Obsah (6)

§ 207§ 121§ 175§ 187§ 119§ 199

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 05.02.2020, Tartu Haldusasja number 3-20-8 Haldusasi A kaebus SA Viljandi Haigla

) § 207 lg 2 alusel.

1. Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.01.
2. a määruse resolutsiooni p 2 peale

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

1. Jätta määruskaebuse esindaja taotlus kohtunik Roby Koiki taandamiseks läbi vaatamata.
2. Määruse avaldamisel asendada määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga A. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Kaebaja esitas 30.12.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse ja selle täienduse (tl 2-3, tõlge tl 6-7), milles palus teha Viljandi Haiglale ettekirjutus anda keevat vett 2-3 korda päevas, et juua kohvi ja teed. Kaebaja väitel anti haiglas varem 3 korda päevas keevat vett, seejärel vähendati keeva vee andmist 2 korrani, alates 25.11.2019 antakse 1 tass keevat vett. Lisaks taotles kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist.
4. SA Viljandi Haigla 13.01.
5. a vastuse (tl 10-10p) kohaselt on sundravi osakonnas karmistatud kehtivaid turvameetmeid, piirates patsientidele jagatava tulise vee kasutamist, kuna patsiendid on ähvardanud rünnata personali tulise veega ja varasemalt on esinenud olukord, kus patsient on visanud kuuma veega teist patsienti.
6. Tartu Halduskohus tagastas 15.01.
7. a määrusega (tl 12-13) kaebuse (resolutsiooni p 1)

§ 121

lg 1 p 1 alusel; jättis kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ning otsustas asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga (resolutsiooni p 3)

§ 175lg 3 alusel.

Kohus leidis, et kaebaja suhtes kohaldatud keelud tulenevad tervishoiuteenuse osutamisest, mis oma olemuselt on eraõiguslik suhe. Tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluste lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole. Kohus leidis, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus vaadata sisuliselt läbi kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus.

1. Määruskaebuse esitaja esitas 24.01.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15.01.
2. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja väitel oleks võinud kohaldada haiglas kehtestatud piirangut ühe inimese suhtes. Määruskaebuse esitaja palub end vabastada riigilõivust, kuna ta ei tööta, vaid viibib haiglas. Veel palub määruskaebuse esitaja taandada kohtunik, kes ei lahendanud tema kasuks ühtegi asja kuni
3. a. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 207

lg 2 alusel võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks

§ 187

lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene.

1. Halduskohus tagastas 15.01.
2. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 121

lg 1 p-s 1 sätestatud juhul kuulub kaebus tagastamisele, kuivõrd nimetatud aluse puhul on tegemist puudusega, mille esinemisel ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine mõeldav. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuses väidetut arvestades halduskohus määruses asjakohaselt viidanud Riigikohtu praktikale ning tõdenud, et kaebaja suhtes kohaldatud keelud tulenevad tervishoiuteenuse osutamisest, mis on oma olemuselt eraõiguslik suhe. Tervishoiuteenuse osutamist reguleerib võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 758 lg 1 ls 2 kohaselt hõlmab tervishoiuteenuse osutamine ka patsiendi hooldamise tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevused. Statsionaarsel ravil viibiva isiku elamis- ja olmetingimuste tagamine on selle sättega hõlmatud. Sundravil viibivale isikule osutatakse tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel eraõiguslikus suhtes (RKEKm 18.11.2013, 3-2-4-1-13, p-d 7 ja 9). Halduskohus ei ole pädev lahendama eraõiguslikust suhtest tõusetunud vaidlusi. Sellised vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Seega on määruskaebuse esitajal võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks maakohtu poole. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuse esitaja võimalus kaitsta käesolevas asjas oma õigusi esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.01.2020. a määruse resolutsiooni p 1 peale

§ 207lg 2 alusel tagastamisele.

1. Halduskohus jättis 15.01.
2. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt läbi vaatamata kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Kuna ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse kaebuse tagastamise osas muutmata, on ilmselgelt vähene ka määruskaebuse esitaja võimalus saavutada määruskaebusega ringkonnakohtus menetlusabi taotluse rahuldamist. Eelnevat 2 arvestades kuulub määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.01.
3. a määruse resolutsiooni p 2 peale

§ 207

lg 2 ja lg 3 p 1 alusel tagastamisele.

§ 119

lg 1 ls 3 sätestab, et määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. 8. Ringkonnakohus jätab läbi vaatamata määruskaebuse esitaja määruskaebuses esitatud taotluse halduskohtu kohtuniku Roby Koiki taandamiseks. Kohtuniku taandamise taotlusega seonduvalt selgitab ringkonnakohus, et vastavalt

§ 199

lg 1 p-le 1 tühistab ringkonnakohus halduskohtu lahendi apellatsioonkaebuse ja vastuväidete põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks halduskohtusse, kui asja lahendas kohus (kohtunik), kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada. See hõlmab ka juhtumi, kus halduskohtus on lahendi teinud kohtunik, kel oli kohustus ennast taandada. Käesoleval juhtumil selliseid asjaolusid, millest oleks tulenenud halduskohtuniku kohustus ennast taandada, kohtuasja toimikust ei nähtu. Täiendavalt juhib ringkonnakohus määruskaebuse esitaja tähelepanu sellele, et Tartu Halduskohtu kohtuniku taandamise avaldus tuleb esitada Tartu Halduskohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 24 lg 2), kohtuniku taandamist võib nõuda TsMS §-s 23 ettenähtud juhul ning taandamise alust tuleb avalduses põhistada (TsMS § 24 lg 3). 9. Kuna kaebaja määruskaebus kuulub tagastamisele, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuse esitaja määruskaebuses esitatud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 10. Kuna Tartu Halduskohus pidas 15.01.2020. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt vajalikuks asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga, siis ka ringkonnakohus peab vajalikuks asendada ringkonnakohtu määruse avaldamisel

§ 175lg 3 alusel määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 3