Obsah (6)

§ 424§ 199§ 64§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7881 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlust

§ 424järgi, mille eest mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

Sama otsusega tunnistati A. Sedletski süüdi ka

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ning mõisteti karistuseks üks aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 13.

aprilli 2016. a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on

1. mai 2017 ja lõpp
2. mai
4. Tartu Maakohtu
5. aprilli
6. a määrusega jäeti süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
7. Maakohtu määruse kohaselt on A. Sedletskil võimalik vabanemise järel minna elama ema juurde kolmetoalisesse korterisse. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kinnipeetava ema ja tema elukaaslane andsid nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.
8. A. Sedletskit on üheksa korda kriminaalkorras karistatud, neist seitse karistust on veel kehtivad. Ta on kandmas viiendat reaalset vangistust. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab teda õiguskuulekal rajal hoida. A. Sedletski kannab vanglakaristust süstemaatiliste varguste toimepanemise ning mootorsõiduki narkojoobes juhtimise eest. Teda on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude, joobes juhtimise ja narkootikumide käitlemise eest. Seega on kuritegude raskusaste ja liik jäänud samaks. Ta on pannud kuritegusid valdavalt toime ette planeeritult. Kuritegude toimepanemist on soodustanud uimastisõltuvus, rahalise kasu teenimise eesmärk, puudulikud probleemide lahendamise oskused ja kuritegelikud hoiakud.
9. Kohtu hinnangul on positiivne, et A. Sedletskil on vabanemisel kindel elukoht ja toetavad lähedased, ta on osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides ning vähemalt sõnades avaldanud soovi hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Samas ei ole kinnipeetava käitumine vangistuse ajal olnud korrektne: ta paigutati
10. aastal eraldi lukustatud kambrisse seoses osalusega konfliktis, mille käigus kasutati kaaskinnipeetava suhtes vägivalda. Kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine võib viidata A. Sedletski suhtumise paranemisele, kuid tõsikindlaid järeldusi sellest teha ei saa.
11. A. Sedletskit toetavad tema lähedased – ema, isa ja õde. Paraku oli tal lähedaste toetus olemas ka varasemalt, kuid see ei takistanud A. Sedletskil kuritegusid toime panemast. Seega ei saa lugeda pere toetust A. Sedletskit motiveerivaks asjaoluks. A. Sedletski töökogemus väljaspool vanglat on olnud lühiajaline ja juhuslikku laadi. Majanduslikku toimetulekut on mõjutanud negatiivselt isiku uimastisõltuvus ning pidev vanglas viibimine. Seetõttu on A. Sedletski iseseisev toimetulekuoskus mõnevõrra puudulik. A. Sedletskil ei piisanud vajaduste rahuldamiseks enda sissetulekust ja ta elas periooditi vanemate juures. Ta kulutas suure osa sissetulekust narkootikumidele ning pani tulu teenimiseks toime varavastaseid kuritegusid. A. Sedletskil on täitmata rahalisi nõudeid ligikaudu 7240 eurot ja tal puudub kindel vabanemisjärgne töökoht. Seega on tema majanduslik olukord kehv. Ema on valmis kinnipeetavat rahaliselt toetama, kuid selline lahendus ei ole jätkusuutlik. Põhihariduse olemasolu, erialaoskuste puudumine ning vähene riigikeele oskus raskendavad töökoha leidmist. Seega esineb oht, et A. Sedletski hakkab ebapiisavate rahaliste vahendite tõttu varasemat käitumisviisi kordama.
12. A. Sedletskil on diagnoositud uimastisõltuvus. Ta alustas narkootikumide tarvitamist enda sõnul
13. aastal pärast autoavariid valu vaigistamiseks. A. Sedletski tarvitas peamisel amfetamiini, viimati
14. aasta mais. Tarvitamise sagedus varieerus, kuid kolm kuud enne vangistust tarvitas ta amfetamiini 1-2 korda nädalas, ühe grammi kaupa sisse hingates. A. Sedletskil väitis, et ta pole narkootikume süstinud, kuid varasemast riskihindamisest nähtub, et ta on seda siiski teinud. A. Sedletski tarvitas narkootikume üksinda ning tal kulus nädala lõikes uimastite peale kuni 100 eurot. A. Sedletski on eitanud narkootikumide müümist, kuigi teda on ühel korral nende käitlemise eest karistatud.
15. A. Sedletski varasem elustiil viitab sellele, et narkootikumide hankimine oli tema põhitegevuseks. A. Sedletski kannab karistust narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Vangistuse alguses A. Sedletski sõltuvust ei tunnistanud, kuid sõltuvusrehabilitatsioonis osalemise tulemusel on tal tekkinud motivatsioon ainete tarvitamine täielikult lõpetada. A. Sedletski on korduvalt (käesoleva ja eelmise vangistuse ajal) osalenud programmis 2 „Eluviisitreening“, kuid sellegipoolest uimastite tarvitamist jätkanud. See näitab, et A. Sedletski küll soovib narkootikumide tarvitamisest loobuda, kuid ei ole võimeline seda tegema. A. Sedletskile on garanteeritud koht OÜ Tervisekeskus Elulootus rehabilitatsiooniprogrammis, mis kestab 6-9 kuud. Kohtu hinnangul vajab A. Sedletski sõltuvusvastast ravi ja nõustamist. Seetõttu on väga tervitatav kinnipeetava valik abiprogrammi kasuks. Nii vangla iseloomustusest kui ka isiku ütlustest nähtub, et soov edaspidi kuritegelikust elust loobumiseks on olemas, kuid murekohtade analüüs on senimaani olnud napp ning valmidus muutuste nimel pingutada on käesoleval hetkel nõrk. A. Sedletski ütluste ning materjalide pinnalt tekib küsimus, kas isikus on siiski toimunud piisavalt positiivsed muutused ning tal on vajalikud oskused, et edaspidi seadusekuulekalt elada.
16. A. Sedletskit on varasemalt korduvalt kuritegude toimepanemise eest karistatud. See näitab, et temas on juurdunud õigusvastane käitumismuster. Tema käitumine on pikalt olnud kriminaalne ning juhitud sõltuvusprobleemidest. Arvestades eeltoodut ning vangla tõstatatud kahtlusi, ei saa seni läbitud rehabiliteerivaid tegevusi pidada piisavaks. A. Sedletski on minevikus korduvalt lubanud seadusekuulekale teele pöörduda, kuid see ei ole õnnestunud. Materjalidest nähtuvalt on hinnangud kõigile A. Sedletski varasematele katseaegadele olnud negatiivsed. Jätkates vangistust positiivses võtmes, omandades eriala ning püstitades reaalsed sihid ja tee, kuidas eesmärgistatut saavutada, on kinnipeetaval võimalik näidata oma tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta. MÄÄRUSKAEBUS
17. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Sedletski, kes palub kohtumääruse tühistada ja end vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
18. A. Sedletski hinnangul on naiivne arvata, et inimene õpib vanglas seaduskuulekalt elama. A. Sedletski märgib, et teda on üheksa korda karistatud ning ta on vangistuses viiendat korda, kuid ta pole vanglas omandanud mingeid sotsiaalseid oskusi seaduskuulekaks eluks. See pole olnud tingitud soovimatusest, vaid vangla piiratud võimalustest. Vanglas viibimine ei paranda teda. A. Sedletski hinnangul on uue kuriteo tõenäosust prognoosida täiesti vale, sest ei saa ette teada, mis homme juhtub. Inimest ei saa programmeerida ühte teed mööda minema. Tal on alati valikuvõimalus otsustada, kuidas ja kuhu minna. Ei saa väita, et lootust seaduskuulekale elule ei ole, kuna see sõltub vaid temast endast. Vaid vanglas viibimisega ei saa saavutada VangS § 6 lg-st 1 tulenevat karistuse eesmärki.
19. Maakohtu järeldused on rajatud oletustele. A. Sedletski nõustub sellega, et ta ei oska probleeme lahendada, kuid rõhutab, et on soovinud vanglas töötamise ja sotsiaalprogrammides osalemise abil seaduskuulekalt elama õppida. A. Sedletski hinnangul ei pööranud maakohus piisavalt tähelepanu sellele, et ta on vangistuses hästi käitunud. A. Sedletskil ei ole distsiplinaarrikkumisi, ta on osalenud individuaalse täitmiskavaga määratud rehabiliteerivates sotsiaalprogrammides ja töötanud majandustöödel (toidujagajana). A. Sedletski ei tarvita tablette ega muid uimastavaid preparaate. Ta on kaine ja motiveeritud selliseks jääma. Kui tal poleks olnud motivatsiooni narkootikumide tarvitamist lõpetada, oleks ta saanud tarvitada vanglas seaduslikult antidepressante ja metadooni.
20. Määruskaebuse kohaselt on A. Sedletskil tegevusplaan edasiseks rehabilitatsiooniks ja ta püüdleb sammhaaval seaduskuuleka elu poole. Ennetähtaegsel vabastamisel muutub vaid karistuse eesmärgi saavutamise viis ja koht ning teda võib igal ajal tagasi vangi saata. A. Sedletski on nõus elektroonilise valvega. Kuna asi lahendati suulises menetluses, prokuröri kirjalikku arvamust maakohtu määruses ei kajastatud ja see esitati A. Sedletskile arusaamatus keeles, tuleks see jätta tähelepanuta. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Sedletski määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
22. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
23. või
24. peatüki sätteid, arvestades
25. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
26. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
27. peatüki
28. jao sätteid, sh KrMS §
29. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
30. aprilli
31. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
32. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
3. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohus on A. Sedletski vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt. Maakohus on kõigi määruskaebuses viidatud positiivsete asjaoludega juba arvestanud ning ringkonnakohtul ei ole maakohtu põhjendustele midagi lisada. Prokuröri arvamuse tõlkimata ja määruses detailselt kajastamata jätmine ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna prokuröri arvamus ei ole kohtule siduv. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on prokuröri arvamusega tutvunud, kuid ei ole selles märgitud asjaoludele tuginenud. Määruskaebuses ei ole viidatud ühelegi asjaolule, mis annaks alust maakohtu määrust muuta. Seega on A. Sedletski määruskaebus perspektiivitu.
4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Sedletski määruskaebuse Tartu Maakohtu
5. aprilli
6. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 4