lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu
lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Alates 18.11.2019, st kostja poolt võla tasumisega viivitamise algusest on seadusjärgne viivisemäär 8% aastas (s.o 0,0219% päevas). Praeguses asjas kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära üle kuue korra.
lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
Kohus ei kohalda kokkulepitud viivisemäära selle tühisuse tõttu, vaid seaduses sätestatud viivisemäära. Eeltoodust tulenevalt on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 19.11.2019 kuni 18.12.2019 summas (20000x0,0219%x30) 131.40 eurot. Alates 19. detsembrist 2019 tuleb kostjal maksta viivist põhivõlalt 20 000 eurot võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses 2/3 ettenähtud suuruses kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Hageja taotleb 1 000 euro suuruse riigilõivu väljamõistmist. Kostja menetluskulude nõuet esitanud ei ole, samuti ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude suurus on põhjendatud. Kohus on 33 850 euro suuruse hagihinnaga nõude rahuldanud 23 731.40 euro ulatuses (mõlemad summad on koos lisanduva viivisega 1 aasta eest), so 70,1% ulatuses. Hageja nõude rahuldamise proportsiooni alusel jääb 70,1% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 29,9% hageja enda kanda. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulu võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so (1000x0,701) 701 euro ulatuses. Kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal hageja taotlusel maksta viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni seaduses sätestatud määras, vastavalt TsMS §-s 177 lg 4 sätestatule. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.