Obsah (10)

§ 433§ 424§ 561§ 423§ 425§ 426§ 386§ 173§ 168§ 162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 06. mai 2020, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-5548 Tsiviilasi I. A. hagi R. A. vastu ela

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). AVALDUSE ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. I. A. esindaja esitas 14.04.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse R. A. vastu elatise nõudes koos hagi tagamise avaldusega. Pärnu Maakohus 15.04.2020 võttis menetlusse I. A. hagi R. A. vastu elatise nõudes ja rahuldas hagi tagamise avalduse osaliselt. Tsiviilasi nr 2-20-5548
2. Hageja esitas 05.05.2020 avalduse hagi tagasivõtmiseks ja palus jätta I. A. hagi R. A. vastu elatise nõudes läbi vaatamata. Avalduse kohaselt hageja ja kostja on sõlminud kohtuvälise kompromissi ning kostja on valmis ülalpidamiskohutust täitma, mistõttu võtab hageja esitatud hagiavalduse tagasi.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

§ 424

lg 2 kohaselt hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Tsiviilasi on eelmenetluse – kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise staadiumis, mistõttu ei ole kostja nõusolek hagi tagasi võtmiseks vajalik. 4. Tulenevalt PKS § 123 lg-st 1 kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

§ 561

lg 1 sätestab, et last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kuivõrd hageja lepinguline esindaja on kohtule avaldanud, et alaealise lapse vanemad on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe ja hageja ei loobu hagiavaldusest, vaid võtab hagiavalduse tagasi, siis kohus asub seisukohale, et puuduvad alused I. A. avalduse hagi tagasivõtmiseks rahuldamata jätmiseks. 5.

§ 423

lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata.

§ 425lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega.

Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (

§ 426lg 1).

6.

§ 386

lg-st 4 tulenevalt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Selles asjas kohus 15.04.2020 määrusega kohustas hagi tagamise korras R. A. tasuma I. A. ülalpidamiseks igakuist elatist summas 100 eurot kuus alates 14.04.2020 kuni tsiviilasjas nr 2-20-5548 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kuna menetlus tsiviilasjas lõpetatakse, tuleb hagi tagamine tühistada. 7.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et põhjendatud on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole menetlusosalistel asjas menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 2