Kriminaalasi nr 1-19-1401 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-1401 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistun

§ 263

lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Tanel Kiiskülale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 30.10.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud 13 päeva vangistust, võrra. Tanel Kiiskülale mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 13 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.03.
2. a ja lõppeb 03.04.
3. a. Vangla ei toeta Tanel Kiisküla vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Tanel Kiisküla tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Tanel Kiisküla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Tanel Kiisküla selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Tanel Kiisküla tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Tanel Kiisküla ja tema kaitsja, leiab, et Tanel Kiisküla tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. Tanel Kiisküla kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Tanel Kiisküla temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused Tanel Kiisküla tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 3.1 Tanel Kiisküla on kriminaalkorras korduvalt karistatud (3 kehtivat karistust). Käesoleval ajal kannab Tanel Kiisküla liitkaristust kuritegude toimepanemise eest, milles on teda ka varem karistatud, s.o avaliku korra raske rikkumine. Tanel Kiisküla varasemast elukäigust nähtuvalt on talle võimaldatud varasemalt kanda karistust vabaduses. Nimelt tunnistati Tanel Kiisküla Pärnu Maakohtu 06.03.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2090 süüdi

§ 263

lg 1 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, mida ei pööratud tingimuslikult täitmisele 1-aastase katseajaga. Siiski pani Tanel Kiisküla toime samalaadse kuriteo ükses mõne kuu möödudes (s.o 28.07.2017. a). Tartu Maakohtu 30.10.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9208 tunnistati Tanel Kiisküla süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle kohtuotsuste kogumis 1 aasta vangistust. Kohus andis taaskord Tanel Kiiskülale võimaluse kanda karistust vabaduses, asendades mõistetud vangistuse

1. tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 1 aasta. Vaatamata antud võimalusele rikkus Tanel Kiisküla korduvalt talle määratud kohustusi ja kontrollnõudeid. Selle tõttu esitati kohtule 2 erakorralist ettekannet (s.o 15.06.
2. a ja 24.08.
3. a). Siinkohal peab kohus oluliseks, et pärast esimest erakorralist ettekannet (mis esitati põhjusel, et Tanel Kiisküla rikkus registreerimiskohustust ja üldkasuliku töö ajakava) määrati Tanel Kiiskülale kohustuseks pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel alluma ravile (Tartu Maakohtu 20.07.
4. a määrus). Kuna Tanel Kiisküla ei muutnud enda suhtumist ja käitumist ning jätkas kohtustuste rikkumisega, pöörati Tartu Maakohtu 22.10.
5. a määrusega Tanel Kiiskülale mõistetud ja ärakandmata karistus (s.o 6 kuud 13 päeva vangistust) täitmisele. Lisaks sellele, et Tanel Kiisküla rikkus talle katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, pani Tanel Kiisküla 10.11.
6. a toime ka uue kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumine. Selle eest karistati Tanel Kiisküla Tartu Maakohtu 21.03.2019.a otsusega (millist karistust ta käesolevalt ka kannab). Eeltoodust järeldub, et Tanel Kiisküla on varasemalt käitunud ja suhtunud talle mõistetud karistustesse äärmiselt ükskõikselt ning hooletult. Sellest järelduvalt ei ole Tanel Kiiskülale varasemalt mõistetud karistused täitnud oma eesmärki. See omakorda annab alust kahelda, et Tanel Kiisküla poolt senini ära kantud karistus on avaldanud talle piisavat mõju ja vabanemise korral on Tanel Kiisküla suuteline oma senist käitumisviisi muutma ning on võimeline sellel korral täitma kõiki nõudeid ja kohustusi, mis kriminaalhooldusega kaasnevad. 3.2 Vangistuse jooksul on Tanel Kiisküla läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Tanel Kiiskülaga on läbiviidud vestlused kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjust käitumisele ja seost kuritegevusega. Samuti on läbiviidud analüüsivad vestlused teemal Sõltuvusainete mõjust tervisele, käitumisele ja seosest kuritegevusega, mille raames oli täidetud ka Alkoholi töövihik. Lisaks viidi Tanel Kiiskülaga läbi vestlused ka sotsiaaloskuste ja viha juhtimise teemadel. Vangistuse jooksul on Tanel Kiisküla töötanud majandustöödel ja pesumajas. Vaatamata eeltoodule ei saa pidada Tanel Kiisküla käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. Seda põhjusel, et Tanel Kiiskülal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust (noomitus ebaviisaka käitumise eest, kartser allumatuse eest, noomitus allumatuse eest). Kohus peab oluliseks, et lisaks distsiplinaarkaristustele on 14.10.
7. a käskkirjaga Tanel Kiisküla suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid (eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine) toimunud konflikti eest kaaskinnipeetavaga. Julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati alles 10.01.
8. a käskkirjaga. 3.3 Vabanemise korral soovib Tanel Kiisküla elama asuda aadressilexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond. Nimetatud aadressil olev elamu kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx eestkostja). Tanel Kiiskülal on võimalik vabanemise korral elama asuda nimetatud aadressile. Tanel Kiiskülal puudub vabanemise korral kindel töökoht. K-Raha andmetel on 05.03.
9. a seisuga Tanel Kiiskülal tasumata nõudeid kokku summas 4104,44 eurot ja vabanemisfondis 131,67 eurot. 3
10. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, kohus on seisukohal, et Tanel Kiisküla tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Tanel Kiisküla tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja tema isik. Kriminaalmenetluse kulud Tanel Kiisküla tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Anu Pärtel Advokaadibüroost In Jure. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 64,80 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 64,80 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 64,80 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Tanel Kiiskülalt välja mõista. Kaitsja taotles menetluskulude väljamõistmist osaliselt, s.o pooles ulatuses. Kohus on seisukohal, et menetluskulude osaline riigi kanda jätmine KrMS § 180 lg 3 alusel ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole ainuüksi viited Tanel Kiisküla võlgnevustele ja vabanemisfondi kogutud rahalistele vahenditele piisav selleks, et jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kuna muid põhistusi või tõendeid kohtule esitatud ei ole, tuleb taotlus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4