamisega pikkadel perioodidel, kui nad tegelikult õppetööga hõivatud ei ole. See ei oleks kooskõlas vangistuse eesmärkidega, milleks on muuhulgas ka kinnipeetavate tööharjumuse kujundamine ja tsiviilhagide tasumiseks võimaluste loomine juba vangistuse kestel (Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2011. a otsus nr 3-10-2335, p 11). Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses kahtluse alla seadnud halduskohtu märgitu õigsust, et õppetöö 10. klassis kestis ajavahemikul 07.09.2016-22.06.2017. Vastustaja määras 18.07.2017. a käskkirjaga kaebaja osalise koormusega majandustööle abitöölise ametikohale alates 24.07.2017, seega ajal, mil õppetööd enam ei toimunud. Järelikult ei saanud vangla poolt käskkirjaga kaebaja tööle määramine viimase hariduse omandamist takistada. Kinnipeetaval on

§ 37

lg 2 p 2 alusel õigus tööst keelduda vaid juhul, kui töötamine takistaks tal hariduse omandamist (Riigikohtu 10.10.2017. a otsus nr 3-15-3133, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldunud kaebaja suhtes

§ 37lg 2 p 2.

Seega on halduskohus asunud õigesti seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.“

1. Kuna käesolevas kohtuasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et vastustajal puudus 01.09.
2. a õiguslik alus kaebajal keskhariduse
3. klassis omandamise keelamiseks ja ta koolis õppivate kinnipeetavate nimekirjast väljaarvamiseks, siis ei ole ringkonnakohtu kohtuasja nr 3-17-1765 otsuses väljendatud seisukohad täies mahus kohaldatavad käesolevasse vaidlusse, sest kaebaja kõrval oli 12.09.
4. a ITK (tl 89–90) selle kehtivuse ajal täitmiseks kohustuslik ka vastustajale.
5. Kuna Tartu Vangla muutis kaebaja ITK I osa alles 20.10.
6. a (tl 54), s.o pärast vaidlusalust perioodi (
7. a III kvartal), siis ei saa kaebaja ITK 20.10.
8. a redaktsioonis olla õiguslikuks aluseks vastustajale kaebaja õpingute katkestamiseks
9. klaasis 2017/
10. õppeaastal,
11. aasta septembri kuus. Halduskohus käsitleb käesoleval juhul ainult
12. a septembrikuud, mitte III kvartalit tervikuna, kuna nähtuvalt kohtotsustest asjas nr 3-17-1765, ei ole kaebaja vaidlustanud tõsiasja, et õpingud
13. klassis lõppesid tal
14. aasta juunis.
15. Neil asjaoludel ei saanud kaebaja töötamisest keeldumisele
16. a juulis vastustaja reageerida sellega, et kaebaja ei saa enam gümnaasiumi õppetöös osaleda, sest seda nägi ette kehtiv ITK.
17. Kaebaja 29.10.
18. a ITK-ga (tl 62–63) on tõendatud, et ITK näeb ette kaebajale jätkuvalt kohustuse omandada keskharidus aastatel 2016–2020 ja omandada kutseharidus aastatel 2021–
19. a. Täitmisperioodil (29.10.2018–29.10.2019) on kaebajale ette nähtud
20. a III kvartalist kuni
21. a IV kvartalini keskhariduse omandamise kohustus.
22. Kuna asjas kogutud tõendite kogum tõendab, et vastustaja poolt korduv kaebaja ITK muutmine on viinud selleni, et käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga on kaebajal gümnaasiumis läbitud ainult
23. klass, siis ei ole kaebajal võimalik õppeaastal 2019/2020 keskhariduse omandamine, kuna tal on tarvis läbida veel nii
24. kui
25. klass, sest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lg 2 kohaselt on nominaalne õppeaeg gümnaasiumis kolm aastat.
26. Kuna
27. a III kvartalis kaebajal keskhariduse omandamise jätkamise mittevõimaldamine toimus vastava õigusliku aluseta ja kaebaja ITK aastatel 2017–2018 korduv muutmine on viinud faktilise olukorrani, kus kaebajal ja vastustajal ei ole enam võimalik kehtiva ITK täitmine keskhariduse
28. aastal kaebaja poolt omandamise osas, siis on halduskohus seisukohal, et tuvastamiskaebuse rahuldamine aitab käesoleval juhul vältida haldusorgani korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes.
29. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel kuulub kaebus rahuldamisele.
30. Seoses kaebuse rahuldamisega peab menetluskulu kandma vastustaja (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja on menetluskulud kandnud kaebuse esitamisel seoses riigilõivuga 15 eurot (tl 7), mille on tasunud kaebajat kaebuse esitamisel esindanud advokaadibüroo ja seoses õigusabiga (tl 32). Kaebaja on taotlenud (tl 31) advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid arve alusel menetluskulu hüvitamist. Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid arve (tl 32) kohaselt on kaebajal tekkinud advokaadibüroo ees kohustus 360 euro menetluskulu osas, mille loeb kohus kaebaja kasuks väljamõistetavaks (HKMS § 109 lg 11). Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis kuulub seoses kaebuse rahuldamisega vastustajalt väljamõistmisele. Kuna tegemist on tasumata arvega, tuleb väljamõistetav menetluskulu kanda advokaadibüroo arvele. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsust on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2020.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2020.a otsus Resolutsioon
31. Jätta Tartu Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata.
32. Rahuldada Xi apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 06.02.
33. a otsus menetluskulude väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Tartu Vanglalt Xi kasuks välja esimese astme kohtu menetluskulude katteks 375 eurot, mis tuleb Tartu Vanglal kanda Xi vanglasisesele isikuarvele.
34. Mõista Tartu Vanglalt Xi kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks 15 eurot.