Obsah (6)

§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Eliko Suurkuusk Määruse tegemise aeg ja koht 05.05.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-988 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS ha

§ 430

lg-s 2 sätestatud asjaoludest ja

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

1. Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega PlusPlus Capital AS-i hagis J Je vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2. Tagastada PlusPlus Capital AS-i poolt tsiviilasjas nr 2-20-988 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool ning kanda tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 112,50 eurot PlusPlus Capital AS-i arveldusarvele nr EE082200221053320710 AS-s Swedbank. 2
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliseks kindlaks.
4. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
5. Harju Maakohtu menetluses on PlusPlus Capital AS-i (hageja) hagiavaldus J Je (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled esitasid 04.05.2020 kohtule kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud tsiviilasjas kohtuliku kompromissi sõlmimise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et

§ 430

lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 3.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete endi kanda. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. 5.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 225 eurot. Hageja taotleb poole riigilõivust tagastamist. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu

§ 150

lg 2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema 3 riigilõivu tagastamist summas 112,50 eurot. Tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 112,50 eurot tuleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel kanda hageja pangakontole nr EE082200221053320710 AS-is Swedbank. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4