Obsah (8)

§ 660§ 661§ 187§ 372§ 70§ 106§ 371§ 168

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Määruse tegemise aeg ja koht 27.aprill 2020 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Määruse tegemine nr 2-19-125744 Nord Collec

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2

§ 661

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Nord Collect OÜ esitas 16.04.2020 kohtusse hagi X.X. vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks. Hagiavalduse on kostja elukohaks märgitud xxxxx xx xx - xxxxx-xxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on X.X. elukohaks alates 19.02.2018 xxxxxxxxxxxx x x x, xxxxxx, xxxxx. Võlgnikule X.X.le on maksekäsumenetluses makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 03.10.2019 aadressil xxxxxxxxxxxxx x x x, xx-xxxxx xxxxxxxx, xxxxxxx - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel; 03.10.2019 saadetud teavitus e-posti aadressidel 39209126022@eesti.ee – puudub vastus, xxxxxxxxxxxxxx – kiri ei lähe läbi, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx – puudub vastus, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx – puudub vastus. Võlgniku ema kinnitas 02.10.2020, et poeg elab Soomes. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukoha aadressiks märgitud Xxxxxxxxxxxxxx x x x xx-xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx . Soome kohus tagastas aadressilt Xxxxxxxxxxxxxx x x x xx-xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx dokumendid 13.03.2020 märkega – dokumenti ei olnud ühe kuu jooksul alates selle kättesaamisest võimalik kätte toimetada/ dokumenti ei olnud võimalik kätte toimetada enne määratud kuu- või tähtpäeva/ adressaadi elu- või asukoht teadmata. Kohtu põhjendused Kohtul tuleb otsustada tsiviilasjas hagi menetlusse võtmine. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (

§ 372

lg 4).

§ 70

lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 70

lg 4 kohaselt

-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või p 1 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/

1. Vastavalt
2. detsember 2012.a Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 („Kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)“) art 18 lg-le 2 võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tarbija alaline elukoht. Rahvastikuregistri andmetel on kostja alaliseks elukohaks alates 27.06.2019 Soome Vabariik. Vastavalt osundatud määruse art 19 p-le 3 võib ülalnimetatud sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 104 lg 1 järgi võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Hagiavaldusele lisatud poolte vahel 10.08.2015 sõlmitud lepingu üldtingimuste punktist 10.3. nähtub, et tarbijaga seotud vaidlused lahendatakse tarbija elukohajärgses kohtus. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks lepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Vastavalt

§ 106

lg 1 p 1 on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus sama seadustiku § 104 lõikes 1 sätestatuga. Seega oleks poolte vahel sõlmitud kohtualluvuskokkulepe tühine ja asjas ei esineks ka eelpool nimetatud Nõukogu määruse art 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda art 18 regulatsioonist.

§ 371

lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostja elukoht muudetud ning alates 19.02.2018 aastast on kostja oma elukoha aadressiks registreerinud Xxxxxxxxxxxxxx x x x xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx , millest saab järeldada kostja tahet TsÜS § 14 lg 3 kohaselt viia oma elukoht Soome. Kuivõrd Nõukogu määruse art 18 lg 2 kohaselt saab hagi esitada üksnes kostja elukoha järgi, siis ei ole Tartu Maakohus pädev käesolevat tsiviilasja arutama. Eelnimetatu tõttu jätab kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus märgib, et hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik