Obsah (6)

§ 121§ 43§ 207§ 187§ 203§ 47

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk 13.05.2020, Tartu 3

) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

1. Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.04.
2. a määruse resolutsiooni p 1 peale ringkonnakohtu menetlusse.
3. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.04.
4. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tartu Vangla kohaldas 24.03.
6. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/105 alates 24.03.2020 V. Fartõgini suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist kaebaja viibimisel väljaspool elukambrit ja ametnike sisenemisel kambrisse. Käskkirja kohaselt toimus samal päeval intsident, kus kinnipeetav muutus teda läbi otsida soovinud vanglaametniku suhtes agressiivseks ja viskas tema pihta aluspesu.
7. Kinnipeetav esitas 06.04.2020 vaide käskkirja nr 2-20/1-2/105 tühistamiseks. Kinnipeetav ei nõustunud sellega, et ta oli agressiivne.
8. Kinnipeetav esitas 13.04.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 24.03.
9. a käskkirja nr 2-20/1-2/105 tühistamise ja kahju hüvitamise nõuetes ning esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla 24.03.
10. a käskkirja nr 2-20/1-2/105 täitmise peatamiseks.
11. Tartu Halduskohus tagastas 27.04.
12. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Halduskohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tühistamisnõude osas selgitas halduskohus, et kaebaja on vaide küll esitanud, kuid vastustaja ei ole seda lahendanud ja vaide lahendamiseks ette nähtud tähtaeg veel kestab. Kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus pooleli ning käskkirja tühistamise nõude esitamine kohtule ei ole veel lubatud. Hüvitamisnõude osas selgitas kohus, et vangla kinnitusel ei ole kaebaja esitanud kaebuse asjaoludel vanglale ühtegi kahjunõuet. Kaebaja ei märgi ka ise kaebuses, et oleks vanglale kahjunõude esitanud. Seega ei ole kahju hüvitamise nõude esitamine kohtule lubatud. Halduskohus lisas, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda pärast kohtueelse menetluse nõuetekohast läbimist uuesti kohtusse.

1. Tartu Vangla jättis 05.05.
2. a vaideotsusega nr 1-11/241-2 kaebaja vaide rahuldamata.
3. Kaebaja esitas 06.05.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 29.04.
4. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale. Kaebaja märgib, et ta on määruskaebuse esitamise ajaks kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Kaebaja palub teha uue otsuse, kaebuse menetlusse võtta ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Samuti kontrollib kohus, kas esineb alus määruskaebuse tagastamiseks.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks

§ 187

lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus

§ 207

lg 3 p 1 alusel teha määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

1. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.04.
2. a määruse resolutsiooni p 3 peale (esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine) tuleb tagastada

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

1. Määruskaebus Tartu Halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 peale (kaebuse tagastamine) on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse selles osas menetlusse.
2. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 2

1. Kuivõrd kaebaja ei olnud halduskohtule kaebuse esitamise ajaks kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud, siis tagastas halduskohus kaebuse õigesti. Asjaolu, et kaebaja on nüüdseks vaidlusaluse käskkirja tühistamise nõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, ei muuda kaebuse tagastamist 27.04.
2. a määrusega õigusvastaseks ega anna alust halduskohtu nimetatud määruse tühistamiseks ja asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks saatmiseks.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse.

§ 47

lg 2 järgi on isikul võimalik kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul pärast kohtueelset menetlust lõpetava lahendi tegemist. Seega ei ole kaebaja väited menetlusökonoomia põhimõtte rikkumisest praegusel juhul asjakohased. Kohtusse pöördumise tähtaeg pärast vangla poolt 24.03.

1. a käskkirjaga seonduva 05.05.
2. a vaideotsuse tegemist ei ole möödunud ning kaebajal on soovi korral võimalik tühistamiskaebusega uuesti halduskohtusse pöörduda.
3. Tartu Ringkonnakohus on kaebajale varasemas kohtuasjas (23.01.
4. a määrus kohtuasjas nr 3-19-2300, p-d 8 ja 9) selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõtte kaitse ei tohi kohustusliku kohtueelse vaidluste lahendamise korra puhul viia selleni, et isik pöördubki näiteks kõigepealt otse kohtusse ning alles siis esitab vaide haldusorganile ja vaidlustab halduskohtu määrust, eeldades, et ringkonnakohus tühistab vaidemenetluse lõppedes halduskohtu määruse ning tema algse kaebuse menetlust jätkatakse. Selline lähenemine koormab märgatavalt kohtusüsteemi, sest ringkonnakohus peab lahendama kaebaja määruskaebuse ning halduskohus tegema asjas mitu määrust. Reeglina on isik kohustatud kohustuslikku kohtueelset vaidluste lahendamise korda ise koheselt järgima ning selle järgimata jätmine viib kaebuse tagastamiseni. Ringkonnakohus märkis ka, et kaebaja on varasemalt haldusasjas kohtueelse menetluse korra järgimata jätnud (haldusasi nr 3-19-1350). Selles asjas tühistas ringkonnakohus halduskohtu määruse üksnes seetõttu, et ringkonnakohtu määruse tegemise hetkeks oli kaebetähtaeg juba möödunud (Tartu Ringkonnakohtu
5. detsembri
6. a määrus). Ringkonnakohtu tookordsel hinnangul võis kaebaja poolt kohustusliku kohtueelse vaidluse lahendamise korra nõude eiramine olla sihilik. Eespooltoodud põhjustel ei saa ringkonnakohus sellist lähenemist ka praegusel juhul soosida.
7. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.04.
8. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3