Obsah (6)

§ 659§ 217§ 221§ 175§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-12028 Tsiviilasi XX hagi

) § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust ja põhjendatust osas, mille peale on kaevatud. Hageja ja kostja I maakohtu määrust ei vaidlustanud ja kostja II kaebab ainult tema menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse rahuldamata jätmise peale. Seega on vaidlustatud määrus edasi kaebamata jõustunud osas, millega võeti vastu hagist loobumine, lõpetatid menetlus, jaotati menetluskulud ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 720 eurot. 7. Kostja II menetluskulude taotluse rahuldamata jätmise osas nõustub ringkonnakohus vaidlustatud määruse põhjendustega ega korda neid. Maakohus viitas asjakohaselt varasemale kohtupraktikale. Vastuseks kaebusele tuleb märkida järgmist. 7.1.

§ 217lg 4 sätestab, et esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (Ts

ÜS) esinduse kohta sätestatut, kui

-st ei tulene teisiti. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 118 lg 1 järgi toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele; samas lg 2 näeb ette, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Vastavalt

§ 221lg-le 2 tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule.

Tervikuna tuleneb eeltoodust, et esindaja osalemine menetluses muutub kohtule ja vastaspoolele nähtavaks alates volikirja esitamisest. Toimikust ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostja II oleks põhimenetluses osalenud läbi lepingulise esindaja või andnud selleks volituse. Isegi kui ta kasutas menetluses osalemisel abi, sai tasulisi konsultatsioone ja oleks viidanud sellele oma menetlusdokumentides, siis ei saa vastavat kulu pidada esindaja tasuks

-i tähenduses. Lisaks ei nähtu kostja vastusest ega maakohtule edastatud e-kirjadest teadet esindaja kasutamise kohta. Kohtuistungi protokolli kantud kostja II nimelt tehtud seadusliku esindaja avaldused viitavad ka pigem sellele, et kohtuasjas esindamisega tegeles just tema. Juhatuse liikme teenuse eest kostja II hüvitist ei nõua. Kohtul on alust

§ 175

lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. 7.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga II, et kulude rahalise kindlaksmääramise juures saaks hinnata, kas hageja esitas pahatahtliku hagi. Sellega võib vajaduse korral arvestada kulude jaotamisel, aga käesolevas asjas jättis maakohus niigi kõik kulud hageja kanda. 7.
2. Samuti ei nõustu kohus kostjaga II, et hagejale peavad alati olema ettenähtavad kostjate menetluskulud, kui kostjad ei tegutse õigusvaldkonnas. Vaidlustatud määruses ning eespool p-des 7.1 ja 7.2 viidatud põhimõtteid ei tule rakendada nii, et see sõltuks konkreetse kostja isikust või õigusteadmistest. 7.
3. 8.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 9. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 3