kohaselt seadusandlik võim kuulub Riigikogule.
näeb ette, et seaduste algatamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel; 5) Vabariigi Presidendil
muutmiseks. Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu. Eeltoodust tulenevalt tavakodanikul ei ole võimalik kohtu kaudu nõuda ametasutuste tegevuse üldist analüüsimist ega kohustada riiki võtma vastu seadusemuudatusi, mis ametiasutuste tegevust või selle üle toimuvat järelevalvet tõhustaksid (Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2019 määrus (p 6) asjas nr 3-18-2418). Seega puudub kaebajal kaebeõigus kohtumenetluste algatamise taotlemiseks halduskohtus seadustes muudatus- või täiendusettepanekute tegemiseks. Kaebaja selgituste kohaselt on ta pöördunud 18.06.2019 ja 14.11.2019 e-kirja teel Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Paul Puustusmaa poole, kuid vastuseid pole saanud. 3 Kaebaja on esitanud nõuded: Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehel Paul Puustusmaal vastata 18.06.2019 ja 14.11.2019 kirjadele; kohustada Paul Puustusmaad hüvitama ametkondlikust tegematajätmisest kodanikule tekitatud kahjud; mõista Paul Puustusmaalt välja XXi kasuks tegevuse tõttu tekkinud kahju. Kaebusest nähtuvalt pöördus kaebaja Riigikogu kui kollegiaalse organi liikme poole. Riigikogu liige ei ole ametiisik kehtiva õiguse tähenduses ning ta ei ole ka avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik. Riigikogu liige seadusandliku kogu ühe liikmena teostab seadusandlikku võimu. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 4 kohaselt märgukirja või selgitustaotluse adressaat käesoleva seaduse tähenduses on riigi-, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus, organ, ametnik, töötaja või kollegiaalorgani liige. Adressaadiks ei ole Riigikogu liige ega kohaliku omavalitsuse volikogu liige.
kohaselt Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. See säte väljendab nn vaba mandaadi põhimõtet, mille kohaselt Riigikogu liige otsustab oma volituste rakendamises seisnevad küsimused vaba tahte kohaselt, ilma et muu riigiorgan või eraisik saaks talle sellekohaseid ettekirjutusi teha ja temalt aru pärida. Kuna Riigikogu liige ei ole oma volituste kasutamisel allutatud ka kohtu kontrollile, ei saa eraisik Riigikogu liiget neis küsimusis kohtusse kaevata. Riigikogu liige ei ole ametiisikuks, kelle toimingu peale võib HKMS § 6 lg 2 alusel halduskohtusse kaevata. Seetõttu ei ole selline vaidlus halduskohtu pädevuses. Riigikogu liikme tegevusetus ei saa rikkuda kaebuse esitaja kohtus kaitstavaid subjektiivseid õigusi, kuivõrd puudub õigusnorm, mis paneks Riigikogu liikmele eelnimetatud subjektiivsele õigusele vastava õigusliku kohustuse, sh kahju hüvitamise kohustuse. Kohus selgitab, et taotluse XXi kasuks tegevuse tõttu tekkinud kahju väljamõistmiseks seoses sellega, et Riigikohus ei võtnud kaebaja määruskaebust asjas nr 2-19-2223 menetlusse esitamiseks ei ole kaebajal ilmselgelt kaebeõigust, kuna ei ole täidetud RVastS § 15 lg 1 kohased kahju hüvitamise taotlemise eeldused. Samuti ei nähtu, et täidetud oleks ka muud RVastS alusel kahju hüvitamise taotlemise eeldused (avalik-õigusliku isiku õigusvastane tegevus, kaebajale kahju tekkimine, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel). Eeltoodud põhjendustel kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.