Obsah (8)

§ 475§ 477§ 439§ 659§ 662§ 238§ 480§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-18-15179 Tsiviilasi Heinar

§ 475

lg 1 p 131 kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjad hagita asjad.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 439

kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude üle, mida ei ole esitatud. Maakohus on ebaõigesti kaalunud avaldaja ja puudutatud isikute huve ning menetlusse kaasamata jätnud puudutatud isikud, kelle jaoks pidas kohus avaldaja poolt soovitud juurdepääsu ohtlikuks. Maakohus on ebaõigesti märkinud, et avaldaja pidi kinnistu ostmisel olema teadlik, et juurdepääsutee puudumisel tuleb see rajada ja olema valmis võimalikeks kulutusteks. Avaldaja ei teadnud XXXXXXXXXXX kinnistu ostmisel, et kohalik omavalitsus, kellele kuulub samasse mõisakompleksi kuuluv Kriimani mõisa kinnistu, ei ole 20 aastat pärast kinnistu omandamist enam nõus juurdepääsuga selle tee kaudu, kust on liikumine XXXXXXXXXXX kinnistul asuva hooneni toimunud peaaegu sajandi vältel. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas uut teed on maakorralduslikult võimalik rajada kohtu määratud asukohta XXXXXXXXXXX kinnistu piirides. Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata AÕS § 156 lg

1. AÕS § 156 lg 2 sätestab, et kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, 8 võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu sama paragrahvi
2. lõikes nimetatud tingimustel. Maakohus ei ole arvesse võtnud ajaloolise väärtusega mõisakompleksi ühtse tervikuna säilitamise eesmärki. Maakohus on määruse punktis 22 ebaõigesti väitnud, et avaldaja on avaldanud nõusolekut korrastada teed. Avaldaja on avaldanud nõusolekut korrastada üksnes avalduses märgitud teed, mitte aga puudutatud isiku I poolt pakutud alternatiivset teed. Seega on kohtu lähteandmed juurdepääsutasu määramisel ebaõiged.
3. Kastre vald vaidles määruskaebusele vastu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei ole nõude piire ületanud. Avaldaja taotles avalduses avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramist, mille on kohus AOS § 156 lg 1 alusel rahuldanud.
4. Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu) märkis, et maakohus on kaalunud nii avaldaja kui koormatu isiku huve ja teinud põhjendatud lahendi. Maakohus on põhjendanud piisavalt ka juurdepääsu eest määratud tasu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 659

kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada osaliselt, s.o resolutsiooni punkti 6 osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab Kastre vallale kuuluva Kriimani mõisa kinnistule (registriosa nr 4309804) rajatava avalikult kasutatava tee hoolduskulud tee omaniku kanda. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 10.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus keeldub siiski

§ 238

lg 1 alusel määruskaebusele lisatud tõendite: XXXXXXXXXXX kinnistu juurdepääsu joonise ja Mõisamaja korteriomanike kohta esitatud kinnistusraamatu väljavõtete asja juurde võtmisest. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata, kuna juurdepääsu asukoha joonis on maakohtule esitatud ja korteriomanike ringkonnakohtu menetlusse kaasamiseks puudub põhjus.

1. Ringkonnakohus käsitleb esmalt puudutatud isiku määruskaebuse väiteid, et maakohus rikkus materiaalõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti menetlusõigust juurdepääsu asukoha määramisel. 11.
2. Ebaõige on avaldaja seisukoht, et kui kohus leidis, et avaldaja poolt pakutud juurdepääs ei ole parim lahendus, siis oleks kohus pidanud avalduse rahuldamata jätma. Ebaõige on ka avaldaja väide, et kohus ei saa juurdepääsu määrata sealt, kust avaldaja ei ole taotlenud. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas olid AÕS § 156 lg 1 eeldused täidetud ning avaldaja pöördus kohtusse põhjendatult. Juurdepääsu määramise avaldust menetleb kohus

§-des 6181-6186 sätestatut järgides hagita menetluses. Hagita asjades arvestab kohus avaliku huviga ja peab välja selgitama uurimisprintsiipi rakendades objektiivse tõe. Uurimispõhimõtte kohaldamise tagajärjel lasub kohtul vastutus asja sisuliselt õige lahendamise eest. Kuna juurdepääsu määramine toimub hagita menetluses, ei olnud kohtul

§ 477

lg 5 järgi kohustust lähtuda määruse tegemisel üksnes avaldaja soovitud lahendustest. Kohtul oli õigus kaaluda oma otsustuse tegemisel puudutatud isiku I esitatud alternatiivsete juurdepääsuteede variantide sobivust. Asja menetlemise käigus said menetlusosalised kõigi variantide osas seisukoha avaldada ja 9 maakohtu määrus ei saanud selles osas olla avaldajale üllatuslik. Kohus ei pidanud määrama avaldaja kinnistule juurdepääsu avaldaja soovitud viisil. Kohus põhjendas määruses, miks ta avaldaja soovi juurdepääsu tee määramisel ei arvestanud. 11.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole juurdepääsu määramisel üle Kastre vallale kuuluva Kriimani tee kinnistu (registriosa 16662250) ja Kastre vallale kuuluva Kriimani mõisa kinnistu (registriosa 4309804) kaalutlusõiguse piire ületanud. Maakohtu järeldust kinnitab Maa-amet, kelle seisukoha järgi kulgeb maakohtu poolt määratud juurdepääsutee valdavas osas seejuures aga mööda maaüksust, mis on antud sihtotstarbelisena munitsipaalomandisse ja eraldatud just juurdepääsutee rajamise eesmärgil nii XXXXXXXXXXX kui tulevikus potentsiaalselt ka XX (ro nr XXXXXXXX , kt XXXXXXXXXXXXX) ja XX (ro nr XXXXXXX , kt XXXXXXXXXXXXX) kinnisasjadele ning on kasutatav transpordimaana erinevalt põlispuudega mõisapargist, mille eesmärk ei ole kindlasti juurdepääsude tagamine ümberkaudsetele kinnisasjadele. 11.
2. Ebaõige on avaldaja väide, et maakohus ei ole arvesse võtnud ajaloolise väärtusega mõisakompleksi ühtse tervikuna säilitamise eesmärki. Määrusele lisatud asendiplaanist on näha, et avaldaja poolt soovitud juurdepääs kulgeb otse läbi mõisapargi, kuid kohtu poolt määratud tee kulgeb vaid osaliselt läbi mõisapargi ääreala. Ka Maa-amet märkis määruskaebusele vastates, et maakohtu määratud juurdepääs rikub oluliselt vähem mõisapargi tervikut, kui avaldaja soovitud lahendus, koormates seejuures ka oluliselt vähem Kastre valla kui Kriimani mõisa kinnisasja omaniku huve. 11.
3. Avaldaja väited selle kohta, nagu oleks tee rajamine määratud asukohta keeruline ning kohus ei ole välja selgitanud, kas maakorralduslikult on tee rajamine võimalik, on ebaõiged. Puudutatud isiku I ja paikvaatluse protokolliga on ümberlükatud avaldaja väited, et tee rajamine ei ole üldse võimalik. Maa-ameti hinnangul on juurdepääsu rajamine sellisel kujul maakorralduslikult võimalik ja otstarbekas (II kd lk 4). Rajatava tee projekti esitamise ei ole käesolevas asjas esitatud avalduse rahuldamise eelduseks. Asjas puuduvad asjaolud, mis annaksid alust kahelda tee rajamise maakorralduslikus lubatavuses. 11.
4. Asja materjalidest nähtub, et 30.07.1999 a sõlmitud notariaalse lepinguga jagas senine maaomanik T. Tara oma XXXXXXXXXXX kinnisasja neljaks kinnisasjaks ning ühe kinnisasja, mis moodustamisel jäi kandma nime XXXXXXXXXXX, omandas avaldaja. Kinnisasja jagamisel moodustatud kinnisasjadele, sh avaldaja poolt omandatule, puudus juurdepääs avalikult teelt. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja pidi seetõttu arvestama, et tulevikus võivad vajaliku juurdepääsuga seoses kaasneda kulud.
5. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus on ekslikult lähtunud avaldaja nõusolekust hooldada kohtu poolt määratud teed osas, mille peab rajama puudutatud isik I ja mis antakse avalikuks kasutamiseks. Asja materjalide kohaselt nõustus avaldaja hooldama seda teed, mida tema juurdepääsuks soovis ( I kd lk 166). Avaldaja ei ole andnud nõusolekut hooldada teed Kriimani tee kinnistu Heiti maaüksuse ja Kriimani mõisa kinnistu piiri kokkupuute kohast suundudes mööda Kriimani mõisa kinnistu piiri ca 31-35 m pikkuse lõiguna XXXXXXXXXXX kinnistu piirini (maakohtu määruse resolutsiooni p 3), mistõttu tuleb tühistada maakohtu määrus osas, millega kohustati Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu igakordset omanikku kandma tee hooldusega seotud kohustusi (maakohtu määruse resolutsiooni p 6).
6. Avaldaja väited selles, et maakohus ei põhjendanud tasu määramist, ei ole õiged. Maakohtu määruses on esile toodud asjaolud, mida maakohus tasu suuruse määramisel arvestas ning tasu suurust on põhjendatud (maakohtu määruse p-d 21-26). Ringkonnakohus möönab, et maakohus 10 arvestades tasu suuruse määramisel, et avaldaja nõustus tee hooldamise kulude kandmisega. Puudutatud isik ei ole vastumääruskaebust esitanud ega ka väidet, et tasu suurust tuleks muuta, kui avaldaja tee korrashoiu kohustus tühistatakse. Ringkonnakohus, arvestades, et kaebuse esitamise tagajärjel ei saa tema olukord halveneda, ei kontrolli seda, kas talumise tasu suurus ilma korrashoiu kohustuseta peaks olema rohkem kui 10 eurot. Ringkonnakohus märgib, et kuna talumistasu maksmise kohustuse eelduseks on puudutatud isiku I poolt tee rajamine, siis saavad avaldaja ja puudutatud isik I kohtuväliselt tasu suurust muuta ning vajaduse korral on määruse, sh ka üksnes tasu suuruse osas, muutmisest huvitatud isikul alati

§ 480lg 1 alusel õigus kohtu poole pöörduda.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ning jätab ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson Andra Pärsimägi 11