ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
) § 121 lg 1 p 1 alusel. Kuna kaebus tagastatakse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, mistõttu jäeti taotlus läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. 5. Halduskohus tagastas 15.01.2020. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt R kaebuse
Vaidlust ei ole selle üle, et kaebuses toodud asjaolu – haigla poolt patsientidele tulise vee jagamise piiramine – on tekkinud tervishoiuteenuse osutamise käigus. Nagu halduskohus vaidlustatud määruses asjakohaselt märkis, kinnitab eeltoodut ka asja materjalide juurde võetud haigla vastus (tl 66p), mille kohaselt tuleneb psühhiaatriakliinikus tulise vee jagamise piiramine eelkõige patsientide tervislikust seisundist ning meede on sisse viidud seoses patsientide ähvardusega kasutada tulist vett personali ründamiseks, samuti on esinenud olukord, kus patsient on visanud kuuma teega teist patsienti. Ka kaebaja enda määruskaebuses ei eita tulise vee ründamiseks kasutamise intsidente või selle toimepanemise võimalikkust patsiendi poolt nii teise patsiendi kui ka haigla töötaja suhtes. Ringkonnakohtule ei nähtu alust haigla vastuses märgitu õigsuses kahelda. Tervishoiuteenuse osutamist reguleerib võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 758 lg 1 ls 2 kohaselt hõlmab tervishoiuteenuse osutamine ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Statsionaarsel ravil viibiva isiku elamis- ja olmetingimuste tagamine on selle sättega hõlmatud. Sundravil viibivale isikule osutatakse tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel eraõiguslikus suhtes (Riigikohtu erikogu 18.11.2013. a määrus nr 3-2-4-1-13, p-d 7 ja 9). Halduskohus ei ole pädev lahendama eraõiguslikust suhtest, s.t tervishoiuteenuse osutamisest tõusetunud vaidlusi. Sellised vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Ka õigusalases kirjanduses on sedastatud, et vaidluse kuulumine halduskohtu pädevusse on üks kaebuse lubatavuse eeldustest ehk tingimustest, et halduskohtul oleks üldse võimalik asuda talle esitatud kaebust sisuliselt lahendama (
, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 36).
lg 1 p-s 1 sätestatud juhul kuulub kaebus tagastamisele, kuivõrd nimetatud aluse puhul on tegemist puudusega, mille esinemisel ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine mõeldav. Seega leidis halduskohus õigesti, et kaebajal ei ole võimalik käesolevas asjas pöörduda kaebusega halduskohtusse. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.01.2020. a määruse resolutsiooni p 2 peale
2
7. Kuna kaebaja määruskaebus kuulub tagastamisele, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja määruskaebusele lisatud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.