1-18-1484/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-1484 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi 2020 määrus Ilia Burunovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Ilia Burunov (isikukood 39402273715), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 27.02.2018 otsusega tunnistati Ilia Burunov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.10.2017 ja lõppeb 29.10.
6. Virui Maakohtu 27.03.2020 määrusega jäeti I. Burunov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esmalt leidis maakohus, et täidetud on formaalsed eeldused otsustamaks süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle.
7. Maakohus leidis, et I. Burunov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele hoolimata sellest, et ta omab ühte kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas esmakordselt. I. Burunov kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteo toime panemise soodusteguriks oli narkootilise aine sõltuvus ja soov saada majandusliku kasu. I. Burunovit on distsiplinaarkorras karistatud neljal korral. Kinnipeetava õiguspärane käitumine on ennetähtaegse vabastamise esmaseks eelduseks (RKKKm nr 3-1-1-91-06). I. Burunov keeldub vanglas majandustöödest, mis viitab aga tema puhul uue kuriteo toimepanemise riskile. Nimelt puudub I. Burunovil vabaduses kindel töökoht ja tema majandusliku toimetuleku oskus on puudulik.
8. Positiivsena tõi maakohus välja, et I. Burunov on omandanud riigikeelt tasemetel A1 ja A2, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja osalenud tugigrupi „Corrigo“ tegevustes. Vabanemise korral on I. Burunovil olemas kindel elukoht. Samas asub vabanemisjärgne elukoht Kohtla-Järvel, kus ta elas ka enne vangistust ja kus viibib ka tema kriminaalne tutvusringkond. Narkootiliste ainetega seotud kuriteod eeldavad aga oma olemuselt kuritegelikke sidemeid, mis omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise riske. Seda eriti olukorras, kus I. Burunov asuks taaskord narkootikume tarvitama või nende käitlemisega tegelema. Tema enda sõnul soovib ta narkootilistest ainetest loobuda, kuid maakohtu hinnangul võib eeltoodu osutuda raskeks, kuna I. Burunov on korranud minevikus tehtud vigu ega ole neist õppinud. Määruskaebus
9. Maakohtu määruse peale esitas 13.04.2020 kaebuse süüdimõistetu I. Burunov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
10. Vabaduses on I. Burunovil olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased. Viimane saab aru, et tegi vea ja sattus vanglasse. I. Burunov rõhutab, et sattus kinnipidamiskohta esmakordselt, kuid tegemist on viimase korraga, mil ta vanglas viibib. I. Burunovil on suuremas osas riigi ees võlad tasutud – maksta on veel vaja vaid 500 eurot. Vabanemise korral on tal olemas kindel töökoht, kuid kinnipidamiskohas ta ei tööta väikeste töötasude tõttu. I. Burunovi kontoväljavõttest on nähtav, et tal raha on ja seda jääb isegi üle. Sellest hoolimata kästakse tal vanglas tööd teha ja keeldumise korral tehakse selle kohta ettekanne ning määratakse karistus.
11. I. Burunovi kaebuse peale koostas maakohus 27.04.2020 vastuse, märkides, et maakohtu määrus, mille peale kaebus on esitatud, on jõustunud, mistõttu on kaebuse esitamise tähtaeg möödas.
12. Maakohtu vastuskirja peale koostas I. Burunov 29.04.2020 kaebuse, tuues välja, et koostas kaebuse 12.04.2020, kuid koostamise kuupäevaks sai märgitud 13.04.2020, kuna nädalavahetuseti post ei liigu. Sellest hoolimata oli I. Burunovil veel kolm päeva aega kaebuse koostamiseks (13.04-15.04.2020). Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et I. Burunovi määruskaebus on tähtaegne. Nimelt sai I. Burunov maakohtu määruse kätte 30.03.2020 (tl 71). Seega oli kaebetähtaja viimaseks päevaks 14.04.
14. Ringkonnakohus tegi vanglale päringu, mille vastusest selgub, et I. Burunov andis määruskaebuse Viru Maakohtu 27.03.2020 määrusele üle 12.04.2020 (tl 85), s.o tähtaegselt nagu I. Burunov avaldas (vt käesoleva määruse p 8). Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu jaoks arusaamatu, miks leidis maakohus, et määruskaebus ei ole tähtaegne. Siinkohal juhib kriminaalkolleegium maakohtu tähelepanu ka sellele, et viimasel puudub pädevus enesekontrolli raames otsustada määruskaebuse formaalsete eelduste täidetuse üle, s.o maakohus oleks pidanud vastavad määruskaebuse edastama ringkonnakohtule, kes oleks otsustanud, kas määruskaebus on esitatud kaebetähtaja piirides või mitte. Teisisõnu puudub maakohtul pädevus jätta formaalsete eelduste täitmata jätmise tõttu esitatud määruskaebust läbi vaatamata, seda enam, et vastav läbi vaatamata jätmine ei olnud vormistatud ka määrusena, vaid lihtkirjana.
15. Mis puudutab, aga I. Burunovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist, siis siinkohal leiab ringkonnakohus, et süüdimõistetu määruskaebus alust maakohtu määruse tühistamiseks ei anna ning jääb edutuks.
16. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. 2 Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad. Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on arusaadavalt põhjendanud, miks I. Burunov tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta. Sellest tulenevalt ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja I. Burunovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
17. Vastupidiselt määruskaebuses toodule leiab ringkonnakohus siiski, et I. Burunovi puhul on täitmata vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab I. Burunov nelja kehtivat distsiplinaarkaristust. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et ainetu on kaebuses toodu nagu oleks I. Burunovil tingituna töötasu suurusest õigus töötamisest keelduda. Materjalide kohaselt puudub I. Burunovil tööharjumus ja ametlikult töötamise kogemus. Seda enam peaks vangistuses kindla režiimi järgi töötamine eeltoodut süvendama ja kinnistama. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuna I. Burunovil on isegi range järelevalve all tõsiseid probleeme kehtivale korrale allumisega, ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et I. Burunov oleks sellest tulenevalt suuteline käitumiskontrolli tingimusi edukalt täitma. Samuti ei ole kriminaalkolleegium sellest tulenevalt ka veendunud, et vabaduses oleks I. Burunov suuteline endale kindla töökoha leidma ning seda hoidma, mis suurendab aga võimalust, et viimane asub endale tulu teenima kuritegusid toime pannes.
18. Ühtlasi ei tekita I. Burunovi isik ja tema varasem elukäik ringkonnakohtus kindlust, et ta oleks suuteline käitumiskontrolli probleemideta läbima. Seda ka hoolimata I. Burunovi positiivselt iseloomustavatest asjaoludest (vt käesoleva määruse p 6). I. Burunov omab kehtivat kriminaalkaristust suures koguses narkootiliste ainete käitlemise eest, mille toimepanemist soodustas sõltuvushäire ja soov tulu teenida. I. Burunovi enda sõnul on tal vabanemise korral olemas kindel töökoht, kuid selle tõestuseks ei ole kohtule esitatud garantiikirja. Nagu eespool märgitust selgub, puudub I. Burunovil tegelikkuses ka tööharjumus ja kogemus. I. Burunov on küll varasemalt õppinud elektrikuks, kuid jättis kooli pooleli, tingituna alkoholi – ja narkootikumide tarvitamisest. Seega isegi kui I. Burunov peaks puuduliku töökogemuse tõttu endale töökoha leidma, ei ole kindel, et ta oleks suuteline seda ka hoidma ja ei asuks taaskord narkootilisi aineid tarvitama. Sellest tulenevad majanduslikud raskused võivad aga viia nii käitumiskontrolli tingimuste rikkumise kui ka uute kuritegudeni.
19. Eeltoodust tingituna tuleb I. Burunov jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna temast lähtuv retsidiivsusrisk on liiga kõrge.
20. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
21. märtsi 2020 määrus muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 3