← Eesti

3-20-87/10

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

§ 119lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. R esitas 13.01.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus teha Viljandi Haiglale ettekirjutus anda kaebajale 2-3 korda päevas võimalus juua kohvi ja teed. Kaebaja väitel anti haiglas varem 3 korda päevas keevat vett, seejärel vähendati keeva vee andmist 2 korrani, alates 25.11.2019 antakse 1 tass keevat vett, 1 teelusikas kohvi või 1 teepakk ning alates 10.01.2020 antakse keevat vett 200 g päevas. Kaebaja märkis, et eeltoodust tingituna on raske tal ärgata ja vererõhku tõsta. Ühtlasi taotles kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist.
  2. Tartu Halduskohus võttis 15.01.
  3. a määrusega asja juurde haldusasjas nr 3-20-8 SA Viljandi Haigla 14.01.2020 esitatud vastuse (resolutsiooni p 1); tagastas R kaebuse (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: SA Viljandi Haigla vastusest nähtub, et psühhiaatriakliinikus kuuma vee jagamise piiramine tuleneb eelkõige patsientide terviseseisundist ning seega tervishoiuteenuse osutamisest, mis oma olemuselt on eraõiguslik suhe. Haigla soovib vältida patsientide psüühilise seisundi tõttu teiste isikute kuuma veega ründamist. Samuti soovib haigla vältida tee või kohvi ületarbimisest tulenevaid tervisekahjustusi. Sundravil viibivale isikule osutatakse tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel eraõiguslikus suhtes. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtuasja on TsMS § 9 lg 1 kohaselt pädev esimese astmena menetlema maakohus. Seega on kaebajal võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda Tartu Maakohtu poole. Eelnevale tuginedes tagastati kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 1 alusel. Kuna kaebus tagastatakse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, mistõttu jäeti taotlus läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. R esitas 27.01.2020 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15.01.
  2. a määruse peale, märkides, et Viljandi Haigla administratsioon joob kohvi iga tund, kuid talle seda ei võimaldata, millega rikutakse tema õigusi ja võrdõiguslikkust. Veel märgib kaebaja, et meetmeid tuleb karmistada isiku suhtes, kes valab teisele inimesele keevat vett peale, kuid kannatama ei pea kõik inimesed. Kaebaja palub teha haiglale ettekirjutus võimaldada kaebajal 2-3 korda päevas juua kohvi ja teed. Määruskaebusele lisatud taotluses palub kaebaja vabastada ta riigilõivu tasumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. 5. Halduskohus tagastas 15.01.2020. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt R kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Vaidlust ei ole selle üle, et kaebuses toodud asjaolu – haigla poolt patsientidele tulise vee jagamise piiramine – on tekkinud tervishoiuteenuse osutamise käigus. Nagu halduskohus vaidlustatud määruses asjakohaselt märkis, kinnitab eeltoodut ka asja materjalide juurde võetud haigla vastus (tl 66p), mille kohaselt tuleneb psühhiaatriakliinikus tulise vee jagamise piiramine eelkõige patsientide tervislikust seisundist ning meede on sisse viidud seoses patsientide ähvardusega kasutada tulist vett personali ründamiseks, samuti on esinenud olukord, kus patsient on visanud kuuma teega teist patsienti. Ka kaebaja enda määruskaebuses ei eita tulise vee ründamiseks kasutamise intsidente või selle toimepanemise võimalikkust patsiendi poolt nii teise patsiendi kui ka haigla töötaja suhtes. Ringkonnakohtule ei nähtu alust haigla vastuses märgitu õigsuses kahelda. Tervishoiuteenuse osutamist reguleerib võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 758 lg 1 ls 2 kohaselt hõlmab tervishoiuteenuse osutamine ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Statsionaarsel ravil viibiva isiku elamis- ja olmetingimuste tagamine on selle sättega hõlmatud. Sundravil viibivale isikule osutatakse tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel eraõiguslikus suhtes (Riigikohtu erikogu 18.11.2013. a määrus nr 3-2-4-1-13, p-d 7 ja 9). Halduskohus ei ole pädev lahendama eraõiguslikust suhtest, s.t tervishoiuteenuse osutamisest tõusetunud vaidlusi. Sellised vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Ka õigusalases kirjanduses on sedastatud, et vaidluse kuulumine halduskohtu pädevusse on üks kaebuse lubatavuse eeldustest ehk tingimustest, et halduskohtul oleks üldse võimalik asuda talle esitatud kaebust sisuliselt lahendama (

, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 36).

§ 121

lg 1 p-s 1 sätestatud juhul kuulub kaebus tagastamisele, kuivõrd nimetatud aluse puhul on tegemist puudusega, mille esinemisel ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine mõeldav. Seega leidis halduskohus õigesti, et kaebajal ei ole võimalik käesolevas asjas pöörduda kaebusega halduskohtusse. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.01.2020. a määruse resolutsiooni p 2 peale

§ 207lg 2 alusel tagastamisele.

2

  1. Halduskohus jättis 15.01.
  2. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt läbi vaatamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse kaebuse tagastamise osas muutmata, on ilmselgelt vähene ka kaebaja võimalus saavutada määruskaebusega ringkonnakohtus menetlusabi taotluse rahuldamist. Eelnevat arvestades kuulub kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.01.
  3. a määruse resolutsiooni p 3 peale

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel tagastamisele.

7. Kuna kaebaja määruskaebus kuulub tagastamisele, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja määruskaebusele lisatud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.