Obsah (5)

§ 8§ 14§ 13§ 1§ 5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19.12.2019, Tartu Haldusasja number 3-18

„Loomade heaolu toetus“ (edaspidi Määrus nr 56) § 8 lg 4 p-st 1 ja §-st

1. Loomade heaolu toetus on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu rahastatav ja Eesti riigi eelarvest kaasfinantseeritav Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 ettenähtud meede. Loomade heaolu toetust makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 art 33 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS)
2. peatüki
3. jao sätete alusel. Täpsemad loomade heaolu toetuse saamise nõuded sätestatakse Määruses nr
4. OÜ Markilo esitas 13.03.2018 PRIA-le vaide otsuse nr 12-6/18/285 peale ja PRIA jättis 17.05.
5. a vaideotsusega nr 12-4/18/66-2 taotleja vaide rahuldamata.
6. Kaebaja esitas 15.06.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse ja hiljem selle täienduse, taotledes tühistada PRIA 16.02.
7. a otsus nr 12-6/18/285 kaebajat puudutavas osas ja anda uus haldusakt kaebaja taotluse rahuldamiseks. Kaebaja märkis, et kõik vajalikud nõuded tulenevalt Määrusest nr 56, on tal täidetud - sigade pidamise ruumi põrand on allapanuga kaetud ja lamamisase on kuiv ning puhas ja loomade jaoks mugav. Seega on täidetud

nõuded seonduvalt põhuga ja loomade pidamisega. Samas puuduvad viidatud määruses nõuded, kui suures koguses peab pind põhuga kaetud olema ja milline peab olema põranda tüüp. Kaebaja märgib, et ta on teinud lisakulutusi põhule ning seetõttu on ebaproportsionaalne jätta toetus täies ulatuses välja maksmata. Kaebuse täienduses jäi kaebaja samadele seisukohtadele ning lisas, et PRIA ekspertarvamus on vormistamata paber, osaliselt tööversioon, mitte dokumendina vormistatud otsustus ja see tuleks jätta tähelepanuta.

1. Tartu Halduskohtus jättis 19.11.
2. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata. 3.
3. Halduskohus selgitas, et asja materjalide kohaselt taotles kaebaja
4. aastal loomade heaolu toetust sigadele ja emistele. Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) teostas 20.12.2017 kaebaja sigalas kontrolli ning kontrollaktiga tuvastati, et sigalas kasutatakse põhku väga vähesel määral ja sellist sõnniku eemaldamise süsteemi, mille puhul

§ 8lg 4 p 1 kohaselt nõutavas mahus põhu kasutamine ei ole üldse võimalik.

Tulenevalt

§ 8

lg 4 p-st 1, kui taotletakse toetust sigade põhitegevuse nõuete täitmise eest, täidab taotleja kohustuseaastal vähemalt taotlusel märgitud loomakasvatushoones peetavate sigade puhul järgmist nõuet - sigadele tagatakse sisetingimustes allapanuks põhk või hein, sigade pidamise ruumi põrand on allapanuga kaetud ja lamamisala on kuiv, puhas ning looma jaoks mugav. 2 3.2 PRIA leidis, et kaebaja ei täitnud loomade heaolu toetuse saamiseks ettenähtud põhitegevuse nõuet. VTA kohapealne kontroll tuvastas, et OÜ-l Markilo on kasutusel selline sõnniku eemaldamise tehnoloogia (restpõrandad), mis ei näe ette heina või põhu kasutamist allapanuna, kuna restpõranda eesmärk on, et sigade järelt ei pea üldse koristama ja väljaheited tallatakse sigade poolt läbi restpõranda lägakambrisse. Restpõrandate olemasolul ei saa põhku või heina allapanuna kasutada. Allapanuta restpõrandate ja vedelsõnnikutehnoloogia kasutamine kaebaja farmis on tõendatud ka kohapealse kontrolli poolt tehtud fotodega. VTA oli seisukohal, et käesoleval juhul ei saa loomapidamisruumi põrandal olnud põhku käsitleda allapanu kasutamisena, sest allapanumaterjali (põhk) funktsioon ei olnud mitte sigadele kuiva ja mugava aluspinna võimaldamine, vaid sigadele uurimise ja tuhnimise võimaldamine. 3.3 Põllumajandusministri 03.12.2002. a määrusega nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistamisele“ (edaspidi Määrus nr 80) § 10 lg 3 järgi peab sigade magamisala olema puhas ja sealt tuleb tagada vedelate väljaheidete äravool või nende imendumine kohasesse allapanusse. Sigadele peab võimaldama vaba juurdepääsu magamisalale. Magamisalal peab kõikidel sigadel olema võimalus samaaegselt lamada. Sama määruse § 10 lg 1 kohaselt peab sigade pidamise ruum või ehitis olema ehitatud nii, et iga siga saab seal takistusteta maha heita, lamada ja üles tõusta. Määruse nr 80 § 10 lg 6 kohaselt peab sigade pidamise ruumis või ehitises sigadel olema pidev juurdepääs tervisele ohutule tuhnimismaterjalile, mida on piisavas koguses ja mis sobib sigade uudishimu ja tuhnimisvajaduse rahuldamiseks. Restpõrandatega vedelsõnnikutehnoloogia on õigusnormiga (Määrus nr 80 § 10 lg 3) küll lubatud, kuid ei näe sellisel juhul ette põhu kasutamist pideva allapanuna. Kogu põranda katmine üleni põhukihiga ei ole nimetatud tehnoloogiast tulenevalt ka mõistlik ega võimalik. 3.4 PRIA leidis, et allapanuta vedelsõnniku tehnoloogia kasutamine ei ole toetatav loomade heaolu toetuse raames, kuna selle toetuse üheks nõudeks on sisetingimustes sigadele allapanu tagamine põhu või heina näol, mis on looma jaoks puhas ja mugav. Loomade heaolu toetusega kompenseeritakse sigadele allapanuna põhu või heina kasutamisega kaasnevaid sigade pidamise ruumi sagedasest hooldamisest tingitud täiendavaid tööjõukulusid. Asjas esitatud fotode kohaselt oli kaebaja sigala restpõrand põhukõrtega minimaalselt kaetud, s. o selliselt, et restpõrand on nähtav, ei ole üleni kaetud ja restpõrandatehnoloogia toimimine ei ole takistatud. Selliselt allapanu kasutamine ei ole toetatav

§ 8

lg 4 p 1 mõttes, mis näeb ette, et kogu sigade pidamise ruumi põrand peab olema allapanuga kaetud. Määruses sätestatud nõude täitmiseks peab olema põrand kaetud allapanuga ühtlase kihina selliselt, et põrand allapanu kihi alt nähtav ei oleks. Restpõrandaga vedelsõnnikutehnoloogia kasutamine on mugav ja säästlik majandamisviis põllumajandusettevõttele, kuid mitte loomadele, mistõttu ei ole selline sigade pidamine toetatav loomade heaolu toetuse raames. Kuna kompenseeritakse allapanu kasutamist, tuleb kuivus, puhtus ja mugavus saavutada allapanu rohke kasutamisega, mitte selle võimalikult vähese kasutamisega. Loomade heaolu toetusega toetatakse tootjaid, kes tõstavad loomade heaolu, luues neile parema keskkonna allapanu kasutamise teel. Seetõttu ei ole õigustatud nimetatud toetusega toetada tootjaid selle eest, et nad vedelsõnnikutehnoloogiaga lautades põhku või heina allapanuna võimalikult vähe kasutaksid, kuna sellise tehnoloogia kasutamise korral hoopis halvendatakse allapanu kasutamisega loomade heaolu. Kohus nõustus PRIA-ga, et täpseid allapanukoguseid ei ole võimalik määruses sätestada, sest see sõltub paljudest asjaoludest (loomkoormus, allapanu vedelikuimavus jne). Allapanukihi paksus oleneb ka sellest, kas tegu on 3 tahesõnnikutehnoloogia või sügavallapanutehnoloogiaga. Antud juhul on fotodelt näha, et põhku oli loomade jaoks vähe, loomad lebasid laudpõrandal. 3.5 Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut koostas ekspertarvamuse allapanu kasutamise kohta sigalates. Juhise kohaselt loetakse loomade jaoks mugavaks seda, kui allapanukiht on vähemalt 10-15 cm paksune. Ekspertarvamuse kohaselt peaks sigalates, kus on monoliitpõrandatega (betoonpõrand) laudad, minimaalne allapanukihi paksus olema vähemalt 10-15 cm. Osalise või täisrest (perforeeritud) põrandaga farmides saadakse sigalast vedelsõnnikut ning allapanu kasutamist ei ole sellisel juhul ette nähtud. Täisrestpõranda korral on loomade heaolu kontekstis allapanu kasutamine problemaatiline, sest sel juhul on loomade heaolu tagatud just allapanu mittekasutamisega, s. o väljaheidete kiire sulust ära juhtimisega. Suur allapanu kogus täisrestpõrandaga farmides ummistab suure tõenäosusega kasutusel oleva vedelsõnnikusüsteemi. Halduskohus märkis, et puudub alus nimetatud ekspertarvamuse kahtluse alla seadmiseks ja selle arvestamata jätmiseks. Samuti ei ole põhjust kahelda VTA kontrolldokumentides, kus tuvastati, et kaebaja ei täitnud loomade heaolu toetuse saamise põhilisi nõudeid. Kohtul puudub igasugune alus tunnistada kehtetuks VTA kontrollaruande tulemusi. 3.6 Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja tühistamisnõude, mistõttu jäi rahuldamata ka kohustamisnõue teha kaebaja esitatud taotluse osas uus otsus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Kaebaja esitas 11.12.2018 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 19.11.2018. a otsuse peale, paludes halduskohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada esitatud kaebus. 4.1 Kaebaja jäi ka apellatsioonkaebuses varem halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ja leidis, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud ning kohaldanud

§ 8

lg 4 p 1 koostoimes Määruse nr 80 § 10 lg-ga 3 ning oluliselt rikkunud menetlusnorme. Halduskohus on põhjendamatult nõustunud vastustaja seisukohaga, justkui restpõranda kasutamine ei oleks loomadele mugav ja loomade heaolu toetuse alusel toetatav. Samuti on põhjendamatult arvesse võetud ekspertarvamust, jättes täielikult põhjendamata, miks on vormistamata ja allkirjastamata paber käsitletav usaldusväärse ekspertarvamusena. Seega on kohus rikkunud TsMS §-s 277 sisalduvat menetlusnormi tõendi ehtsuse hindamata jätmisega (koostoimes HKMS § 62 lg-ga 6 ja § 56 lg-ga 2). 4.2 Kohus asus ekslikult seisukohale, et on tuvastatud kaebaja lautades allapanuta restpõrandate kasutamine. VTA leidis kohapealses kontrollis, et tuvastatud on põhu kasutamine. VTA asus põhjendamatult seisukohale, et põhku ei ole kasutatud piisaval määral. Kaebaja hinnangul ei ole Määruses nr 56 sätestatud, millisel määral peab põhku kasutama.

§ 8

lg 4 p 1 kohaselt tagatakse sigadele sisetingimustes allapanuks põhk või hein, sigade pidamise ruumi põrand on allapanuga kaetud ja lamamisala on kuiv, puhas ning looma jaoks mugav. Määruse sõnastusest ei tulene, et kogu põrand peab olema mingi paksusega põhukihiga kaetud. 4.3 Kaebaja hinnangul on saanud toetust järgmised restpõrandaga laudad: OÜ Hinnu Seafarm; OÜ Linnamäe Peekon; Haameri talu; OÜ Saare Peekon ja Valjala Seakasvatuse OÜ. Oluline on kindlaks teha, milline on olnud teiste restpõranda tehnoloogiat kasutanud loomapidajate toetuse määramise praktika. 4 4.4 Samuti ei nõustu kaebaja halduskohtu järeldusega, et EL määruse nr 640/2014 art 35 lg 1 märkimata jätmine PRIA otsuses on näpuviga. Kui haldusorgan ei märkinud otsusele selle tegemise õiguslikku alust, siis pidi selline puudus kaasa tooma mõjutuse asja otsustamisele. Seega on PRIA otsuse tegemisel oluliselt rikutud HMS § 56 lg-s 2 ja §-s 58 sätestatud nõudeid, mida oleks pidanud arvesse võtma asja lahendamisel halduskohtumenetluses. 5. Vastuses apellatsioonkaebusele märgib apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. vastustaja, et nende arvates ei ole 5.1 Restpõrandatehnoloogia kasutamine farmides on lubatud Määruse nr 80 § 10 lg-tes 1 ja 3, § 12 lg-s 1 ning § 5 lg-s 2 sätestatud alustel ja korras, kuid loomade heaolu toetuse raames põhitegevusena toetatav allapanu nõude täitmine põhu või heinaga ei ole võimalik sellistes farmides, kus on kasutusel vedelsõnnikutehnoloogia ja restpõrandad. Põhu piisavas koguses allapanuna kasutamine selle tehnoloogia puhul ei ole võimalik. Loomade heaolu toetuse raames toetatav tegevus peab ületama baastaset. Põhu või muu taolise materjali andmine sigadele tuhnimiseks on kohustuslik baastaseme raames, kuid seda ei kompenseerita loomade heaolu toetusega. 5.2 Loomade heaolu toetusega toetatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ kohaselt sigadele loomuomasemat pidamiskeskkonda ja toetusega kompenseeritakse põhu maksumus ja suurem tööjõukulu, mis kaasneb allapanu kasutamisega. Loomade heaolu toetuse raames toetatava põhitegevuse nõude täitmiseks peab põhku või heina kasutama allapanuna. Toetusega toetatakse tootjaid, kes tõstavad loomade heaolu allapanu kasutamise teel. Õigustatud ei ole toetada tootjaid selle eest, et nad vedelsõnnikutehnoloogiaga lautades põhku või heina allapanuna võimalikult vähe kasutavad.

§ 8

lg 4 p-s 1 sätestatu täpsema tõlgenduse ja arusaadavuse eesmärgil on maaeluministri 13.12.

1. a määrusega nr 71 täiendatud Määrust nr 56 § 5 lg-ga 41 järgmises sõnastuses: „Toetust ei või taotleda sigade kohta, keda taotleja peab loomakasvatushoones, kus kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat, mille tulemusena tekib vedel- või poolvedelsõnnik“. Loomade heaolu toetuse raames kehtisid sigade allapanu osas samad nõuded ja tingimused nii 2017 kui ka
2. aastal. Täienduse Määruses nr 56 tingis asjaolu, et mõned taotlejad, s. h kaebaja, nägid võimalust ja asusid toetuse saamiseks määruse sõnastust enda huvides ära kasutama, toetuse saamise nõudeid tegelikult täitmata. 5.3 Vastustaja arvates on kaebaja alusetult kahtluse alla seadnud Maaeluministeeriumi poolt tellitud Eesti Maaülikooli, Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teaduri A. Kaasiku ekspertarvamuse ja seda üksnes põhjusel, et ekspertarvamus on kohtuasjas esitatud allkirjastamata kujul. Vastustaja vabandab ekslikult ekspertarvamuse allkirjata esitamise pärast ja lisab kohtuasja juurde sama ekspertarvamuse allkirjastatult. Halduskohus on õigesti ekspertarvamust tõendina arvestanud, kuna ei tekkinud kahtlust ekspertarvamuse tõesuses ja ehtsuses. 5.4 Kuna kaebaja laudas on kasutusel vedelsõnnikutehnoloogia ja restpõrandad, siis on vastustaja arvates sisutühi apellatsioonkaebuses toodud arutlus põhu koguse ja kasutamise kohta. Ilmselgelt ei olnud kaebajal täidetud sigadele allapanu nõue loomade heaolu toetuse saamiseks. Nimetatu on tõendatud fotodega, millelt on näha, et restpõrand on minimaalselt põhukõrtega kaetud. Ka VTA kontrollaruande kohaselt ei kasutatud OÜ Markilo seafarmis põhku sigadele allapanuks sellises mahus, nagu näeb ette loomade heaolu toetuse nõue

§ 8lg 4 järgi.

5.5 Apellatsioonkaebuse p-s 7 loetles kaebaja taotlejad, kes tema arvates on alusetult saanud PRIA-lt

1. a loomade heaolu toetust sigadele allapanu nõude täitmise eest, kuna ka neil on 5 restpõrandatega laudad. Vastustaja kontrollis kaebaja väite aluseks olevaid asjaolusid ning selgitab, et Valjala Seakasvatuse OÜ-d on
2. a kohapeal kontrollitud ja rikkumist ei leitud, s. o restpõrandat selle taotleja laudas ei olnud ja kaebaja vastav väide ei vasta tõele. Haameri talu kontrolliti
3. a, kuid restpõrandatehnoloogia olemasolu laudas ei tuvastatud. OÜ-l Saare Peekon on mitu lauta, millest kõik ei ole restpõrandaga ning loomade heaolu toetuse raames on toetusõiguslikud olnud ainult monoliitpõrandaga laudas peetavad loomad. OÜ Hinnu Seafarm laut on nii restpõrandaga kui ka monoliitpõrandaga, kuid ainult viimases peetavad loomad on nõuete täitmise korral olnud abikõlblikud. OÜ Linnamäe Peekon
4. a loomade heaolu toetust ei taotlenud. 5.6 Kaebaja väite osas EL määruse nr 640/2014 art 35 märkimata jätmise kohta vaidlusalusel otsusel nõustub vastustaja halduskohtuga ning leiab, et antud juhul ei mõjutanud otsuse tegemist ega selle tulemust nimetatud sätte otsuses märkimata jätmine.
5. VTA leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et selle rahuldamiseks puudub alus. 6.1 kaebaja etteheide TsMS § 277 rikkumisest halduskohtu poolt on alusetu. Kaebaja 30.10.
6. a menetlusdokumendis väideti vaid seda, et dokument on allkirjastamata ning seati kahtluse alla A. Kaasiku pädevus asjassepuutuva valdkonna asjatundjana. Halduskohus on vaidlustatud otsustes põhjendatult leidnud, et alus ekspertarvamuse kahtluse alla seadmiseks ja selle tõendina arvestamata jätmiseks puudub. 6.2 VTA ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus tõlgendas ja kohaldas ebaõigesti

§ 8lg 4 p 1 ja § 13 koostoimes Määruse nr 80 § 10 lg-ga 3.

Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja ettevõttes kasutatud restpõrandad koos vastava sõnnikuärastustehnoloogiaga olid kooskõlas Määruse nr 80 § 10 lg-ga 3, kuid ainuüksi sellest ei saa järeldada, et kaebaja täitis ka konkreetse toetuse saamise tingimused. Määrus nr 56 reguleerib "Eesti maaelu arengukava 2014-2020" meetmena 14 määratletud toetuse saamise tingimusi. Viidatud arengukava p-s 8.2.12.2 on kõnealuse meetme kirjelduses märgitud järgmist: "Eesti seakasvatused on suures osas üle läinud vedelsõnnikutehnoloogiale, mistõttu ei taheta kasutada allapanu. SA põllumajandusloenduse andmetel peetakse 71% sigadest osa- või täisrestpõrandaga lautades. Esineb ettevõtteid, kus sigadel puudub ka tuhnimismaterjal, ehkki tegemist on seadusandlusest tuleneva nõudega. Kohati esineb ruumipuudust, sead ei pääse karjamaale ega vabaõhualale, sabade lõikamine on kujunenud rutiinseks tegevuseks. Toetada tuleks tootjaid, kes kasutavad sigade allapanuks põhku. Tegemist on töömahukama tehnoloogiaga, millest seetõttu üha enam loobutakse, kuid põhu allapanu tagaks sigadele loomuomasema keskkonna." Eelnev on oluline

§ 8

lg 1 p 4 tõlgendamisel ning kinnitab VTA hinnangul, et halduskohus on viimati nimetatud normi vaidlustatud otsuses õigesti tõlgendanud ja kohaldanud. 6.3 Kaebaja ettevõttes on põhk kasutusel Määruse nr 80 § 10 lg-s 6 sätestatud nõude täitmiseks. Kõnealune nõue rakendub ka selliste sigade pidamise ruumide puhul, milles on kasutusel vedelsõnnikutehnoloogia ja selle rakendamiseks vajalikud restpõrandad. Määruse nr 80 § 10 lg 6 nõude täitmine ei ole samastatav sellega, et põhk on ruumis kasutusel kohase allapanuna sama määruse § 10 lg 3 mõttes ning samuti ei saa määruse nr 80 § 10 lg 6 täitmisest järeldada

§ 8lg 1 p-s 4 sätestatud tingimuse täidetust.

Kaebaja ettevõttes kasutati põhku viisil ja määral, mis ei vasta loomade heaolu toetuse maksmise eesmärgile ning et toetuse saamise tingimus, mis on sätestatud

§ 8lg 4 p-s 1, ei olnud täidetud.

6.4 VTA ei nõustu kaebaja väitega, et teistele ettevõtetele, kes kasutavad oma loomapidamishoonetes samasugust tehnoloogiat nagu kaebaja, on loomade heaolu toetust makstud. See väide on väär ning ühtlasi paljasõnaline (tõendamata). 6 6.5 VTA arusaamise järgi tegi vastustaja käesoleval juhul taotluse rahuldamata jätmise otsuse

§ 14tähenduses (see asjaolu on märgitud ka vaidlustatud otsuse põhitekstis).

Nimetatud asjaolust järeldub, et käesoleval juhul ei leidnud aset toetuse vähendamine

§ 13tähenduses ning viimati nimetatud säte ei kuulu kohaldamisele.

PRIA vaidlustatud otsuses on

§ 14

lg-s 2 loetletud õigusaktidele viidatud, kuid seda on tehtud konkreetselt kohaldamisele kuulunud ja kohaldatud norme nimetamata. Samas on vaidlustatud otsuses selgelt välja toodud toetuse saamise tingimustele mittevastavus ning sellest tulenevalt saab järeldada, et taotluse rahuldamata jätmise alusena kohaldas PRIA määruse (EL) nr 1306/2013 art 63 lg 1, määruse (EL) nr 640/2014 art 35 lg 1 ja ELÜPS § 79 lg 4 p

1. Puudub alus arvata, et kohaldatud normidele ebapiisava täpsusega viitamine võis vastustaja puhul otsustamist mõjutada. Sellest tulenevalt on puudulikud viited käsitletavad HMS § 58 rikkumisena, mis ei anna alust nõuda kaebuse esemeks oleva PRIA haldusakti kehtetuks tunnistamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde PRIA 02.01.
3. a vastuse lisana nr 1 uuesti esitatud A. Kaasiku 16.02.
4. a ekspertarvamuse (koos digiallkirja kinnituslehega). HKMS § 56 lg 1 järgi on tõend igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Ekspertarvamus, mille PRIA esitas halduskohtule 26.07.
5. a vastuse lisana (tl 37), on TsMS §-de 272 ja 274 mõistes dokumentaalne tõend ning tuleks ka sellises menetlusvormis kohtule esitada. Vaidlust ei ole selle üle, et PRIA esitas nimetatud ekspertarvamuse halduskohtule ilma digiallkirja kinnitusleheta. Kuigi kaebaja juhtis sellisele puudusele halduskohtu tähelepanu (tl 56p), ei nõudnud halduskohus vastustajalt ekspertarvamuse esitamist elektroonilise dokumendi jaoks nõutavas menetlusvormis, s. o koos digiallkirja kinnituslehega ning seda ei esitanud halduskohtule ise uuesti ka PRIA, kuigi kaebaja täiendavad seisukohad, milles viidati allkirjastamata dokumendi esitamisele, edastati vastustajale ja PRIA sellele ka vastas (tl 62 ja 64). Vastustaja kõrvaldas ekspertarvamuse vormiga seotud puuduse, esitades selle korrektse elektroonilise dokumendi väljatrükina koos vastusega apellatsioonkaebusele. Kuna tegemist ei ole uue tõendiga, mille esitamist alles apellatsioonimenetluses peab põhistama, siis võtab ringkonnakohus A. Kaasiku koostatud ja allkirjastatud ekspertarvamuse asja materjalide juurde. Ringkonnakohus tagastab PRIA-le vastuse lisadena nr 2 ja 3 esitatud maaeluministri määruse ja selle eelnõu seletuskirja, sest nimetatud määrus ja seletuskiri on kohtule kättesaadavad ka elektrooniliselt (http://eelnoud.valitsus.ee/main#Q8ChTHZJ). Ringkonnakohus tagastab kaebajale tema 30.09.
6. a seisukoha lisadena nr 2-4 esitatud kolm keskkonnakompleksluba (Hinnu Seafarm OÜ, Haameri talu ja Valjala Seakasvatuse OÜ). Ringkonnakohus leiab, et esitades eelviidatud uued tõendid 30.09.
7. a seisukoha lisadena ja nende selles menetlusstaadiumis esitamist kuidagi põhjendamata, ei ole kaebaja täitnud HKMS § 198 lg 3 nõuet, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust alles apellatsioonimenetluses peab menetlusosaline põhistama. Samuti ei ole täidetud HKMS § 198 lg-s 2 sätestatud tingimused esitatud uute tõendite hindamiseks ringkonnakohtus, kuna viidatud keskkonnakomplekslubasid ei esitatud juba halduskohtule, kuigi keskkonnaotsuste infosüsteemist nähtuvalt kehtisid need alates
8. ja
9. a ning ringkonnakohtule esitatud versioonid komplekslubadest olid välja antud
10. a märtsis ning üksnes ühel juhul
11. a novembris. Lisaks eeltoodule ei ole viidatud keskkonnakompleksload oma sisult ka sellised uued tõendid, mis oleksid ilmselt vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. 7
12. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Markilo apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13. Kaebaja etteheide TsMS § 277 nõuete rikkumisest halduskohtu poolt on alusetu. TsMS § 277 lg 1 kohaselt seisneb dokumendi ehtsuse vaidlustamine selles, et menetlusosaline esitab selle kohta kohtule avalduse ja põhistab dokumendi võltsituse. Kaebaja seda halduskohtus ei teinud. 30.10.
14. a menetlusdokumendis väideti üksnes seda, et dokument on allkirjastamata ja seati üldsõnaliselt kahtluse alla A. Kaasiku pädevus asjassepuutuva valdkonna asjatundjana. Ka apellatsioonkaebuses esitatud asjaolud ei võimalda asuda seisukohale, et kõnealune ekspertarvamus oleks võltsitud või et selle osas esineks põhjendatud võltsituse kahtlus seda enam, et vastustaja esitas ringkonnakohtule A. Kaasiku koostatud ekspertarvamuse korrektses menetlusvormis, s. o digiallkirjastatult, ja ringkonnakohus võttis nimetatud tõendi sellisena asja materjalide juurde. TsMS § 277 lg 3 järgi saab digitaalallkirjaga varustatud elektroonilise dokumendi ehtsust vaidlustada üksnes asjaolude põhistamisega, mille põhjal võib eeldada, et dokumenti ei ole koostanud digitaalallkirja omaja. Selliseid asjaolusid ja põhistust ei ole kaebaja välja toonud ning ringkonnakohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et 16.02.
15. a ekspertarvamuse koostas selle digitaalselt allkirjastanud A. Kaasik. Samuti pole ringkonnakohtul mingit alust kahelda A. Kaasiku, kes on Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadur, pädevuses sellist ekspertarvamust anda.
16. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus tõlgendas ja kohaldas ebaõigesti

§ 8lg 4 p 1 koostoimes Määruse nr 80 § 10 lg-ga 3.

Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult leidnud, et kuigi kaebaja ettevõttes kasutatud restpõrandad koos vastava vedelsõnnikutehnoloogiaga olid kooskõlas Määruse nr 80 § 10 lg 3 nõuetega, ei saa ainuüksi sellest järeldada, et kaebaja täitis viidatud nõuet järgides ühtlasi ka loomade heaolu toetuse saamise tingimused. Määrus nr 80 kehtib teatavasti ühetaoliselt kõikidele sigade pidamisega tegelevatele isikutele ning selles sätestatakse sigade pidamise miinimumnõuded (baasnõuded). Määrusega nr 56 kehtestatakse aga nõuded toetuse saamiseks sellistele tegevustele, mis ületavad Määrusega nr 80 kehtestatud sigade pidamise miinimumnõudeid.

§ 1

kohaselt reguleerib see Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetmena 14 määratletud toetuse saamise tingimusi ning arengukava p-s 8.2.12.2 on kõnealuse meetme kirjelduses muuhulgas märgitud, et: "Eesti seakasvatused on suures osas üle läinud vedelsõnnikutehnoloogiale, mistõttu ei taheta kasutada allapanu. SA põllumajandusloenduse andmetel peetakse 71% sigadest osa- või täisrestpõrandaga lautades. Esineb ettevõtteid, kus sigadel puudub ka tuhnimismaterjal, ehkki tegemist on seadusandlusest tuleneva nõudega./…./ Toetada tuleks tootjaid, kes kasutavad sigade allapanuks põhku. Tegemist on töömahukama tehnoloogiaga, millest seetõttu üha enam loobutakse, kuid põhu allapanu tagaks sigadele loomuomasema keskkonna." Loomade heaolu toetusega toetatakse viidatud arengukava kohaselt seega sigade loomuomasemat pidamiskeskkonda ja sellega kompenseeritakse põhu maksumus ja suurem tööjõukulu, mis kaasneb allapanu kasutamisega. Selline meetme kirjeldus selgitab, mis on sigade pidamise puhul loomade heaolu toetuse eesmärk ning miks on selle maksmine ette nähtud üksnes sellistele tootjatele, kes ei kasuta laudas vedelsõnnikutehnoloogiat, vaid kasutavad sigadele allapanuks põhku. Vastavalt

§ 8

lg 4 p-le 1 tuleb sigade põhitegevuse nõuete täitmise toetuse taotlejal tagada taotlusel märgitud loomakasvatushoones peetavatele sigadele sisetingimustes allapanuks põhk või hein, sigade pidamise ruumi põrand peab olema allapanuga kaetud ja lamamisala peab olema kuiv, puhas ning looma jaoks mugav. Lisaks seadusest tulenevatele baasnõuetele peab loomade 8 heaolu toetuse raames toetatava põhitegevuse nõude täitmiseks taotleja seega põhku või heina kasutama allapanuna, mitte andma seda sigadele üksnes tegelusmaterjalina, tuhnimismaterjalina, lisasöödana või muul sellisel eesmärgil. Toetusega toetatakse selliseid tootjaid, kes tõstavad loomade heaolu allapanu kasutamise teel. Mis puudutab veel

§ 8lg 4 p 1 tõlgendamist, siis maaeluministri 13.12.2018.

a määrusega nr 71 (jõustus 01.01.2019) täiendati

§ 5

lg-ga 41 järgmises sõnastuses: „Toetust ei või taotleda sigade kohta, keda taotleja peab loomakasvatushoones, kus kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat, mille tulemusena tekib vedel- või poolvedelsõnnik“. Määruse nr 71 eelnõu seletuskirja kohaselt muudeti Määrust nr 56 selleks, et täpsustada sigade pidamise osas loomade heaolu toetuse saamise tingimusi. Seletuskirjas märgitakse, et üheks loomade heaolu toetuse saamise nõudeks on see, et sigadele tagatakse sisetingimustes allapanuks põhk või hein, sigade pidamise ruumi põrand on allapanuga kaetud ning lamamisala on kuiv, puhas ja looma jaoks mugav. Seda nõuet ei ole aga võimalik täita loomakasvatushoones, kus kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat. Selleks, et allapanu oleks looma jaoks mugav, peab minimaalne allapanukihi paksus olema vähemalt 10-15 sentimeetrit. Sellist allapanukogust on võimalik kasutada monoliitpõrandal. Restpõrandaga sulgudes, kus kasutatakse sõnniku ärajuhtimiseks torustikke, kanaleid või muud sellist süsteemi, põhjustaks nii suur allapanukogus vedelsõnnikusüsteemi täieliku ummistuse. Sama seletuskirja kohaselt tehakse

§-s 5 vastav täiendus selleks, et selgelt välistada vedelsõnnikutehnoloogiaga laudas peetavate sigade kohta loomade heaolu toetuse taotlemine, sest on ilmne, et vedelsõnnikutehnoloogiaga laudas rikutaks paratamatult

§ 8

lg 4 p-s 1 sätestatud toetuse saamise nõuet (sigadele tagatakse sisetingimustes allapanuks põhk või hein, sigade pidamise ruumi põrand on allapanuga kaetud ning lamamisala on kuiv, puhas ja looma jaoks mugav). 11. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja ettevõttes põhk kasutusel Määruse nr 80 § 10 lg-s 6 sätestatud nõude - sigade pidamise ruumis või ehitises peab sigadel olema pidev juurdepääs tervisele ohutule tuhnimismaterjalile, mida on piisavas koguses ja mis sobib sigade uudishimu ja tuhnimisvajaduse rahuldamiseks – täitmiseks ning see nõue rakendub ka sellise sigade pidamise ruumi puhul, milles kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat ja selle rakendamiseks vajalikku restpõrandat. Määruse nr 80 § 10 lg 6 nõude täitmine ei ole ka ringkonnakohtu arvates kuidagi samastatav sellega, et põhk on ruumis kasutusel samaaegselt kohase allapanuna sama määruse § 10 lg 3 mõttes. Samuti ei saa Määruse § 10 lg 6 täitmisest järeldada

§ 8

lg 1 p-s 4 sätestatud tingimuse täitmist kaebaja poolt, sest nagu eelpool kirjeldatud, ei ole loomade heaolu toetuse raames põhitegevusena toetatav allapanu nõude täitmine põhu või heinaga sellistes farmides, kus kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat ja restpõrandaid, sest Määruse § 8 lg 1 p 4 mõistes põhu piisavas koguses allapanuna kasutamine ei ole sellise tehnoloogia puhul võimalik. Kuna kaebaja laudas on kasutusel vedelsõnnikutehnoloogia ja restpõrandad, siis ei olnud kaebaja laudas täidetud sigadele allapanu nõue loomade heaolu toetuse saamiseks. See asjaolu on tõendatud kaebaja enda poolt halduskohtule esitatud fotodega (tl 12-13), millelt on näha, et lauda restpõrand on kaetud väga väheste põhukõrtega. Ka VTA kontrollaruande (tl 42-50) kohaselt ei kasutatud OÜ Markilo seafarmis põhku sigadele allapanuks sellises mahus, nagu näeb ette loomade heaolu toetuse nõue

§ 8lg 4 järgi.

Ka A. Kaasiku koostatud ekspertarvamuse kohaselt loetakse mugavaks ja sigade heaolu tagavaks allapanukihiks vähemalt 10-15 cm ja sellises koguses põranda põhuga katmine on kompenseeritav loomade heaolu toetuse raames. Kirjeldatud nõude täidetuks lugemiseks peab olema visuaalselt võimalik tuvastada, et sulu põrand on kogu ulatuses kaetud ühtlase allapanu kihiga. Sellist olukorda kontrollimise käigus OÜ Markilo laudas aga ei tuvastatud, kuna loomade heaolu toetuse 9 põhitegevuse nõude täitmisena ei saa arvestada laudas sulgude põrandatele minimaalse põhukoguse hajali laotamist. Nagu juba märgitud, tuvastas ka VTA ja fikseeris kontrollaruandes olukorra, et OÜ Markilo laudas oli sigadele allapanuks põhku kasutatud väga vähesel määral. Kuna kaebaja ettevõttes kasutati põhku sellisel viisil ja mahus, mis ei vasta loomade heaolu toetuse maksmise eesmärgile ning toetuse saamise tingimus, mis sätestatakse

§ 8

lg 4 p-s 1, ei olnud täidetud, siis tuvastas halduskohus vastavad asjaolud õigesti ning tõlgendas ja kohaldas õigesti ka

§ 8lg 4 p 1, jättes põhjendatult OÜ Markilo kaebuse rahuldamata.

12. Eelpooltoodust tulenevalt ei ole õige kaebaja väide nagu ei näeks

§ 8lg 4 p 1 ette nõuet loomapidamisruumi põranda katmisest allapanuga (põhuga).

Nagu juba märgitud, sätestab

§ 8

lg 4 p 1, et sigadele tagatakse sisetingimustes allapanuks põhk või hein, sigade pidamise ruumi põrand on allapanuga kaetud ja lamamisala on kuiv, puhas ning looma jaoks mugav. Kaebaja hinnang, et tema ettevõttes oli täidetud nõue, mille kohaselt sigade lamamisala peab oleva kuiv, puhas ning looma jaoks mugav, võib olla õige, kuid sellest ei saa veel järeldada, et täidetud oli ka teine samast normist tulenev nõue, s. o nõue, et ruumi põrand peab olema allapanuga kaetud. See, et asjassepuutuv norm ise ei sätesta otseselt, kui paks peab olema põrandat kattev allapanu kiht, ei anna samuti alust järeldada, et juba väikese koguse heina või põhu jätmine lauda põrandale täidab nõude, et ruumi põrand peab olema allapanuga kaetud.

§ 8

lg 4 p 1 mõttes tähendab põranda kaetus allapanuga seda, et põrand on põhu või heinaga kaetud sellisel määral, et põrandal olev põhk või hein täidab selgelt allapanu funktsiooni. Nagu juba märgitud, tuvastas VTA haldusmenetluses, et kõnealune nõue oli täitmata ja põhku kasutati sigade pidamise ruumis mitte allapanu otstarbel (selleks oli seda selgelt liiga vähe), vaid muul otstarbel – loomade uudishimu ja tuhnimisvajaduse rahuldamiseks. Kuna kaebaja osas tuvastati Määruse nr 8 lg 4 p 1 nõuete täitmata jätmine mitte sellepärast, et tema laudas on kasutusel restpõrandad, vaid seepärast, et laudas ei kasutatud sigade jaoks allapanu, ei ole asjakohased ka kaebaja väited selle kohta, et tema arvates on teised loomapidajad, kelle lautades on restpõrandad, loomade heaolu toetust saanud. 13. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, nagu oleks halduskohus PRIA 16.02.2018. a otsuse osas HMS § 58 ebaõigesti kohaldanud. PRIA 16.02.2018. a otsusest nr 12-6/18/285 nähtuvalt (tl 5-6) tegi vastustaja kaebaja poolt esitatud toetusetaotluse rahuldamata jätmise otsuse

§ 14

tähenduses ja sellest järeldub, et käesoleval juhul ei toimunud toetuse vähendamist

§ 13

mõistes, mistõttu ei kuulu viimati nimetatud säte käesolevas asjas tegelikult kohaldamisele. PRIA otsuse lk-l 2 tehtud viide ka

§-le 13 on seega ebakorrektne, kuid see ei ole kuidagi mõjutanud otsuse sisu ja õiguspärasust.

§ 14

lg 2 näeb ette, et PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 ning ELÜPS-is sätestatud alustel. Vaidlustatud PRIA otsuses on

§ 14

lg-s 2 loetletud õigusaktidele küll viidatud, kuid konkreetselt kohaldamisele kuulunud ja kohaldatud norme ei ole eraldi nimetatud. Samas on PRIA otsuses taotluse rahuldamata jätmise (toetuse mittemaksmise) aluseks oleva asjaoluna selgelt välja toodud mittevastavus toetuse saamise tingimustele ning sellest tulenevalt saab järeldada, et taotluse rahuldamata jätmise alusena kohaldas PRIA määruse (EL) nr 1306/2013 art 63 lg 1, määruse (EL) nr 640/2014 art 35 lg 1 ja ELÜPS § 79 lg 4 p

1. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus arvata, et ebapiisav kohaldatud normidele viitamine võis antud juhul kuidagi mõjutada asja otsustamist. Sellest tulenevalt on puudulikud viited PRIA otsuses käsitletavad HMS § 58 tunnustele vastava rikkumisena, mis ei 10 anna alust nõuda kaebuse esemeks oleva PRIA 16.02.
2. a otsuse kehtetuks tunnistamist. Halduskohus on vaidlustatud otsuses seega PRIA 16.02.
3. a otsuse vormi osas HMS §-i 58 õigesti kohaldanud.
4. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.11.
5. a otsus muutmata.
6. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, puudub ringkonnakohtul alus kaebaja menetluskulude vastustajalt väljamõistmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 11