KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 19. mai 2020, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-19-7896 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud lahen

§ 121

lg 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning tema suhtes kohaldati

§ 87

lg 1 p 6 alusel mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 87lg 4 alusel allutati R.S.

käitumiskontrollile üheks aastaks. Käitumiskontrolli ajal oli R.S. kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid,

§ 75

lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi,

§ 75

lg 2 p 4 jätkama põhihariduse omandamist ja

§ 75lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis.

Kohtuotsus jõustus

1. novembril
4. jaanuaril 2020 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond kohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada R.S. i käitumiskontrolli, kuna viimane rikkus kohtu poolt määratud lisakohustusi ja kontrollnõuet. Viru Maakohtu
5. veebruari 2020 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja R.S. i käitumiskontrollile allutamise tähtaega pikendati kuue kuu võrra, s.o kuni
6. maini
9. märtsil 2020 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond kohtule uue erakorralise ettekande, taotledes R.S. i suhtes kohaldatud mõjutusvahendi liigi muutmist ja viimase paigutamist kinnisesse lasteasutusse tähtajaga üks aasta. Erakorralise ettekande kohaselt on R.S. rikkunud registreerimiskohustust, lisakohustust osaleda sotsiaalprogrammis ja hoiab kõrvale põhihariduse omandamisest.
10. Viru Maakohtu
11. aprilli 2020 määrusega rahuldati kriminaalhooldusosakonna erakorralises ettekandes taotletu ja R.S. i suhtes kohaldati mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse, s.o Maarjamaa Hariduskolleegiumi õppekeskusesse paigutamist tähtajaga üks aasta.
12. Käesolev erakorraline ettekanne on juba teine, ning käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumise tõttu kohus juba pikendas käitumiskontrollile allutamise tähtaega kuue kuu võrra. Seega andis kohus R.S. ile võimaluse käitumise iseseisvaks muutmiseks n-ö tavatingimustes ehk perekonna juures viibides, mis ei andnud tulemust. Maakohus tõdeb, et kahjuks ei olnud R.S. suuteline ennast käitumiskontrolli reeglitele allutama ning jätkas nende eiramist. Seetõttu ei ole kohtu jaoks veenvad ka kohtuistungil esitatu, et ta on võimeline iseseisvalt senist käitumismustrit muutma, hoiduma uutest õigusrikkumistest ning täitma kooli- ja registreerimiskohustust.
13. Maakohtu hinnangul ei ole kohtuotsusega määratud meetmed olnud piisavalt mõjusad mõjutamaks R.S. i positiivselt. Kahjuks ei ole ka R.S. i ema suutnud tagada talle piisavat järelevalvet ja tuge, et R.S. asuks õiguspäraselt ja distsiplineeritult käituma. Viimast kinnitab tõik, et A.S. ei ilmunud kohale Kohtla-Järve linna poolt määratud toetusmeetmete rakendamiseks kokku lepitud kohtumistele. Vaatamata lubadustele registreerida oma pere tegelik elukoht (Sillamäe linnas), ei teinud A.S. seda pikema perioodi vältel ning takistas seeläbi otseselt kohaliku omavalitsuse poolt nii endale kui kogu perele vajalike toetusmeetmete tuvastamist ja rakendamist. Olukorras, kus R.S. il puudub lapsevanema tugi koduse õppetöö korraldamisel, on koolikohustuse täitmine ning võlgnevuste likvideerimine keeruline. Seega on märkimisväärne oht, et koolikohustuse täitmine võib sootuks katkeda.
14. Olemasolevate materjalide pinnalt võib järeldada, et ainus keskkond, kus R.S. ile on võimalik avaldada positiivset mõju ja võimaldada distsipliini, millele ta ka allub, on kinnine lasteasutus. Selle meetodiga oleks tagatud ka võimalus osaleda õppetöös. Samal arvamusel on ka KohtlaJärve lastekaitse vanemspetsialist. Senine käitumiskontrolli nõuete rakendamine ei ole olnud tulemuslik ega piisav kutsumaks esile positiivseid muudatusi R.S. i käitumises ja elukorralduse muutuses. Piisava vanemliku hoole puudumise tõttu on ebatõenäoline, et R.S. on võimeline edaspidi iseseisvalt vajalikke muudatusi tegema ning käitumiskontrolli nõudeid täitma. Arvestades kodust olukorda, esineb ka reaalne oht, et R.S. jätkab suhtlemist sõpruskonnaga, kellega koos on süütegusid sooritatud ning allub ka edaspidi sõpruskonna negatiivsetele mõjutustele. -2- MÄÄRUSKAEBUS
15. Maakohtu määruse peale esitatud kaebuse R.S. i kaitsja vandeadvokaat A. Suuban, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja määruskaebemenetluses tekkivate kulude riigi kanda jätmist.
16. Kaitsja hinnangul on maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust, jättes välja selgitamata otsustuse tegemiseks vajalikud asjaolud. SHS § 1302 lg 2 p 4 kohaselt peab kohus lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise menetluses ära kuulama ka lapse hooldusõigusliku vanema, last tegelikult kasvatava isiku ning lapsega olulisel määral kokku puutuvad lapsega töötavad isikud. Kohtuistungil kuulati ära kriminaalhooldusametnik, R.S. ja küsitleti viimase ema. Maakohus ei kuulanud ära R.S. iga olulisel määral kokku puutuvaid teisi isikuid, s.o Sillamäe ja Kohtla-Järve linnavalitsuse lastekaitsespetsialiste.
17. SHS § 1302 lg 3 p 6 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksuse avaldus sisaldama ülevaadet meetmetest, mida kohaliku omavalitsuse üksus kohaldab lapse ja teda kasvatavate isikute suhete ning last kasvatavate isikute toimetuleku ja vanemlike oskuste toetamiseks lapse kinnise lasteasutuse teenuse saamise ajal ja järel. Asja materjalide hulgas selline ülevaade puudub.
18. Eeltoodud minetused on vastuolus SHS § 1301 lg-s 2 toodud eesmärgiga toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
20. Vastupidiselt määruskaebuses toodule leiab kriminaalkolleegium, et maakohtu otsustus paigutada R.S. kinnisesse lasteasutusse ei ole vastuolus Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtetega (vt käesoleva määruse p-d 9-11). Maakohus on õiguspäraselt, kuulanud üle puudutatud isikud ja tuginedes asjas tuvastatule, muutnud R.S. i suhtes kohaldatud mõjutusvahendi liiki, suunates viimase kinnisesse lasteasutusse.
21. Kohtuotsus, mille alusel R.S. süüdi mõisteti, jõustus
22. novembril
23. Kriminaalhooldusametnik oli sunnitud juba
24. jaanuaril 2020 esitama R.S. i suhtes erakorralise ettekande, taotledes tema käitumiskontrollile allutamise tähtaja pikendamist, kuna R.S. rikkus registreerimiskohustust, keeldu tarvitada alkoholi ja põhihariduse omandamise kohustust. Seega algasid probleemid R.S. iga sisuliselt koheselt pärast käitumiskontrollile allutamist. Viru Maakohtu 06.02.2020 määrusega pikendati R.S. i käitumiskontrolli tähtaega ja talle anti võimalus edaspidiselt näidata, et ta on suuteline kinni pidama temale otsusega määratud kohustustest. Selleks aga R.S. võimeline ei olnud, kuna juba
25. märtsil 2020 esitati tema kohta samasisuliste rikkumiste alusel uus erakorraline ettekanne. Nimelt ei täida R.S. jätkuvalt registreerimiskohustust, rikkus kohustust osaleda sotsiaalprogrammis ja ei omanda põhiharidust. Märkimisväärne on ka seegi, et Kohtute Infosüsteemi andmetel kohaldati R.S. i suhtes kriminaalasjas nr 20233000207 ajavahemikul
26. veebruarist kuni
27. veebruarini 2020 tõkendina vahistamist, kuna viimast on järjekordselt alust kahtlustada viies varguse episoodis (valdavalt on R.S. varastanud alkohoolseid jooke, kuigi viimasel on kohtuotsusega keelatud -3- alkoholi tarvitada). Kusjuures viimane varguse episood on toime pandud
28. veebruaril 2020, s.o vahetult pärast seda, kui R.S. i käitumiskontrollile allutamise tähtaega oldi maakohtu poolt pikendatud. Seega ei mõjutanud isegi kokkupuude kohtuga läbi käitumiskontrollile allutamise tähtaja pikendamise R.S. i käitumist paremuse suunas, mistõttu ei oleks ringkonnakohus veendunud, et erikooli paigutamata jätmise korral R.S. asuks täitma temale määratud kohustusi ja ei paneks enam toime uusi õigusrikkumisi.
29. Seega saab öelda, et R.S. i suhtes kohaldatud kergemaliigilisem mõjutusvahend käitumiskontrollile allutamise näol ei ole oma eesmärki täitnud, kuna isik rikub järjepanu temale määratud kohustusi ja on temale esitatud kahtlustuse kohaselt jätkanud ka kuritegude toime panemist. R.S. i edasise õiguskuulekuse tagamiseks ja selleks, et viimane jätkaks ka kontrollitud keskkonnas hariduse omandamist, on vajalik tema suhtes kohaldada mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist.
30. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
31. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaks määramiseks. Kaitsja on taotluse kohaselt tutvunud maakohtu määrusega ja koostanud määruskaebust. Tehtud töö eest taotleb kaitsja A. Suuban tasu 32,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
32. juuli
33. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-st 6 ja § 7 lg-st 1, on kaitsja taotlus põhjendatud. Muuhulgas taotletakse kaebuses määruskaebemenetluses tekkivate kulude riigi kanda jätmist. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et kuna kõnealune menetluskulu ei ole ülemäära suur ja esitatud kaebuses ei ole põhjendatud, miks tekkinud kulu riigi kanda jätmist taotletakse, jätab ringkonnakohus esitatud taotluse rahuldamata. Kuna esitatud määruskaebust ei rahuldata, tuleb määratud kaitsjale makstav tasu 32,40 eurot kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel R.S. ilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -4-