KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 5. detsember 2019, Tartu 3-19-31 Haldusasi FIE Ahto Peeveri kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 23. oktoobri 2018. a otsuse nr 13-30.1/18/768 ja 6. detsembri 2018. a vaideotsuse nr 13-30.1/18/842-1 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2019. a otsus Ahto Peeveri apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Ahto Peever, Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON 1. Tagastada Ahto Peeverile apellatsioonkaebuse lisana esitatud tõendid. 2. Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2019. a otsus. Teha uus otsus, millega rahuldada Ahto Peeveri kaebus ning tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 23. oktoobri 2018. a otsus nr 13 30.1/18/768 ja 6. detsembri 2018. a vaideotsus nr 13-30.1/18/842-1. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 6. jaanuar 2020. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 9. jaanuari 2017. a otsusega nr 13-30.1/17/13 määrati Ahto Peeverile Maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ (määrus nr 53) alusel toetus 40 000 eurot ja otsustati sellest koheselt välja maksta 30 000 eurot. 2. PRIA 23. oktoobri 2018. a otsusega nr 13-30.1/18/768 tunnistati kehtetuks PRIA 9. jaanuari 2017. a otsus, otsustati jätta kaebajale välja maksmata toetus 10 000 eurot ning nõuti tagasi toetus 30 000 eurot. Otsust põhjendati sellega, et tegemist on kunstlike tingimuste loomisega toetusraha kasutamisel. 3. PRIA 6. detsembri 2018. a vaideotsusega nr 13-30.1/18/842-1 jäeti rahuldamata kaebaja vaie PRIA 23. oktoobri 2018. a otsusega kehtetuks tunnistamiseks. 4. 7. jaanuaril 2019 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles PRIA 23. oktoobri 2018. a otsuse nr 13-30.1/18/768 ja 6. detsembri 2018. a vaideotsuse nr 13-30.1/18/842-1 tühistamist. Kaebuse kohaselt on PRIA ebaõigesti leidnud, et kaebaja ja Arge Peever vahel põhivara soetuseks tehtud tehingud olid kunstlikud ning sellega loodi kunstlikult tingimused toetuse saamiseks. Kaebaja alustas põllumajandusliku tootmisega, on seda pidevalt arendanud, suurendanud tootmisvõimalusi ja tootmispindalasid. Arge Peever on lõpetanud põllumajandustegevuse, tegeleb käesoleval ajal metsandusega, kui kaebaja tegeleb põllumajandusega. Kaebaja on rentinud Arge Peeverilt põllumajandustehnikat, kuna viimane seda ise ei kasuta. Laenukohustus Arge Peeveri ees on täidetud ning laen kandis endas vaid lühiajalist käibekapitali eesmärki. Kaebaja ja Arge Peever on eraldi leibkonnad ning neil ei ole majanduslikus mõttes midagi ühist. Tehingud Arge Peeveriga on toimunud ausalt, seadmete müügihind vastab turuhinnale, ostetud seadmed on kasutuses kaebaja majandustegevuses. 5. PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja selgituse kohaselt on kogu vaidlusalune tehnika ostetud Arge Peeverilt, kelle tegutsemiskoht on sama kaebaja tegutsemiskohaga – Rapla maakond Rapla vald Purila küla. Asjaolu, et tegemist on erinevate leibkondadega, ei oma tähtsust. Arge Peever jätkab põllumajandusliku tootmistegevusega. Formaalselt on toetuse saamise nõuded täidetud, kuid tehingupartnerid on lähisugulased ning tavatingimustes (kui tehingupartnerid oleks võõrad) ei oleks ilmselgelt ostetud tehnikat sellises summas, nagu PRIA-lt on raha saadud. Kuigi kaebaja majandustegevus on kiirelt arenenud, ei tähenda see, et toetusraha oleks nõuetekohaselt kasutatud. Raha liikumine kaebaja ja Arge Peeveri pangakontode vahel viitab sellele, et tehinguid pole tegelikult toimunud. HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED 6. 30. aprilli 2019. a otsusega Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. 7. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tuvastatud, et Arge Peever ei ole põllumajandusega tegelemist lõpetanud ning tegutseb edasi füüsilisest isikust ettevõtjana põllu- ja metsamajandussaaduste tootmise, varumise, töötlemise ja müügiga. Seega tegelevad kaebaja Arge Peever mõlemad põllumajandustootmisega ning nende tegutsemiskoht on sama. Kaebaja on Arge Peeveri poeg, mistõttu on tegemist lähedaste inimestega ning nad on püüdnud tekitada eeliseid vajalike tingimuste loomiseks. Pangakontode väljavõttelt nähtub, et pärast toetuse laekumist on kaebaja kandnud Arge Peeverile kokku 30 000 eurot ning sellele järgnevalt on raha kantud tagasi kaebajale laenuna vormistatult. Laenulepingu sõlmimisel ei ole majandustegevuses midagi iseäralikku, kuid tehingu summa ülekandmine ja selle tagasikandmine samale kontole märgituna laenuna viitab pigem tehingu näilisusele. Kaebaja väide, et laen on tagasi makstud, ei muuda antud asjas kohtu seisukohta tehingu näilikkuse osas. Kohus nõustus, et tehnika eest on tasutud kaebaja lähikondsele suuremas summas kui tavapärane turuhind. 8. Halduskohtu hinnangul on vaideotsus samuti õiguspärane, tuvastatud ei ole menetlusnormide rikkumist asja läbivaatamisel ning vaideotsus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi. Vaidemenetluse kaudu oli tagatud kaebaja ärakuulamisõigus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 9. Ahto Peever esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2019. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Kaebaja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et halduskohus ei ole kaalunud toetusmeetme eesmärgi, põlvkondade vahetuse soodustamise, täitmist. Halduskohtule esitatud FIE Arge Peeveri 2019. aasta 2 tuludeklaratsiooni B-osa, Arge Vahi talu kasumiaruandest ja bilansist on selgelt näha, et Arge Peever ei tegele omatoodetud põllumajandussaaduste tootmisega. Arge Peever andis kaebajale üle kõik oma kasutuses olevad maad ning lisaks sellele keskkonnasõbraliku majandamise kohustuse. Need andmed on PRIA registrites olemas ning neid on väga lihtne kontrollida. Tehnika müük oli äritehing ning vastupidist ei ole tõendatud. Seejuures esitas kaebaja esimese kulutuste aruande, millest nähtus tehnika soetamine Arge Peeverilt juba 4. juulil 2017. Aruandele PRIA ei reageerinud ega andnud märku, et tema hinnangul on tegemist lubamatu kulutusega. Kaebaja 2017. aasta omatoodetud põllumajandussaaduste käive oli 127 220,12 eurot. Käibevahendite soetamiseks oli vaja võõrkapitali. Seda sai kaebaja kõige soodsamalt Arge Peeverilt intressiga 3%. Tegemist oli lühiajalise laenuga, mis tasuti vastavalt kokkuleppele pärast toodangu realiseerimist. Toetuse tagasinõude otsuses puudub etteheide tehnika soetamisest turuhinnast kõrgema hinna eest. Enne tehnika soetamist uuris kaebaja turuhindasid nii internetist kui ka tehnika maaletoojatelt. Tavapärase praktika kohaselt käib PRIA esindaja kasutatud tehnikat kohapeal vaatamas, et hinnata hinna vastavust turuhinnale. Kaebaja juures aga keegi käinud ei ole. Sellest tulenevalt jääb arusaamatuks, mille alusel PRIA seab ostuhinna õigsuse kahtluse alla. Esialgse äriplaani kohaselt pidi kaebaja toetuse arvel soetama teraviljakombaini. Hiljem selgus, et kombain oli ostetud investeeringutoetusega ega olnud seetõttu investeeringuks kõlblik. Sellega seoses tuli leida uued investeeringu objektid, mis oleksid hädavajalikud ning mahuksid toetuse summa sisse. Kaebaja soetas põllumajandustegevuse tarbeks taimekaitsevahendid, seemned ja väetised tasaarvestuse korras ja seetõttu ei kajastu need kaebaja arvelduskontol. Samas on vastustajale ühes äriplaani muutmisega esitatud nende soetamist kajastavad arved. 10. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb PRIA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja osutab, et kaebaja väitel on ta tasunud Arge Peeverile tehnika eest kokku 48 000 eurot ja teinud samas ulatuses väljaminekuid ka väetiste, taimekaitsevahendite ja külviseemnete ostmiseks. Sellises suuruses väljaminekuid aga toetuse saaja arvelduskontolt ei nähtu. Tehingu poolteks on lähisugulased, kes mõlemad tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjatena. Mõlemad ettevõtjad tegutsevad põllumajandustootjana, tegutsetakse ühes talus ning vajadus tehnika ümbervormistamiseks ühelt FIE-lt teisele tegelikult puudub. Seda enam, et kaebaja väidab, et äriregistri kanne tähendab võimalust FIE Arge Peeveril põllumajandustootmisega edasi tegeleda. Ettevõtjate isiklikke (ostjaks poeg, müüjaks ema) ja majanduslikke (mõlemad FIE-d tegutsevad ühes talus) seoseid arvesse võttes saab väita, et antud juhul on kulutuste kandmine olnud vaid formaalne. PRIA ei ole käsitlenud haldusaktides omandatud tehnika turuhindu ega analüüsinud sellelt seisukohalt tehtud kulutuste mõistlikkust (ELÜPS § 75 lg 1). Toetuse tagasinõudmisel ja välja maksmata jätmisel ei ole PRIA sellele asjaolule ka tuginenud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. 12. Kaebajale makstud põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse tagasinõudmisel tugineb PRIA sellele, et kaebaja on kunstlikult tekitanud tingimused toetuse taotlemiseks, viidates otsuse õigusliku alusena lisaks määruse nr 53 § 16 lg-le 4 ja ELÜPS asjakohasetele sätetele ka määruse (EL) 1306/2013 art-le 60. Nimetatud sätte järgi ilma, et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. 3 Seega on toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomisega tegemist juhul, kui taotleja täidab toetuse saamise vormilised tingimused, soovimata tegelikkuses toetuse kasutamisega toetuse eesmärgi saavutamist. 13. ELÜPS-s ega määruses nr 53 ei ole sätestatud, millised on põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse andmise eesmärgid. Määruse nr 53 § 5 lg 1 näeb üksnes ette, et toetust võib taotleda äriplaanis kavandatud põllumajanduslike toodete tootmise alustamiseks või arendamise alaseks tegevuseks. Määruse nr 53 seletuskirja kohaselt on toetusmeetme üldeesmärk noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamine ja põlvkondade vahetusele kaasaaitamine põllumajanduses ning kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate – ettevõtete juhtide jätkusuutliku vanuselise struktuuri kujundamisele kaasaaitamine. Toetuse spetsiifiliste eesmärkidena nimetatakse noorte põllumajandustootjate abistamist põllumajandusliku majapidamise sisseseadmisel, noorte põllumajandustootjate ettevõtte edaspidine struktuuriline kohandamist, tööhõive võimaluste laiendamist noortele ning noorte põllumajandustootjate erialase pädevuse ja juhtimiskogemuse suurendamist. 14. Samas ei ole toetusmeetme eesmärk ja toetuse kasutamise eesmärk samastatavad mõisted. Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse kasutamise eesmärki selgitades on Riigikohus sedastanud, et toetatava tegevusena tuleb mõista toetuse abil vahetult kavandatud tegevusi, eristades neid investeeringu põllumajandustootmises kasutamise eesmärgist 1. Seega ELÜPS § 75 lg 1 nõudest, et kulutused peavad olema vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks, ei tulene otsest kohustust tegutseda just määruse nr 53 seletuskirjas nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Pidades silmas ka Riigikohtu selgitust, et tingimuse kunstliku loomisega võib olla tegu ka siis, kui ettevõtja ostab vajaliku ja mõistliku seadme endaga seotud äriühingult ning kulutuse kandmine on poolte tiheda seose tõttu vaid formaalne,2 mõistab ringkonnakohus ELÜPS § 75 lg-t 1 koostoimes määruse nr 53 § 5 lg-tega 1 ja 2 selliselt, et kaebajal oli kohustus kasutada toetust investeeringuks selliselt, et see aitaks kaasa kaebaja ettevõtte majanduslikule toimimisele põllumajandustoodete tootmisel või nende töötlemisel. 15. Käesoleval juhul ei ole PRIA kahtluse alla seadnud, et toetuse kasutamine on kaasa aidanud kaebaja põllumajandusliku tegevuse laiendamisele. Tehnika soetamine on viinud nii haritava maa pindala kui ka omatoodete müügist saadud tulu suurenemisele. Kaebaja 2017. a tulu (tl 26) toodete müügist on kahe suurusjärgu võrra suurem kui määruse nr 53 § 14 lg 1 p 5 sätestatud minimaalne nõutav omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu – 4000 eurot aastas. Samuti ei ole PRIA seadnud kahtluse alla, et see oligi kaebaja eesmärgiks toetuse taotlemisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siinjuures olulise tähendusega asjaolu, et toetuse taotlemisel soovis kaebaja kasutada toetust kombaini soetamiseks, kuid hiljem muutis äriplaani (tl 65, 69p-71) ja kasutas toetust viljakuivati, eelpuhasti, traktori ja väetisekülviku ostmiseks. Kaebaja on selgitanud, et investeeringuobjekti vahetumise põhjuseks oli asjaolu, et kombain, mille ostmist kaebaja kavandas, oli soetatud investeeringutoetust kasutades, mistõttu see ei olnud põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse kasutamisel abikõlbulik. Kaebaja teatas vastustajale äriplaani muutmisest ning vastustaja ei vaielnud äriplaani muutmisele vastu ning aktsepteeris muudatuse 17. aprilli 2017. a kirjaga. Lisaks ei ole asjas vaidlust, et toetusega soetatud tehnika ei olnud kaebaja ainsaks investeeringuks põllumajanduslikku põhivarasse, s.t kaebaja ei rajanud oma tegevust ainuüksi toetuse kasutamisele, vaid tegi tegevuse arendamisse täiendavaid investeeringuid. Viimane, ühes kaebaja 2017. ja 2018. aasta majandustulemustega osutab omakorda sellele, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks oligi majanduslikult iseseisva ja jätkusuutliku põllumajandustootmisega alustamine. 16. Vastavalt ELÜPS § 75 lg-le 1 peavad toetuse abil tehtavad kulud olema ühtlasi mõistlikud. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu (745 SE) seletuskirjast 1 2 vt RKHK 21. septembri 2018. a otsus asjas 3-15-2381 (p 13-15) vt RKHK 17. detsembri 2018. a otsus asjas 3-16-567 (p 12) 4 ilmneb, et kulude mõistlikkuse nõudest tuleneb eelkõige taotleja kohustus mitte teha toetuse arvel ülemääraseid kulutusi. Selle kohustuse rikkumist ei ole PRIA vaidlustatud otsuses tuvastanud ega sellele toetuse tagasinõudmisel tuginenud. Vastuses apellatsioonkaebusele on vastustaja otsesõnu kinnitanud, et vastuses kaebusele halduskohtus esitatud väiteid ei tule käsitada toetuse tagasinõudmise faktilise alusena. Seetõttu ringkonnakohus toetuse arvel tehtud kulutuste mõistlikkust eraldi ei hinda, märkides üksnes, et asjas puuduvad ka igasugused tõendid, mis lubaksid hinnata, kas kaebaja on soetanud tehnika turuhinnaga või oli müügihind ebamõistlikult kõrge. 17. Vaidlustatud otsuses, vaideotsuses ja vastuses kaebusele on PRIA leidnud, et tingimuste kunstlikule loomisele viitavad kogumis järgmised asjaolud:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.