KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 04.05.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-212 Haldusasi XX kaebus Keila linna vastu 2
) § 109, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 p-d 3 ja 5; vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-72-14, p 15) 10. Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest, vaid kehtivusest. Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele (
§ 60, asendustäitmise ja sunniraha seadus (At
SS) § 8 lg-d 1 ja 3). Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (AtSS eelnõu seletuskiri § 16 lg 1 selgitus; vt eelviidatud Riigikohtu lahend p 16). Puudub vaidlus, et sauna kasutamist keelav 22.10.2019 ettekirjutus on kaebajale teatavaks tehtud ja kehtiv (AtSS § 8 lg 1). Seda pole kohtu poolt tühistatud ega peatatud selle täitmist punkti 5.1 (lõpetada sauna kasutamine) osas. Kaebajale on ettekirjutuses tehtud sunnivahendi rakendamise hoiatus (AtSS § 7 lg 2). Kaebaja on viidatud ettekirjutuse adressaat ja oli sellest tulenevast kohustusest ja hoiatusest teadlik (AtSS § 5 lg 3).
- Enne sunniraha sissenõudmist peab haldusorgan kontrollima sunniraha rakendamise eeldusi, sh esmalt tuvastama ettekirjutuse täitmata jätmise. Kohus leiab, et vastustaja pole nõuetekohaselt ega kohtulikku kontrolli võimaldaval moel rikkumist tuvastanud. Vastustaja pole tuvastanud, et kaebaja kasutas 27.01.2020 täitekorralduses märgitud ajal (25.01.2020 ajavahemikus 13.00-15.00) sauna, mis asub Keila linnas xxxxxxxx kinnistul. Vastustaja on esitanud väidetava rikkumise fakti kohta kaks fotot (tl 12,13). Puudub vaidlus, et fotod on tehtud Keila linnas xxxxxx kinnistul asuvast saunast. Fotodelt nähtub, et sauna korstnast tuleb suitsu ning sama nähtub vastusele lisatud videost (https://sahtel.keila.ee/avalik/Keila%20LV/VIDEO0034.mp4). Fotodelt ega videost ei nähtu, et sauna kasutajaks oleks kaebaja. 27.01.2020 täitekorralduse kohaselt toimus juba 25.01.2020 kell 13.40 teavitamine sauna kütmisest (kohtumenetluses täpsustatu kohaselt telefonikõne), mille kohta ühtegi tõendit esitatud pole. Vastustaja on esitanud e-kirjad (tl 28), millest nähtuvalt küsiti 27.01.2020 fotode saatjalt R. K.lt fotode tegemise täpset aega. Kirjavahetusest ei nähtu, et sauna kasutaja oleks olnud kaebaja. Neljandaks asjas esitatud tõendiks on R. K. seletus järelevalvemenetluses (tl 29). Sellest nähtub, et 25.01.2020 köeti ajavahemikul 13-15 sauna aadressil xxxxxxx ning seletuse andja oli eelnimetatud fotode tegija. Seletuses pole märgitud, et sauna oleks kütnud kaebaja või kaebajat oleks kõnealusel ajal nähtud kinnistul liikumas. Seletus kannab kuupäeva 05.02.
- Täitekorraldus sunniraha rakendamiseks on aga tehtud juba 27.01.2020 ehk tegemist pole tõendiga, mis oleks täitekorralduse andmise (sunniraha rakendamise) aluseks, vaid tegemist on tagantjärele kogutud tõendiga. Eelduslikult tulenevalt 05.02.2020 kohtunõudest vastustajale, kus kohus küsis, kas vastustajal on esitada ka mõni tõend rikkumise tuvastamise kohta. Puudub vaidlus, et ükski pädev ametiisik (ehitusjärelevalveametnik, politseiametnik) rikkumist 25.01.2020 kohapeal fikseerimas ei käinud. Seega ei ole võimalik tuvastada, kes sauna küttis ja kasutas. Sunniraha ei saa määrata üksnes oletusele tuginedes. Vastustaja on eeldanud, et kuna sauna korstnast tuli suitsu (milles vaidlus puudub), siis järelikult ettekirjutuse adressaat XX kasutas sauna. Puudub vaidlus, et kõnealune saun asub kinnistul, mis on 3
(5)kaasomandis ning sauna pole määratud kaebaja ainukasutusse, kuigi haldusasjas 3-19-2027 on kaebaja väitnud, et sauna on varem kasutanud tema ja tema pereliikmed ja mõnel korral üks naabritest. Puudub vaidlus, et kaebajal on kaasomanikega erimeelsused selles, kas saun tuleks kinnistul säilitada. Puudub vaidlus, et R.K. on kaebajal pooleli tsiviilasjade menetlused kohtus. Sellises olukorras tuleb koguda tõendeid usaldusväärsel viisil, mitte lähtuda üksnes vaidlevate naabrite kaebustest. Kohus ei saa nõustuda kaebaja esindaja arusaamaga, et kohus võiks hakata puuduvaid tõendeid kohtumenetluses koguma, nt välja nõudma politsei turvakaamera salvestise ning kutsuma naabrid ja kaebaja pereliikmed kohtusse tunnistajateks, kuna vastustajal puudub haldussuutlikkus valvata 24/7 kõiki järelevalveobjekte ning esindaja ei pea vajalikuks raisata niigi vähest politseiressurssi, et fikseerida sauna kasutamine (06.02.2020 menetlusdokument). Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt teostab kohus kohtuvõimu ega sekku täitevvõimu (sh kohaliku omavalitsuse tasandil) tegevusse. Kohtulik kontroll tähendab seda, et kohus kontrollib halduse tegevuse õiguspärasust järelkontrolli vormis. St, kas antud haldusakt või sooritatud toiming olid haldusakti andmise või toimingu sooritamise ajal õiguspärased. Selleks, et haldusorgan saaks toimingu sooritada peab ta esmalt ise veenduma, et toimingu sooritamine vastaks kehtivale õigusele (isiku õigusi või vabadusi piiraval toimingul on seaduslik alus,
§ 107lg 1).
Antud juhul tuli kõigepealt kontrollida, et kehtiva ettekirjutuse adressaat või tema teadmisel ja nõusolekul tema pereliikmed on kehtivast ettekirjutusest tulenevat kohustust rikkunud. Tõendite kogumise kohustus on haldusorganil (
§ 38
). Kaebaja esindaja seisukohast lähtudes peaks haldus(täite)menetluse läbi viima kohus, milline seisukoht ei vasta kehtivale õigusele. Kohus peab ka vajalikuks juhtida vastustaja tähelepanu sellele, et kui sauna kasutamine keelati põhjusel, et selle kasutamine võib olla ohuks inimeludele ja varale ning ka sunniraha määramise eesmärk on sundida ettekirjutuse adressaati hoiduma sellise ohu tekitamisest, on äärmiselt küüniline väita sellise ohuolukorra tekkimisel, et kohalikul omavalitsusel või politseil ei ole ressurssi, et rikkumine koheselt peatada. Vastustaja sai väidetavalt telefonikõne sauna kütmisest, mistõttu esindaja väide, et 24/7 ei jõuta kõikidel objektidel järelevalvet tagada ei ole seda arvestades antud olukorras kohane. Vastustaja pole ohuolukorda operatiivselt kõrvaldanud, vaid on alles ülejärgmisel päeval asunud vormistama täitekorraldust. Sauna kasutamisele, kui see vastustaja hinnangul on ohtlik, tulnuks reageerida viivitamatul vastava info saamisel ning lähtudes korrakaitseseadusest. Kohus on seisukohal, et XXi poolt sauna kasutamise keelu rikkumine ehk kehtivast ettekirjutusest tuleneva kohustuse rikkumine ei ole tõendatud. Sellest tulenevalt tuleb kaebus rahuldada ning muude väidete analüüsimine pole vajalik.
- Kohus leiab, et keelamiskaebus tuleb rahuldada HKMS § 5 lg 1 p 3 alusel ja keelata vastustajal 27.01.2020 täitekorralduse nr 4.1-1.3/1287-10 alusel sunniraha sissenõudmine.
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid vastavalt HKMS § 109 lg-le
- Kaebaja menetluskuludeks on riigilõiv kokku 30 eurot kaebuse esitamiselt ja esialgse õiguskaitse taotluse eest (tl 19), mis tuleb vastustajalt välja mõista. HKMS § 109 lg 6 kohaselt hindab kohus ka menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Õigusabikulud (HKMS § 103 lg 1 p 1) on esitatud summas 643,68 eurot (koos käibemaksuga, õigusabi tunni hind 70 eurot, tl 40-43 taotlus ja kuludokumendid). Arvestades, et tegemist on vähemahuka asjaga ja õiguslikult lihtsa vaidlusega peab kohus põhjendatud ajakuluks kokku 5 tundi (lisandub käibemaks). Kohus ei pea ka usutavaks, et vastustaja vastustega (kokku ca 1,5 A4 lk) tutvumiseks võis kuluda enam kui 15 minutit. Esialgne kaebus sisaldab (p 3.4) asjakohatuid põhjendusi ettekirjutuse punktide osas, mis pole vaidluse all. 4
(5)Seega peab kohus põhjendatuks vastustajalt välja mõista õigusabikulud üksnes vajaliku õigusabi eest ning põhjendatud mahus. Seega mõistab kohus välja vastustajalt kaebaja kasuks õigusabikulu summas 420 eurot (5x70+70) ja riigilõivu 30 eurot, kokku 450 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)