Viru ja M. Kivisalu poolt) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 14.05.2020 tehtud vastusele nr 19-3/2002614. Edasikaebamise kord Määrus on väärteomenetluse seadustiku (
) § 191 p 12 kohaselt lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 25.05.2020.a laekus Harju Maakohtule Vahur Tõnissoni kaebus (esitatud advokaatide K. Viru ja M. Kivisalu poolt) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 14.05.2020 tehtud vastusele nr 19-3/20-02614. Kaebusest nähtuvalt on tegemist
2 Esmalt märgib kohus, et
lg 3 (ls 2) kohaselt adresseeritakse kaebus maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas ning
lg 4 kohaselt kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule. Praegusel juhul on kaebus esitatud otse Harju Maakohtule, mitte kohtuvälisele menetlejale, mida menetluslikult ei saa pidada õiguspäraseks ega korrektseks. Samas on kaebuses ja sellele lisatud dokumentides piisavalt informatsiooni, et kohus saaks kaebuse osas seisukohta võtta ning ei pea otstarbekaks omaalgatuslikult kohtuväliselt menetlejalt materjale välja nõuda. Siinjuures arvestab kohus ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kohtute infosüsteemi laetud kohtuvälise menetleja juhi poolt koostatud kaebuse lahendamise määrusega, mis on digitaalselt allkirjastatud 13.04.2020. Nii kohtule esitatud kaebusest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 14.05.2020 tehtud vastusele nr 19-3/20-02614, nimetatud vastusest kui ka kohtuvälise menetleja juhi poolt koostatud kaebuse lahendamise määrusest nähtuvad asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja nimelt: Vahur Tõnisson esitas 05.03.2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) avalduse väärteomenetluse alustamiseks seoses AS SEB Pank tegevusega. Etteheidetav tegu seisnes selles, et AS SEB Pank avalikustas OÜ xxxx pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-18-11704) kaebaja isikuandmed (pangakonto väljavõte) pankrotihaldurile, läbi kelle said kaebaja isikuandmed avalikuks ka teistele võlausaldajatele ja kohtule. TTJA edastas 23.03.2020 kaebajale vastuse väärteoteatele, millega otsustas jätta väärteomenetluse alustamata
Otsus alustamata jätmise osas esitati põhjendamata kujul. 06.04.2020 esitas kaebaja kohtuvälise menetleja juhile kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale, kuna ei nõustunud kohtuvälise menetleja otsusega jätta väärteomenetlus alustamata. Kaebaja hinnangul oli jämedalt rikutud teenuse osutamise nõudeid ja avaldatud eraisiku pangasaladust. Täiendavalt lisas kaebaja, et tulenevalt väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõttest ei ole TTJA-l võimalik otsustada, kas menetlust alustada või mitte. Väärteotunnuste ilmnemisel on TTJA-l kohustus menetlust alustada. Käesoleval juhul on olemas väärteomenetluse alustamiseks ajend (teave, et AS SEB Pank on avaldanud pangasaladust, st rikkunud teenuse osutamisele kehtestatud nõudeid) ja alus. Seega on väärteomenetluse alustamine käesoleval juhul kohustuslik. Kohtuvälise menetleja juht tegi kaebuse lahendamise määruse, millega jättis rahuldamata väärteomenetluse alustamise taotluse teinud isiku kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale täies ulatuses, sest kaebaja poolt etteheidetavas teos puuduvad väärteo tunnused (
Määruses toodi välja ka edasikaebamise kord, st kui isik ei nõustu
lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega, siis on tal õigus esitada kaebus maakohtule
TTJA 14.05.2020 vastuskirjast nähtub, et eelnimetatud kohtuvälise menetleja juhi määrus jõustus 30.04.2020.a. Vastupidist ei ole 25.05.2020 kohtule esitatud kaebuses väitnud ka V. Tõnissoni esindajad. Küll aga leiavad esindajad, et kuna kaebaja esitas 27.04.2020 uue väärteoteate, milles kirjeldatud väärteokoosseis erineb 05.03.2020 kaebaja poolt esitatud teatest, siis kohtuväline menetleja oleks justkui pidanud alustama asja otsast peale ning väärteomenetlust siiski 3 alustama. Kohtule esitatud kaebuses osundati, et nad ei nõustunud TTJA 29.04.2020 seisukohaga, et nende uut väärteoteadet käsitleti selgitustaotlusena ning nad esitasid 08.05.2020 kaebuse kohtuvälise menetleja juhile, et kohustada kohtuvälist menetlejat väärteomenetlust läbi viima. Samuti toodi kaebuses välja, et kaebaja ei nõustu ühegi TTJA 14.05.2020 vastuses toodud põhjendusega, millega käsitleti jätkuvalt kaebaja väärteoteadet selgitustaotlusena. Kohus ei nõustu kohtule esitatud kaebuses toodud seisukohaga, et samas asjas uue väärteoteate esitamine oleks pidanud tooma kaasa uue väärteomenetluse. Selline käsitlus oleks asjakohane, kui uus väärteoteade oleks erinenud varasemast teatest sisuliselt. Antud juhul kattub nii varasemas kui ka hilisemas väärteoteates toodud teokirjeldus, mis seisneb kokkuvõtlikult selles, et AS SEB Pank avalikustas kaebaja kui eraisiku pangakonto väljavõtte. Selle pinnalt nõustub kohus ka kohtuvälise menetleja 14.05.2020 vastuskirjas toodud selgitusega, et mõlemad teated on oma oluliste koosseisuliste tunnuste poolest kokkulangevad ja põhinevad ühel ja samal teol. See, et hilisemas väärteoteates muudetakse üksnes võimalikku õiguslikku alust, ei muuda veel etteheidetava teo kirjeldust. Juhul, kui kaebaja oli seisukohal, et TTJA poolt oli väär jätta väärteomenetlus alustamata
lg 1 p 1 alusel, oleks tal tulnud esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhi määrusele ning sellekohane edasikaebamise kord on toodud selgelt ka nimetatud määruses. Seadus näeb kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse esitamiseks ette kindla korra, mida tuleb järgida. Puudub vaidlus, et kohtuvälise menetleja juhi määrus jõustus 30.04.2020, mistõttu on möödunud ka sellele edasikaebamise tähtaeg. Kuna kohtuväline menetleja on enda seisukoha kaebuses osundatud võimaliku rikkumise kohta juba kujundanud, on kohtuväline menetleja õigustatult käsitlenud uusi samasisulisi teateid võimaliku rikkumise kohta üksnes selgitustaotlusena. Põhjendamatu on tekitada olukord, kus kohtuvälise menetleja seisukohaga mittenõustumisel ei järgita selle vaidlustamiseks ette nähtud korda, vaid hakatakse otsima uusi lahendusi enda seisukohtade pealesurumiseks. Kõik selgitused, asjakohased viited õigusnormidele, tõendid jms oleks pidanud esitama esialgses menetluses, tagamaks seaduslik menetluse käik ning õigusrahu. Ka isik, kelle suhtes väärteoteade esitatakse, peab olema kindel, et tema suhtes konkreetses asjas tehtud otsus on lõplik, mitte ei püüta kunstlikult tekitada olukorda sama menetluse teistkordseks avamiseks.
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.
lg 3 kohaselt on kohtul võimalik kaebust lahendades teha üks järgmistest lahenditest: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kuna kohtul puudub
alusel kaebust lahendades pädevus teha lahend, mis ei vasta § 79 lõike 3 sisule, tuleb Vahur Tõnissoni kaebus (esitatud K. Viru ja M. Kivisalu poolt) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 14.05.2020 tehtud vastusele nr 19-3/20-02614 jätta eespool toodud põhjustel rahuldamata. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.