← Eesti

1-20-2281/9

Obsah (9)§ 113§ 128§ 1043§ 1045§ 127§ 134§ 1056§ 1057§ 94

1-x-2281 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai xx, Tallinn Kriminaalasja number 1-x-2281 (19230x0727) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Kri

§ 113lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 8x,80 eurot.

Kannatanu X Xi esindaja esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 10 000 (kümme tuhat) eurot rahuldada täies ulatuses ning

§ 128

lg 5, § 134 lg 2; § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista Rene Varikult X Xi kasuks 10 000 (kümme tuhat) eurot, mis tuleb kanda kannatanu X Xi arvelduskontole, märkides selgitusena: „Rene Varik, 1-x-2281, tsiviilhagi hüvitamine“. TsMS § 367 alusel mõista Rene Varikult alates hagiavalduse esitamisest 18.02.xx kuni kannatanu X Xi nõude 10 000 eurot täitmiseni X Xi kasuks välja viivist

§ 113lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot. - 6. 7. 8. 9. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad Kr

MS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

  1. SÜÜDISTUSE SISU Rene Varikut (Varik) süüdistatakse selles, et tema, liikudes 01.08.x19 kella 11.50 ajal mootorsõidukiga Peugeot x7 registreerimismärgiga x X Harjumaal Kose vallas Tallinn-TartuVõru-Luhamaa maantee
  2. kilomeetril Tartu suunas ja tegeledes sõidu ajal kõrvalise 2 tegevusega (võttis telefoni kätte), kaotas lauges vasakkurvis sõiduki juhitavuse ning peale 360°st pööret sattus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku seal Tallinna suunas liikunud mootorrattaga Harley Davidson registreerimismärgiga Xx, mille juht X X sai kokkupõrke tagajärjel eluohtlikud tervisekahjustused (11.10.x19 ekspertiisiakti nr 19E-PÕI0151 kohaselt – lülisamba
  3. rinnalüli ja 3.-
  4. nimmelüli vasakpoolsete ristijätkete murrud, vasakul
  5. roide murd, soolekinnisti veresoonte vigastus ning vasaku alajäseme hulgalised killulised ja liigeseid haaravad murrud). Rene Varik pidi olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist; pidi olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; ei tohtinud juhtimise ajal tegeleda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Rene Varik jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused ettevaatamatusest täitmata. Liiklusõnnetus toimus, kuna Rene Varik rikkus järgmisi liiklusseaduse (LS) nõudeid: LS § 14 lg 2 - Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; § 16 lg 1 - Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; § 33 lg 11 p 1 - juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Seega Rene Varik pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas ennast kuriteo toimepanemises süüdi, jäi lühimenetluse taotluse juurde ja enda ülekuulamist ei soovinud. Põhimõtteliselt on mittevaralise kahju nõudega nõus, kuid peab mõistlikuks summaks kuni x00 eurot. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud, tõendid on lubatavad. Leiab, et mõistlik ja õiglane nõude summa oleks süüdistatava poolt omaks võetud x00 eurot. Kannatanu esindaja jäi esitatud tsiviilhagi juurde, tehes täpsustuse, et menetluskulude summa osas on trükiviga, nii hagist enesest kui ka esitatud arvest tulenevalt peaks olema summaks 8x, 80 eurot.
  6. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kaitsja, prokuröri, kannatanu ja tema esindaja seisukohad ning kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. KarS § 423 lg 1 sätestab vastutuse mootor-, õhu- või veesõiduki, maastikusõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Seega kõigepealt tuvastab kohus, kas ja milliseid liiklus- või käitusnõudeid süüdistatav ettevaatamatusest rikkus, seejärel, kas sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm ning kas liiklusnõuete rikkumise ja tagajärje vahel on põhjuslik seos. 3 Kannatanu X Xi ülekuulamise protokolli (tl 5-10) kohaselt oli ta 01.08.x19 enda tuttava juures Kuremaal Jõgeva kandis. Kella 09:30 paiku hakkas sealt enda mootorrattaga Harley-Davidson reg.märgiga Xx kodu poole Tuula külla Harjumaal liikuma. Liikus mööda Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa maanteed Tallinna poole. Tol päeval oli väga ilus ilm. Päike paistis, tee oli kuiv, väljas oli natukene alla x kraadi. Nähtavus oli väga hea. Oli jõudnud sõita ca 2 tundi. Vahepeal tegi ka väikese puhkepeatuse Puuristi juures, kus sõi bensiinijaamas. Liiklus oli hõre, mõned autod tema taga, vastu tulijaid oli samuti vähe. Liikus kiirusel 90 km/h, püsikiirusehoidja oli sees. Kusagil Kose kandis liikus otse oma reas. Seal kohas oli kummaski sõidusuunas üks sõidurada. Nägi enda ees umbes 80 m talle vastu liikuvat sõiduautot, mis tuli laugest paremkurvist. Pööras sellele autole koheselt tähelepanu, kuna tema tagumine vasak rehv ajas välja valget suitsu. Tegemist oli tumepunast värvi Peugeot x7-ga. Sai koheselt aru, et sõidukijuht tegeles vist roolis kõrvaliste asjadega, kuna auto kaldus sujuvalt paremale teeserva, kust keeras järsku rooli vasakule vastassuunda. Seejärel vist sai juht aru, et peab kiiresti oma suunda naasema ja keeras ka rooli sinna poole. Korraks tal ka õnnestus tagasi Tartu poole viivasse sõiduritta tagasi saada, kuid juba järgmisel hetkel kaotas Peugeoti juht täielikult sõiduki juhitavuse. Peugeot hakkas tee peal tiirlema ja paiskus tema ritta. Selleks ajaks oli ta oma mootorrattaga liikunud nii teeserva kui vähegi sai, kuid kahjuks sellest ei piisanud. Ta praktiliselt ei jõudnudki midagi teha, kui ta põrkas autoga kokku oma mootorratta vasaku küljega. Edasi mäletab seda, et paiskus koos mootorrattaga teelt paremale välja. Prantsatas vastu maad kolm kord korda, siis rullus veel mõned korrad ja alles siis jäi selili rohu sisse pikali. Kiivri visiiril oli rohtu. Ta tõstis algul kiivri klaasi üles, siis visiiri. Tema juurde tulid inimesed ja ta käskis neil kurjal häälel temast eemale hoida. Siis kuulis, et üks kohalolijatest eesti keelt kõnelev meesterahvas ütles, et ta sõitis mõned autot tema taga ja tal on meditsiiniline haridus ning ta samuti ei lubanud kellelgi teda puudutada, kuna ei olnud teada, kui tõsiselt ta kael või selg võisid olla viga saanud. Keegi kutsus kiirabi. Kõrvalseisjad võtsid tema telefoni, et helistada sugulastele, et neid juhtunust teavitada. Ta ise oli selleks ajaks aru saanud, et tal peab olema kopsuvigastus, kuna tal oli äärmiselt raske hingata. Ta tegi lahti oma jope luku ja vabastas kiivri kinnitusest ja nii hakkas kohe kergem hingata. Kohale tulnud kiirabi kutsus omakorda reanimobiili, mis toimetas ta Mustamäe haiglasse. Esimesed päevad viidi ta laiaulatuslike vigastuste tõttu kunstlikusse koomasse. Peale seda oli veel umbes kuu aega rohtude mõjul veidi nagu meeltesegaduses. Siiani on tal kokku tehtud 27 operatsiooni. Neid tuleb tal veel mitmeid. Hetkel on mitmeid probleeme luude vale kokkukasvamisega. Arstid ei ole väga optimistlikud tema liikumisvõime täieliku taastumise kohalt. Käib palju taastusravil ja tarbib jätkuvalt tugeva valu vastu valuvaigisteid. Ta arvab, et autojuht pidi roolis tegelema kõrvalise tegevusega, kuna tema auto kaldus liiga järsult vastassuunda. Peugeoti juht tuli sündmuskohal tema juurde ja ütles, et tema on õnnetuse põhjustaja. Kui ta õigesti mäletab, siis autojuhiga oli koos ka üks naisterahvas. Rohkem pole Peugeoti juht temaga kontaktis olnud. Kohtuistungil selgitas kannatanu, et on senini ratastoolis, oma jalgadel saab liikuda ruumis, kuid väljas väga lühiajaliselt. On tehtud kakskümmend üheksa operatsiooni ja kaks on ees. Lõplikult ilmselt ei taastu. Süüdistatav käis taastusravis külas eelmise aasta lõpus. Küsis kuidas läheb. Konkreetselt ei ole vabandust palunud, on edastanud kahetsusavaldusi. Süüdistatav soovis saada kontakti, soovis vähendada nõuet 5000le, et oleks koheselt võimeline tasuma. Rene Variku kahtlustatava ülekuulamise protokolli (tl 1-3) kohaselt oli tal 01.08.x19 plaanis minna koos elukaaslase X Xega Põlvasse muusikafestivalile. Hakkas Kalamajast Suur-Patarei tänavalt liikuma kella 10:00-11:00 vahel Põlva poole. Sõitis väikese kaheukselise sõiduautoga Peugeotiga reg.märgiga xX. Liikus möödas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed Tallinna poolt Tartu suunas. Tol päeval oli väljas ilus ilm, päike paistis, tee oli kuiv, väljas soe. Oli jõudnud sõita umbes 45 minutit kuni 1 tund, kui sisenes vasakkurvi. Nägi kaugemal talle vastu liikunud kolonni, millest mootorrattur möödasõitu sooritas. Samal hetkel võttis parema käega telefoni paremalt poolt, sest see tegi vist häält. Sel hetkel kaldus ta vasakkurvis paremale nii, et parem esirehv sattus tee ääres oleva kruusa peale. Selle tulemusel sattus Peugeot parem külg ees külglibisemisse, mille peale keeras rooli järsult vasakule, mille peale sattus vastassuunavööndisse ja auto hakkas hoopis vasak külg ees külglibisema. Sel hetkel mõistis, et 4 on sõiduki üle juhitavuse täielikult kaotanud ja vajutas pidurit nii kõvasti kui jaksas, et lihtsalt seisma jääda. Lõpuks oli auto täielikult vastassuunavööndis ja liikus aeglaselt tagumise osaga Tartu poole, kus liikus Tallinna suunas mootorrattur. Rattur ei jõudnud õigel ajal seisma jääda ja sõitis Peugeot´ile tagant otsa. Peale seda tegi Peugeot veel viimase pöörde ja jäi esiosaga Tartu poole seisma vastassuunavööndis tee ääres. Mootorratas paiskus saadud löögist Tallinna suunas vaadates paremale poole teelt välja ja jäi vedelema seisma jäänud Peugeot´ist ca 6-8 meetrit eemal. Mootorrattur paiskus oluliselt kaugemale. Kui Peugeot oli seisma jäänud, siis ta läks autost välja. Nägi, et Tartu poolt liikunud sõidukid olid seisma jäänud ja tuli välja, et seal oli üks vene keelt kõnelev meesterahvas arst, kes läks koheselt ratturit abistama. Sündmuskohal jäi seisma vähemalt kolm sõidukit, kes liikusid Tartu suunas ja ka Tallinna suunas liikujad jäid seisma. Ta läks ratturit vaatama ja sai aru, et ta sai väga tõsiselt viga, kuna tema jalad olid ebaloomulikus asendis. Temaga vestlesid appi tõtanud inimesed, ta oli täiesti teadvusel ja ütles, et tahab tagi ära võtta ja kiivrit ära võtta. Viimast tal teha ei lubatud. Keegi kohalolijatest kutsus kiirabi, mis tuli kohale suhteliselt kiiresti. Kuna ratturit abistasid väga paljud inimesed, siis ta üritas eemale hoida, et teadjaid mitte segada. Loomulikult oli ta juhtunust väga tugevalt šokis, sest pole kunagi varem midagi sellist kogenud. Ta ei osanudki midagi sündmuskohal teha. Kohale tulnud politseile kirjutas ka oma seletuse liiklusõnnetusest. Talle jäi mulje, et mootorrattur võis ületada kiirust, kuna ta tegi vahetult enne kokkupõrget autode kolonnist möödasõitu. Kuigi ta pole selles kindel, võis ta liikuda ka auto ees. Seda hetke ta väga täpselt ei mäleta. Samuti jõudsid kõik teised sõidukid enne ja peale teda seisma jääda, aga mootorrattur mitte. Ta üritas politseist ja haiglast saada infot mootorratturi kohta, kuid seda talle ei väljastatud. Üritas veel mitu korda infot hankida, sest ta isegi ei teadnud, kas mootorrattur jäi ellu, kuid täiesti tulutult, sest ta ei teadnud mootorratturi perekonnanime. Alles detsembris helistati talle politseist, kuna tema suhtes oli algatatud kriminaalmenetlus seoses ratturile raskete tervisekahjustuste tekitamisega. Tal on juhtunu üle tohutult kahju ja on mootorratturi pärast endiselt mures. Kahetseb juhtunut väga. Tunnistaja Xu Xe ülekuulamise protokolli (tl 13-14 pöördel) kohaselt 01.08.x19 kella 11:45 ajal liikus ta Tallinna poolt Tartu poole ning sõitis sõiduki kõrvalistmel ees, kui auto kerges vasakkurvis kaldus paremale tee kõrval asuvale kruusaäärisele. Juht püüdis juhitavust taastada, kuid auto liikus piruetti ning jäi pidama vastassuunavööndis. Kui auto oli peatunud, veendus ta, et ei temal ega juhil polnud füüsilisi vigastusi. Ta ei märganud, et autolt oli saanud löögi mootorrattur. Juht väljus kohe autost, et püüda selgitada löögi saanud ratturi olukorda. Peatunud olid ratturi taga sõitnud õnnetuse tunnistaja, kes koheselt olid teavitanud häirekeskust. Ta ei tea, miks sõiduk kaldus paremale. Kui märkas, et sõiduk hakkas teelt välja liikuma, püüdis juhile hüüda, ent juba oli hilja ning sõiduk oli juhitavuse kaotanud. Kõik toimus väga kiiresti ning raske on siiani aru saada, miks nii juhtus. Tunnistaja X X ülekuulamise protokolli (tl 15-17 pöördel) kohaselt sõitis ta 01.08.x19 autoga (440BYL) Tartu-Tallinn maanteel. Kella 11:47 paiku sõitis tema ees mootorratas. Ardu ja Kose lõigu vahel (Tallinn, Ojasoo Triigi märgi vahetus läheduses). Märkas, et vastassuunas kaotas punane auto (xX) juhitavuse ning kaldus tee äärde, seejärel pöördus auto tagumine osa ümber ja liikus suunaga Tartu poole, kuni tabas tagumise osaga oma sõidurajal liikunud mootorratast. Mootorratas paiskus kraavi. Liikumiskiirus võis hinnanguliselt olla umbes 90 km/h. Seejärel peatas ta auto. Auto peatas ka tema taga sõitnud auto, kelle juht kutsus kiirabi ja politsei. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 17) nähtub, et 01.08.x19 Harjumaal, Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa maantee
  7. kilomeetril toimus liiklusõnnetus. Liiklusõnnetuses osalejad olid Rene Varik, kes sõitis sõiduautoga Peugeot x7 reg.märgiga xX ja X X, kes juhtis mootorratast HarleyDavidson reg.märgiga Xx. Vastavalt liiklusõnnetuse esmasele kirjeldusele kaotas sõiduauto juht teadmata põhjusel sõiduki üle kontrolli ning kaldus esmalt paremale teelt välja ning seejärel vastassuuna vööndisse, kus toimus kokkupõrge vastu liikunud mootorrattaga. Mootorratta juht toimetati PERH-i. 5 Mootorsõiduki Peugeot x7 registreerimismärgiga xX vaatlusprotokollist (tl 54) nähtub sõiduautol Peugeot deformeerunud tagaosa, paremapoolne tagumine nurk ja vasakpoolne tagumine nurk. Rooli keeramisel soovitud suunda, esirattad keeravad soovitud suunas. Jalgpiduril vastusurve olemas, seisupidu rakendub. Rehvid survestatud ja vastavad nõuetele. Parempoolne tagumine tuli deformeerunud. Vasakpoolne tagumine tuli paigast nihkunud. Esimesed tuled terved ja töötavad. Peeglid ja klaasipuhastajad olemas ja terved. Mootorratta Harley-Davidson registreerimismärgiga Xx vaatlusprotokollist (tl 55) nähtuvad mootorratta kahjustused ja seisukord peale õnnetust. Vaatlusega tuvastati mootorrattal HarleyDavidson kahjustatud bensiinipaak, mõlemad esimesed kaitserauad deformeerunud, vasakpoolne suunatuli deformeerunud, sadulakott kahjustatud, tagumise suunatule raam purunenud, tagumisel vasakpoolsel kaitseraual kraapejäljed. Juhtraua keeramisel soovitud suunda, esiratas keerab soovitud suunas. Tagumine ja esimene pidur rakenduvad. Rehvid survestatud ja vastavad nõuetele. Esimesed tuled terved, tagumised tuled terved. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 18 ja pöördel), skeemist (tl 19) ja fototabelist (tl x-53) nähtub, et sündmuskohal on vaatluse alla võetud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
  8. km olev sõidutee. Nullpunktist on võetud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt ja Määramäe tee sõiduteede ristumispunkt. Nullpunktist on tõmmatud mõtteline pikendussirge risti sõiduteega. Sõiduauto Peugeot x7 reg.märgiga xX parempoolne tagumine ratas on mõõdetud nullpunktist Kesk tee suunas 2,4 m ja vaatega Ojasoo-Ardu tee poolt Kesk tee suunas vasakpoolsest äärejoonest 1,1m. Sõiduauto Peugeot parempoolne esiratas on mõõdetud vasakpoolsest äärejoonest 1,0m. Mootorratas Harley-Davidson reg.märgiga Xx tagumine ratas on mõõdetud nullpunktist Ojasoo-Ardu tee suunas 7,3m ja vasakpoolsest äärejoonest Määramäe suunas 3,1m. Mootorratas Harley-Davidson esimene ratas on mõõdetud Ojasoo-Ardu tee suunas 8,7m. Lohajälje (skeemil tähistatud A) algus on mõõdetud nullpunktist Ojasoo-Ardu tee suunas 43,1m ja vasakpoolsest äärejoonest 3,3m. Antud jälg ületab kahte sõidusuunda eraldavat katkendjoont nullpunktist mõõdetud Ojasoo-Ardu tee suunas 16,1m. Antud jälg lõpeb punktis, mis on mõõdetud nullpunktist Ojasoo-Ardu tee suunas 7,4m ja vasakpoolsest äärejoonest 4,9m. Lohajälje (skeemil tähistatud B) algus on mõõdetud nullpunktist Ojasoo-Ardu tee suunas 41,4m ja vasakpoolsest äärejoonest 3,8m. Antud jälg ületab kahte sõidusuuna eraldavat katkendjoont nullpunktist mõõdetuna Ojasoo-Ardu tee suunas 11,7m ja vasakpoolsest äärejoonest 6,0m. Lohajälje (skeemil tähistatud C) algus on mõõdetud nullpunktist Ojasoo-Ardu tee suunas 27,9m ja vasakpoolsest äärejoonest 4,9m. Antud jälg lõpeb punktis, mis on mõõdetud nullpunktist Ojasoo-Ardu tee suunas 17,3m ja vasakpoolsest äärejoonest 5,4m. Lohajälje (skeemil tähistatud D) algus on mõõdetud nullpunktist Ojasoo-Ardu tee suunas 6,2m ja vasakpoolsest äärejoonest 5,0m. Antud jälg lõpeb punktis, mis on mõõdetud nullpunktist Kesk tee suunas 2,5m ja vasakpoolsest äärejoonest 1,0m. Lohajälje (skeemil tähistatud F) algus on mõõdetud nullpunktist Ojasoo-Ardu tee suunas 0,8m ja vasakpoolsest äärejoonest 2,8m. Antud jälg lõpeb sõiduauto Peugeot x7 parempoolse tagumise ratta juures. Lohajälje (skeemil tähistatud E) algus on mõõdetud nullpunktist Ojasoo-Ardu tee suunas 2,8m ja vasakpoolsest äärejoonest 2,3m. Antud jälg lõpeb punktis, mis on mõõdetud nullpunktist Ojasoo-Ardu tee suunas 0,3m ja vasakpoolsest äärejoonest 1,0m. Kraapejälg (skeemil tähistatud G) on mõõdetud nullpunktist Ojasoo-Ardu tee suunas 1,3m ja vasakpoolsest äärejoonest 0,3m. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt parempoolse sõiduraja, mis on vaatega Ojasoo-Ardu tee poolt Kesk tee suunas, laius on 3,7m ja vasakpoolse sõiduraja laius on 3,8m. Parempoolse sõiduraja ja teeserva vahelise ala laius on 0,7m. Vasakpoolse sõiduraja ja sõidutee serva laius on 0,7m. Teekate kuiv püsikate ja korras. Ilmastik selge ja valge aeg. Suurim lubatud kiirus antud sündmuskohal on 90 km/h. Eeltoodust nähtub, et Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
  9. kilomeetril 01.08.x19 kell 11:50 ajal toimunud liiklusõnnetuse põhjustas süüdistatav Rene Varik, kes tegeles sõidu ajal kõrvalise tegevusega (võttis telefoni kätte) ning kaotas lauges vasakkurvis sõiduki üle juhitavuse ning peale 360° pööret sattus vastassuundavööndisse, kus põrkas kokku seal Tallinna suunas liikunud mootorrattaga Harley-Davidson, mida juhtis X X. Autoroolis kõrvalise tegevusega tegelemis kinnitas süüdistatav Rene Varik ise, öeldes, et võttis parema käega telefoni paremalt 6 poolt, sest see tegi vist häält. Sel hetkel kaldus ta vasakkurvis paremale nii, et parem esirehv sattus tee ääres oleva kruusa peale. Selle tulemusel sattus Peugeot parem külg ees külglibisemisse, mille peale keeras rooli järsult vasakule, mille peale sattus vastassuunavööndisse ja auto hakkas hoopis vasak külg ees külglibisema. Sel hetkel sai ta aru, et on sõiduki üle juhitavuse täielikult kaotanud ja vajutas pidurit nii kõvasti kui jaksas, et lihtsalt seisma jääda. Lõpuks oli auto täielikult vastassuunavööndis ja liikus aeglaselt tagumise osaga Tartu poole, kus liikus Tallinna suunas mootorrattur. Rattur ei jõudnud õigel ajal seisma jääda ja sõitis Peugeot´ile tagant otsa. Peale seda tegi Peugeot veel viimase pöörde ja jäi esiosaga Tartu poole seisma vastassuunavööndis tee ääres. Mootorratas paiskus saadud löögist Tallinna suunas vaadates paremale poole teelt välja ja jäi vedelema seisma jäänud Peugeot´ist ca 6-8 meetrit eemal. Mootorrattur paiskus oluliselt kaugemale. Pärast kokkupõrget läks ta autost välja ja nägi, et Tartu poolt liikunud sõidukid olid seisma jäänud ja tuli välja, et seal oli üks vene keelt kõnelev meesterahvas arst, kes läks koheselt ratturit abistama. Sündmuskohal jäi seisma vähemalt kolm sõidukit, kes liikusid Tartu suunas ja ka Tallinna suunas liikujad jäid seisma. Ta läks ratturit vaatama ja sai aru, et ta sai väga tõsiselt viga, kuna tema jalad olid ebaloomulikus asendis. Samuti on ka kannatanu X X öelnud, et sõidukijuht tegeles ilmselt roolis kõrvaliste asjadega, kuna auto kaldus sujuvalt paremale teeserva, kust keeras järsku rooli vasakule vastassuunda. Seejärel vist sai juht aru, et peab kiiresti oma suunda naasema ja keeras ka rooli sinna poole. Korraks tal ka õnnestus tagasi Tartu poole viivasse sõiduritta tagasi saada, kuid juba järgmisel hetkel kaotas Peugeoti juht täielikult sõiduki juhitavuse. Peugeot hakkas tee peal tiirlema ja paiskus tema ritta. Selleks ajaks oli ta oma mootorrattaga liikunud nii teeserva kui vähegi sai, kuid kahjuks sellest ei piisanud. Ta praktiliselt ei jõudnudki midagi teha, kui ta põrkas autoga kokku oma mootorratta vasaku küljega. Ta mäletab, et paiskus koos mootorrattaga teelt paremale välja. Prantsatas vastu maad kolm kord korda, siis rullus veel mõned korrad ja alles siis jäi selili rohu sisse pikali. Tema juurde tulid inimesed ja keegi kutsus kiirabi. Ta ise oli selleks ajaks aru saanud, et tal peab olema kopsuvigastus, kuna tal oli äärmiselt raske hingata. Tegeledes sõiduki juhtimise ajal toimingutega, s.h sõiduki liikumise ajal telefoni käes hoidmisega, rikkus süüdistatav Rene Varik LS § 33 lg 11 p 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Seejuures on tegemist kõige sagedamini mootorsõiduki juhi poolt toime pandava keelu rikkumisega. Kohtu hinnangul eelpoolnimetatud rikkumisega eiras süüdistatav ka LS 14 lg 2 ja § 16 lg 1 nõudeid, millede kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist ning samuti olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Arvestades kriminaalasjas uuritud tõendeid leiab kohus, et süüdistatav pani temale inkrimineeritud süüteo toime kergemeelsusest. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta nägi kaugemal talle vastu liikunud kolonni, millest mootorrattur möödasõitu sooritas. Samal hetkel võttis parema käega telefoni paremalt poolt, sest see tegi vist häält. Sel hetkel kaldus ta vasakkurvis paremale nii, et parem esirehv sattus tee ääres oleva kruusa peale ning alates sellest hetkest ei suutnud ta sõidukit enam enda kontrolli alla saada ning ta kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku seal liikunud mootorrattaga. Arvestades, et Rene Varik nägi talle vastutulevaid sõidukeid, sh mootorratturit, kuid sellest hoolimata tegeles ta auto juhtimise ajal toiminguga ning haaras telefoni järele, mis on juhile keelatud tegevus, kuna see segab juhtimist ja liiklusolude tajumist, pidi süüdistatav võimalikuks pidama, et telefoni enda kätte võtmisega koondub tema tähelepanu telefonile ja ta ei suuda samaaegselt liiklusolusid täie tähelepanuga tajuda ega suuda ka toime tulla sõiduki juhtimisega, kuid tähelepanematuse või 7 kohusetundetuse tõttu lootis ta seda vältida. Autojuhina oleks ta pidanud aru saama, et tegeledes sõidu ajal juhile keelatud tegevusega, mis segavad juhtimist ja liiklusolude tajumist, s.h sõiduki liikumise ajal telefoni kätte võtta, võib ta ohustada liiklust ja sellega võivad kaasneda rasked tagajärjed. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Rene Varik pani mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise toime kergemeelsusest, millega süüdistusaktis on sisustatud KarS § 423 lg 1 rikkumist. Edasi tuvastab kohus, kas eelnimetatud liiklusnõuete eiramise tagajärjel põhjustas süüdistatav KarS § 423 lg 1 sätestatud tagajärje, s.o raske tervisekahjustuse. Rene Varikule on esitatud süüdistus raske tervisekahjustuse tekitamises. Rasket tervisekahjustust tuleb sisustada karistusseadustiku eriosas (KarS § 118) sisalduva raske tervisekahjustuse tekitamise üldkoosseisuga. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi loetakse raske tervisekahjustuse tekitamiseks muuhulgas olukord, kus on põhjustatud oht elule. Vastavalt süüdistusele sai kannatanu X X eluohtlikud tervisekahjustused, tervisekahjustused, mis vastavad KarS § 118 lg 1 p-s 1 sätestatud tunnustele. s.o Kannatanu X Xi ütluste kohaselt haiglas viibides viidi ta esimesed päevad laiaulatuslike vigastuste tõttu kunstlikusse koomasse. Peale seda oli veel umbes kuu aega rohtude mõjul veidi nagu meeltesegaduses. Siiani on tal kokku tehtud 27 operatsiooni. Neid tuleb tal veel mitmeid. Hetkel on mitmeid probleeme luude vale kokkukasvamisega. Arstid ei ole väga optimistlikud tema liikumisvõime täieliku taastumise kohalt. Käib palju taastusravil ja tarbib jätkuvalt tugeva valu vastu valuvaigisteid. Regionaalhaigla teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (tl 60) nähtub, et kannatanu X Xi haiglasse toimetamisel oli tal reieluu hulgimurd ning sääreluude lahtine luumurd ning tema vigastuste raskus oli üliraske. Isiku ekspertiisiakti nr 19E-PÕI0151 (tl 62-69) kohaselt on kohtuarst-ekspert Anu Adams andnud ekspertarvamuse, et X Xil tuvastati 01.08.x19 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas hulgitrauma: lülisamba
  10. rinnalüli ja 3.-
  11. nimmelüli vasakpoolsete ristikjätkete murrud, vasakul
  12. roide murd, soolekinnisti veresoonte vigastus, vasaku alajäseme hulgalised killulised ja liigeseid haaravad murrud (reieluukaela, reieluu keskosa, sääreluu üla- ja keskosa, pindluu ja labajala luude murrud (foto ekspertiisiakti lisa nr 1). Esimese kahe nädala jooksul toimus ravi intensiivraviosakonnas, teostati korduvaid vereülekandeid ja opereeriti korduvalt. Vigastuste iseloomu ja lokalisatsiooni arvestada on tegemist tömbile traumale iseloomulike tervisekahjustustega, mis võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal ja toimunud liiklusõnnetuse sõiduauto ja mootorratta kokkupõrke tagajärjel paiskumisest vastu kõva tömpi pinda. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast (Vabariigi Valitsuse määrus nr 266 13.08.x02) lähtudes on X Xil esinevad tervisekahjustused eluohtlikud. Eluohtlik on tervisekahjustus vigastuste kogumis, kuna nii ulatuslike vigastustega kaasneb reeglina traumaatiline šokk. X Xil tuvastatud tervisekahjustuste paranemine kestab üle nelja kuu. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 01.08.x19 teostatud toksikoloogiauuringul X Xi vereplasmast etanooli ei leitud. Tuvastamist on leidnud, et süüdistatav rikkus liiklusseaduse nõudeid eirates keeldu tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Süüdistatav Rene Variku ning kannatanu X Xi ütlustega on tõendatud, et liiklusõnnetus toimus vahetult peale seda, kui süüdistatav telefoni kätte võtmisega kaotas enda juhitud sõiduki üle lauges vasakkurvis juhitavuse kaldudes esmalt (osaliselt) paremale poole teelt välja ning seejärel vastassuunavööndisse, kus peale 360° pööret põrkas kokku Tallinna suunas liikunud mootorrattaga Harley-Davidson, kes sai raskeid tervisekahjustusi. Seega on süüdistatava tegu põhjuslikus seoses teoga põhjustatud tagajärjega. Kui süüdistatav oleks olnud piisavalt 8 tähelepanelik ja oleks tähelepanu kõrvale juhtinud telefoni jätnud tähelepanuta ning keskendunud liiklusele ning sõiduki juhtimisele, siis ei oleks ta sõidukit juhtides sõidutee pärisuunavööndist sõidutee osalt teepervele välja kaldunud ega sõiduki liikumissuunda järsult korrigeerides sõiduki üle kontrolli kaotanud, s.t sellisel juhul ei oleks ta ka liiklusõnnetust põhjustanud ning kannatanule raskeid tervisekahjustusi põhjustanud. Seega on tõendatud, et süüdistatava teo ja tema poolt põhjustatud tagajärje vahel on olemas põhjuslik seos. Nimelt rikkus süüdistatav ettevaatamatusest eelpool välja toodud liiklusseaduse nõudeid, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus ja liiklusõnnetuses osalenud kannatanu sai raskeid tervisekahjustusi. Liiklusseaduses sätestatud kohustused on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks ning neid liiklusohutuse mõttes olulisi kohustusi ettevaatamatusest rikkudes on isikule enamohtliku tagajärje saabumine etteaimatav. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt tuleb mitme osapoolega liiklusõnnetuse uurimisel välja selgitada kas ja kes liiklusnõudeid rikkus ning kelle liiklusnõudeid rikkuv tegu tagajärje põhjustas, s.t tuleb analüüsida kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumist just põhjusliku seose tuvastamisel. Seega tuleb analüüsida ka kannatanu X Xi käitumist eelmärgitud liiklussituatsioonis. Süüdistatava sõnade kohaselt sõitis T. X sõidukite kolonnist mööda, kuid hiljem on ta märkinud, et mootorrattur võis sõita ka järgnenud sõiduautode ees. T. Xi ütlustest ei nähtu, et ta sõidukite kolonnist oleks möödunud ja sellisest asjaolust ei ole midagi oma ütlustes maininud ka X X, kelle ütlustest tuleneb vaid see, et tema ees liikus pärisuunavööndis mootorratas. Süüdistatav on oma ütlustes ka märkinud, et tema arust võis mootorrattur ületada lubatud sõidukiirust, kuid kohtu arvates jääb taoline väide muude tõendite puudumisel paljasõnaliseks. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest tuleneb üheselt, et T. X liikus pärisuunavööndis oma sõidusuunas ega kaldunud sealt kõrvale ega eiranud muul viisil liiklusnõudeid. Samas on üheselt tuvastatud, et süüdistatava juhitud sõiduk kaldus süüdistatava enda käitumise tõttu vastassuunast liikudes oma pärisuunavööndis paremale teepervele ja sõiduteele tagasi keerates kaotas süüdistatava juhitud sõiduk juhitavuse ning lohises tagaosa ees vastassuunavööndisse, milline asjaolu põhjustaski liiklusõnnetuse. Seega isegi juhul, kui kannatanu T. X oleks lubatud sõidukiirust ületanud, ei oleks temale sellegi poolest tagajärje põhjustamine omistatav. Süüdistatav on avaldanud ka imestust, et kuidas kannatanu mootorratas temale otsa sõitis kui järgnenud autot said pidama, kuid kohus asub seisukohale, et kuna kannatanu mootorrattale järgnenud sõidukid järgnesid mootorrattale, siis oli autode vahemaa teele tekkinud takistuse märkamiseni pikem ja pidurdamiseks aega ja maad rohkem. Kriminaaltoimikust ei nähtu, et sõidukid oleksid sõitnud mootorratta kõrval või koheselt selle taga. Lisaks sellele on sõiduautodel neli rehvi, milliste haardevõime asfaltkattega on oluliselt suurem kui mootorratta kahel kitsamal rehvil. Seega on auto pidurdusmaa ka lühem. Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud ja kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole ka tuvastamist leidnud, et kannatanu T. X oleks eiranud liiklusnõudeid. Seega on liiklusnõuete eiramine omistatav vaid süüdistatavale. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus Rene Variku käitumises ei tuvastanud. Seega Rene Varik pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud raske tervisekahjustus.
  13. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 423 lg 1 näeb karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. 9 Antud juhul tuleb karistuse mõistmisel kõigepealt arvestada aset leidnud liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise ulatust ning sellega põhjustatud tagajärje raskust. Nõuete rikkumine on seda ulatuslikum ja süüdlase süü seda suurem, mida enam eeskirju on juht oma liiklusõnnetuse põhjustanud käitumisega eiranud. Hinnates süü suurust KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav rikkus mitmeid liiklusseaduse norme. KarS § 423 lg 1 koosseis näeb süüdistatava poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjena ette nii raske tervisekahjustuse tekitamise kui ka surma põhjustamise. Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et Rene Varik põhjustas kannatanule X X raske tervisekahjustuse. Seega saabus KarS § 423 lg-s 1 sisalduvas koosseisu märgitud kergem tagajärg. Kuigi vastavalt süüdistusele heidab prokurör Rene Varikule ette kolme liiklusnõude rikkumist (LS § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 33 lg 11 p 1), on need kõik kantud ühest eesmärgist. Subjektiivselt koosseisult on Rene Variku tegu toime pandud ettevaatamatuse raskemas vormis, s.o kergemeelsuse vormis. Arvestades tuvastatud süüteokoosseisust tulenevat ja süüdistatavale esitatud süüdistusega omistatavat tagajärge ning eiratud liiklusnõuete rohkust ja ohtlikkust leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav keskmisena. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü lõpliku suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistusaktis märgitud ankeetandmete kohaselt Rene Varik töötab ning seega peaks tal olema alaline sissetulek olemas. Seevastu kohtuistungil avaldatud andmete kohaselt süüdistatav ei tööta, millest saab järeldada, et tal püsiv sissetulek käesoleval ajal puudub. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja kannatanu esitatud rahaliste nõuete tõttu. Arvestades esitatud nõuete suurusjärku ja menetluskulusid võib arvata, et kõigi rahaliste kohustuste tasumine koos rahalise karistuse tasumise kohustusega käiks süüdistatavale üle jõu ja karistus ei oleks täidetav. Eeltoodud põhjustel tuleb loobuda süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamisest ja seetõttu tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ning kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Samuti on süüdistatav Rene Varik oma seletuskirjas selgitanud, et juba õnnetuspaigal vahetult pärast õnnetust küsis ta politsei käest kannatanu nime, kuid politseil ei olnud õigust talle kannatanu andmeid anda. Paar nädalat pärast õnnetusjuhtumit käis ta Tallinna Regionaalhaigla registratuuris X nimelise mootorratta õnnetuses kannatada saanud inimese kohta infot küsimas, aga ei saanud ikka mingit infot. Ta muretses väga, sest kartis, et on oma hooletusega põhjustatud kellegi surma. Alles kolm kuud hiljem ülekuulamisel politseis sai ta uurija käest kannatanu advokaadi kontakti ning võttis viimasega ühendust. Nii avanes tal võimalus mõned nädalad hiljem juba ka X endaga Haapsalu taastusravi keskuses kohtuda. Enda sõnul avaldas ta Xle kahetsust, et selline õnnetus juhtus ning tal on siiralt kahju, et oma tegude ja lohakusega nii raske õnnetuse põhjustas. Eeltoodust nähtub, et süüdistatav on enda õigusvastasest käitumisest ja selle tagajärjest aru saanud ning puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut ja on ka huvi tundnud kannatanu seisundi kohta. Kohtul puudub alus avaldatud kahetsuse siiruses kahelda ja seega peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud 10 seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusregistri andmetel (tl 72-72b) puuduvad Rene Varikul kehtivad kriminaalkaristused ja väärteokaristused. Seega on Rene Variku suhtes otstarbekas ja võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid. Rene Variku isikus ja tema käitumises ei täheldanud kohus asjaolusid, mida on vaja katseajal kriminaalhoolduse kaudu toetada ja kontrollida. Käesolevaks ajaks on süüdistatavale süüks arvatud süüteo toimepanemisest möödunud mõne kuu pärast aasta ning kohtule ei ole esitatud andmeid, et süüdistatav oleks temale süüks arvatud teole järgneva aja jooksul toime pannud uusi süütegusid. Seega on ta senini hakkama saanud kõrvalise isiku järelevalveta ning tema allutamine käitumiskontrollile aasta möödudes süüteo toimepanemisest ei ole vajalik. Arvestades Rene Variku isikut ja tema senist käitumist, on karistusest tingimisi vabastamisel tema õiguskuulekana hoidmiseks küllaldane talle määratud katseaeg. Käesolevast kriminaalasjast tulenevad süüdistataval samuti nii tekitatud kahju kui menetluskulude hüvitamise kohustused, mille täitmine vangistuses viibides muutuks oluliselt raskemaks või isegi võimatuks.
  14. TSIVIILHAGI Kannatanu X Xi esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni on esitanud tsiviil liiklusõnnetusega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning palub kohtul süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis. Kannatanu X Xi huvides on esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 10 000 eurot temale õigusvastase teoga tekitatud füüsilise valu ja kannatuste eest või alternatiivselt õiglase hüvitise kohtu äranägemisel. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.

§ 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt

§ 1045

lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui sellega tekitati kannatanule kehavigastus või tervisekahjustus.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

Vastavalt

§ 128

lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi.

§ 134

lg 2 järgi isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele ning

1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Samas

§ 1056

lg 1 sätestab riskivastutuse üldpõhimõtte ja vastutuse kahju tekitamise eest suurema ohu allikaga tekitatud kahju tekitamise eest ning sellisel juhul vastutab kahju tekitaja sõltumata oma süüst kui ta on ohu allikat valitsenud isik. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt loetakse suurema ohu allikaks 11 ka mootorsõidukit ning

§ 1057

sätestab mootorsõiduki otsese valdaja vastutuse mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Seega on kannatanu õigustatud kahju hüvitamist nõudma nii kahju õigusvastase tekitamise kui ka riskivastutuse alusel. Riigikohtu tsiviilkolleegium on x. juuni x13. a otsuse nr 3-2-1-73-13 punktis 13 leidnud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurus, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Küll aga oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel (vt Riigikohtu

  1. oktoobri x
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p-d 11–13).

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kannatanu põhjendab mittevaralise kahju nõuet sellega, et liiklusõnnetuse tagajärjel sai ta eluohtlikud tervisekahjustused, milledest paranemine kestab tänaseni. Liiklusõnnetuse tagajärjel on ta sunnitud kasutama ratastooli ja küünarkarke. Liiklusõnnetuse tulemusel esinevad tal valud vasakus põlves, vasaku hüppeliigese ja sääre alaosas, vasakus puusas, paremas põlves. Samuti on tal liikumispiiratus vasakus puusas, põlves, hüppeliigeses ja paremas puusas. Samuti esineb tundlikkushäire vasaku labajala peal I, II varbal. Liiklusõnnetus on kaasa toonud raskekujulise liikumis- ja siirdumisfunktsiooni häire. Tema liikuvus on piiratud, paremat jalga saab voodis olles tõsta kuni 65 kraadi, vasakut 45 kraadi. Samuti on tal ettevõtte xxx OÜ juhatuse liikmena sisuline juhtimine ja koolitustel osalemine liiklusõnnetuse tõttu sisuliselt soikunud, millega on kaotatud sissetulek. Viimastel aastatel ehitas ta tööst vabal ajal perele maja, kuhu 18.05.x19 sisse koliti, kuid kus osad tööd vajasid lõpetamist. Liiklusõnnetusest tingitud tervisekahjustuse tõttu ei ole tal võimalik enam töid lõpuni viia. Samuti on kõik pere vajalikud sõidud langenud hageja elukaaslase õlule. Samuti tegi ta varasemalt koos enda vanema pojaga kolm korda nädalas trenni. Ta on ka mootorratta klubi xxx MC liige ning alates x

  1. aastast korraldab klubi xxx üritust, kuid õnnetusest tingituna on ta sunnitud selle ürituse korraldamisest eemal olema. Samuti oli tal koos enda elukaaslasega plaanitud klubi väljasõit 14.08.x19-19.08.x19 ning praamipiletid ja ööbimise eest oli makstud, kuid ka see sõit jäi tegemata. Koos perega tehti väljasõite ka kogu Eesti ulatuses. Peale avariid on ta enamuse ajast haigla-või taastusravil ja see jätkub, mis on hagejale ja tema perele nii füüsiliselt kui ka vaimselt äärmiselt raske. Iseseisvalt ta kodust välja ei pääse. Liiklusõnnetus on toonud kaasa olulise elukvaliteedi languse ning liiklusõnnetus on talle tekitanud olulise mittevaralise kahju põhjustades valu, vaeva ja kannatusi, mis kestavad tänaseni. Kohtuistungil selgitas kannatanu täiendavalt, et talle on tehtud käesolevaks ajaks 29 operatsiooni ja 2 tuleb veel ning senini on tema iseseisev ratastoolita liikumine piiratud, kuivõrd see on võimalik vaid siseruumides või lühiajaliselt väljas. Kohus leiab, kannatanu väited selle kohta, et tekitatud kehavigastused põhjustasid tema elukvaliteedi ja heaolu languse, on asjakohased ja see oleks ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast lähtuvalt arusaadav ja tüüpiline tagajärg. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et 01.08.x19 liiklusõnnetuse toimumise tagajärjena põhjustati X Xile kehavigastusi. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 19E-PÕI0151 kohaselt esinesid X Xil liiklusõnnetuse tagajärjel lülisamba
  2. rinnalüli ja 3.-
  3. nimmelüli vasakpoolsete ristikjätkete murrud, vasakul
  4. roide murde, soolekinnisti veresoonte vigastus, vasaku alajäseme hulgalised killulised ja liigeseid haaravad murrud (reieluukaela, reieluu keskosa, sääreluu üla- ja keskosa, pindluu ja labajala luude murrud (foto ekspertiisiakti lisa nr 1). X Xi tervisekahjustused olid eluohtlikud. Tervisekahjustused põhjustasid pikaajalise tervisekahjustuse kestusega üle 4 kuu. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et põhjustatud tervisekahjustus on senini kestnud 10 kuud ja kannatanu peab uuesti operatsioonidele minema, mistõttu kestab ravi edasi. 12 Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise mõistliku suuruse kindlaksmääramisel kannatanu füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, tema heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses, kahju tekitamise asjaolusid ja kahjuliku tagajärje raskust. Kohtu hinnangul kahtlemata tekitati kannatanule liiklusõnnetusega füüsilist ja hingelist valu ning kannatanule tekitatud vigastused on muutnud tema igapäevast normaalset elutegevust märkimisväärselt. Seejuures ei ole tema ravi seniajani lõppenud, tema liikumine on piiratud ja vaatamata rohketele operatsioonidele tuleb talle teha veel vähemalt kaks operatsiooni, mis taaskord põhjustab uuesti nii valu kui ka kannatusi ja taas sunnib kannatanu ratastooli. Seega on elukvaliteedi langus pikaajaline ja kestev. Kohus, hinnates eelmainitud tõendeid, leiab, et X Xile on liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud moraalset kahju ning tulenevalt tekitatud tervisekahjustuste raskusest, mis on olnud kannatanu elu ohustavad ning millede tagajärjel on edaspidise elu korraldamine tundmatuseni muutunud kogu eluks, peab kohus antud juhul 10 000 eurot kohaseks hüvitiseks. Samas peab kohus juhtima tähelepanu hagis märgitule, mille kohaselt on kannatanu X X ettevõtte X OÜ juhatuse liikmena kaotanud sissetuleku. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest saaks teha järelduse, et isik on jäänud ilma sissetulekust. Samuti ei ole sissetuleku puudumine hinnatav mittevaralise kahjuna, vaid tegemist on varalise kahjuga, kuid varalise kahju osas hagi esitatud ei ole. Samuti on hagis märgitud, et X Xil oli koos elukaaslasega planeeritud 14.08.x1919.08.x19 väljasõit ning mille eest oli ka tasutud. Ka selles osas ei ole tõendeid esitatud ning samuti pole tegemist mittevaralise kahjuga ning kohus ei saa neid asjaolusid mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel arvesse võtta. Kohus arvestab ka

§ 134

lg 5 sättega, mille kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohtu ülesandeks on hinnata konkreetseid asjaolusid (nt millised vigastused isik sai liiklusõnnetuses, kui keerukad operatsioonid tuli teha tema tervise taastamiseks, kas tekkisid püsivad tervisekahjustused jne) ning nendest tulenevalt määrata otsusega ka vastav rahasumma. Seega peab mittevaralise kahju hüvitis olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. On keeruline, kui mitte võimatu välja tuua mingit põhimõtet, mis näitaks, millisel juhul on rikkumine raske või kerge. Tegu on üksikjuhtumile antava hinnanguga. Samas peab mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema kohus veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-1-01 andnud mittevaralise kahju suuruse määramiseks järgmisi juhiseid: „mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. /…/. Hindama peab nii kahju tekitamise asjaolusid, eelkõige TsÜS § 172 lg-s 4 märgitud kahju iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist olukorda. Samuti võib hüvitise vähendamise aluseks olla kahju tekitanu poolt kannatanule hüvitatud või hüvitamisele kuuluv varaline kahju ja selle suurus. Kohus peab olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust.” Kohus arvestab asjaoluga, et Rene Varik on puhtsüdamlikult kahetsenud juhtunut. Süüdistatav püüdis alates liiklusõnnetuse põhjustamisest ning ka mitu kuud hiljem saada kontakti kannatanuga, kuid see oli tal raskendatud, kuivõrd isikuandmete kaitsest tulenevalt ei öeldud talle kannatanu perekonnanime ning see võimalus tekkis tal alles mitu kuud hiljem läbi kannatanu esindaja. Käesoleval ajal küll süüdistataval püsiv töine sissetulek puudub, kuid süüdistatava materiaalne olukord ja süüdistatava huvitumine kannatanu seisundist ei vähenda kannatanule põhjustatud kannatusi ja kohtu arvates ei saa süüdistatava majanduslik olukord ja süüteo toimepanemisele järgnenud käitumine olla hüvitise suuruse määratlemisel aluseks. Kohtule esitatud kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu, et 10 000 euro väljamõistmine kannatanu kasuks käiks süüdistatavale ilmselgelt üle jõu ja muudaks süüdistatava täielikult maksevõimetuks. Arvestades, et mittevaralise kahju hüvitamine ei kahjusta oluliselt kohustatud isiku elukvaliteeti ning ka X Xile tekitatud tervisekahjustuse iseloomu (tervisekahjustused olid 13 eluohtlikud ning nendest paranemise aeg on pikem kui 4 kuud) ja nendega tekitatud eeldatavat valu suurust, korduvaid ja ka jätkuvaid operatsioone, pikaajalist ravil viibimist ja jätkuvat ravi ning sellega kaasnevaid üha uusi kannatusi, samuti tervisekahjustusest ning ravist tingitud muutusi seni tavapäraseks olnud elukorralduses, s.h jätkuvat liikumispiirangut, peab kohus antud juhul mõistlikuks mõista süüdistatavalt Rene Varikult välja kannatanu X Xi liiklusõnnetuse tulemusena tekitatud mittevaralise kahju katteks 10 000 eurot. Kohtulikul arutamisel viitasid nii kaitsja kui ka kannatanu esindaja kohtu praktikale mittevaralise kahju väljamõistmise osas, kuid kohus leiab, et mittevaralist kahju välja mõistes ei saa kohus lähtuda statistilisest keskmisest, vaid iga nõude esitamise taga on erinevad isikud, erinevad asjaolud ja erinevad tagajärjed ning mõjud nii kannatanule endale kui ka tema lähedastele, kuivõrd kannatanu elukvaliteedi langus ei mõjuta ainult kannatanu elukvaliteeti, vaid ka tema lähedaste elukvaliteeti, mistõttu tuleb igale juhtumile läheneda individuaalselt. Lisaks on tsiviilhagis kannatanu esindaja taotlenud süüdistatavalt alates hagi esitamisest välja mõista põhivõlalt viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kannatanu esindaja taotleb süüdistatavalt alates hagi esitamisest, s.o 18.02.xx kuni kohustuse lõpliku täitmiseni X Xi kasuks viivist

§ 113

lg 1 sätestatud määras.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eelnevast lähtudes tuleb välja mõista Rene Varikult X Xi kasuks mittevaralise kahju nõudelt viivis seisuga 18.02.xx

§ 113

lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude 10 000 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot, kuivõrd kohus ei pea mõistlikuks olukorda, kus viivis saaks ületada põhinõude suurust.

  1. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud, teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, ekspertiisi kulu ja kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Isiku ekspertiisi nr 19E-PÕI0151 kulu osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri x
  2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-1x-12). Ekspertiis oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemus toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda täies mahus. 14 Puutuvalt kannatanu valitud esindaja kuludesse, tuleb kannatanu kantud menetluskulu hüvitada kannatanule kui isikule, kellel kulu tekkis. Kannatanu esindaja esitatud spetsifikatsioonist nähtuvalt on kannatanu esindaja koostanud hagiavalduse, tutvunud toimikuga, täiendanud hagiavaldust, kooskõlastanud selle kliendiga ning hagiavalduse esitanud. Kohus leiab, et kannatanu esindaja osalemine hagiavalduse koostamisel on olnud vajalik ja põhjendatud ning arvestades tunnitasu suurust koos käibemaksuga, mis moodustab 1x eurot, leiab kohus, et kannatanu esindaja tasu vastab kohtupraktikas lepingulise esindaja mõistliku tunnitasu suurusele. Süüdistatava kaitsja küll leidis, et nii lühikese hagiavalduse koostamisele ei saa kuluda nelja ja poolt tundi ja seetõttu tuleks tasu vähendada, siis kohus leiab, et tegemist on siiski 4-leheküljelise hagiavaldusega, millele võib tõepoolest kuluda vähem aega, kuid samas aruande kohaselt on toimikuga tutvumisele kulunud kõigest 18 minutit, mida kohus võimalikuks ei pea. Vaatamata kuluarvestuses leiduvatele ebakõladele leiab kohus, et kannatanu esindaja ajakulu arvestus on kokkuvõttes mõistlik ega ole ülepaisutatud. Kohus leiab, et kannatanu kulutused õigusabile on kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid arvestades olnud vajalikud ja põhjendatud. Seetõttu leiab kohus, et kannatanul tekkinud menetluskulu tuleb süüdistatavalt välja mõista kannatanu kasuks, tasudes menetluskulu kannatanu X Xi arveldusarvele. Kohtueelsel menetlusel esitatud hagiavalduse kohaselt kannatanul X Xil tekkisid menetluskulud valitud esindajale makstud tasu näol. Hagiavalduse ja sellele lisatud arve kohaselt on õigusabi osutamisele kulunud kokku 5 tundi ja 42 minutit ning tunnihinnana on märgitud 1x eurot. Seega on osutatud õigusabi kuluks 8x eurot ja 80 senti, milline arvutus tuleneb ka tsiviilhagist. Samas on tsiviilhagis lõpliku taotlusena esitatud taotlus hüvitada menetluskuluna 777, 60 eurot, millist summat ei hagiavaldusest ega esitatud arvetest ei ole tulene. Kohtuistungil selgitas kannatanu esindaja, et summa 777, 60 eurot on trükiviga ja tegelik summa on 8x, 80 eurot, mis tuleneb nii aruandest kui hagist enesest. Seetõttu leiab kohus, et tuleb lähtuda hagiavalduse põhjendavas osas ja lisatud arves märgitud summast, s.o 8x, 80 eurot. Seega tuleb süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel 8x, 80 eurot. Lisaks sätestab TsMS § 367, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kannatanu esindaja taotleb süüdistatavalt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni X Xi kasuks viivist

§ 113

lg 1 sätestatud määras.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude vähendamise. Seega tuleb kõik menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, esinevad küllalased alused võimaldada süüdistataval tasuda riigi tuludesse makstavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg 15 saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Puutuvalt kannatanu valitud esindajale makstavatesse kuludesse leiab kohus, et kuivõrd tegemist ei ole riigi tuludesse makstavate menetluskuludega, ei saa kohus kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätestatud võimalusi, s.o jätta osa neist riigi kanda või määrata nende tasumist ositi, kuivõrd riik ei ole neid kulusid kandnud. Seetõttu tuleb kannatanu valitud esindajale makstavad kulud hüvitada kannatanule 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.