) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 alusel võib lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks).
lg 2 järgi võib kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest.
lg 7 järgi võib võlgnik kolmanda isiku vastu esitada samu vastuväiteid, mida ta võib esitada võlausaldaja vastu. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja on tasunud hagejale 11.09.2018 V&M Food OÜ osa müügilepingu sõlmimisel sularahas 22 513,41 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et kostja väide nagu tema oleks tasunud hagejale müügilepingu sõlmimisel sularahas 22 513,41, ei ole veenev, sest müügilepingust endast nähtub selgesõnaliselt poolte kokkulepe kuidas ja milliseks tähtajaks tuleb eelnimetatud summa tasuda. Asjaolu, et U L pidas läbirääkimisi M Ma ja kostja esindajana müügilepingu sõlmimisel, ei luba arvata seisukohale, et müügileping oleks sõlmitud teistsugustel tingimustel, kui see on kostja, so kostja seadusliku esindaja poolt vahetult müügilepingus kajastatud (t.l. 4-7, 29-46, 56). Kostja väide, et tema on tasunud hagejale sularahas 22 513,41 on ümber lükatud pooltevahelise kirjavahetusega, kust nähtub, et kostja on nõus võla tasumisega, pakkudes võlgnevuse tasumiseks maksegraafikut ja hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusega, et hageja ei ole sellist summat kostjalt müügilepingu täitmisena saanud(t.l. 52-55). 2 Seega on tuvastatud, et kostjal on V&M Food OÜ osa müügilepingust täitmata kohustus tasuda hagejale 22 513,41 eurot.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole tasunud hagejale arve nr 40/01.11.2018 alusel 22 513,41 eurot ei arvel märgitud maksetähtajaks 20.11.2018 ega hagiavalduse esitamise ajaks 04.01.2019 (t.l. 9). Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 22 513,41 eurot.
lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle, et V&M Food OÜ osa müügilepingus leppisid pooled kokku kohustuse täitmise viivitamise korral viivise määras 0,5 % maksmata põhisummalt päevas. Kostja hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kuna tasumata põhinõudelt 22 513,41 eurot on viivis kokkulepitud määras alates 21.11.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.01.2019 44 päeva eest 4 952,95 eurot, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis 4 952,95 eurot. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (24-28), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.