Obsah (10)

§ 208§ 220§ 128§ 217§ 110§ 116§ 218§ 189§ 113§ 101

Tsiviilasi nr 2-19-9830 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 6.mai 2020. a, Kalevi 1, Tartu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsi

) §dele 101 lg 1 p 4, 116, 118 ja 188 lg 1, 189 lg 1 ning 111. Alternatiivselt taotleb hageja

§-de 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 alusel kostja kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju, summas 1795,85 hüvitamist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud sõiduauto müügilepingu näol on tegemist vallasasja müügilepinuga

§ 208lg 1 mõistes.

Kostja poolt hagejale üle antud sõiduk ei olnud vastav lepingu tingimustele, sellel esinesid puudused ehk tegemist ei olnud töökorras sõidukiga. Auto tehaseseadeid oli tahtlikult muudetud, eesmärgiga varjata sõiduauto tegelikku seisukorda. Kostja ei teavitanud hagejat sõidukil esinevatest võimalikest probleemidest. Antud juhul on tegemist varjatud puudusega ehk puudusega, mida hagejal ei olnud võimalik avastada sõiduki välise vaatluse käigus ning see ei ilmnenud ka proovisõidul. Puudused ilmnesid pärast valduse üleandmist. Enne lepingu sõlmimist ei teostatud sõidukile diagnostikat, seega ei saanud hageja enne tehingu tegemist olla teadlik sõidukil esinevatest puudustest, mida konkreetse sõidukiga võrreldavatel kasutatud autodel tavaliselt ei esine. 4. Hageja on vastavalt

§ 220

lõikele 1 teatanud kostjale sõiduki puudustest kuus päeva pärast sõiduki ostmist. Hageja proovis kostjaga olukorda lahendada kokkuleppel, kuid see ei õnnestunud, mistõttu esitas 27.05.2019.a. nõudekirja autol kindlakstehtud puuduse kõrvaldamiseks vajalike kulutust hüvitamiseks, andes selleks tähtaja. Kuna nõue jäi tulemuseta, esitas hageja 25.06.2019.a.

§-de 116 lg 1 ja 188 lg 1 alusel kostjale kirjaliku 3 avalduse lepingust taganemiseks seoses olulise lepingurikkumisega – müügieseme mittevastavusega kostja poolt esitletud tingimustele. Seoses lepingust taganemisega nõuab hageja tema poolt lepingu alusel üleantud raha- 11 700 eurot tagastamist ning tagastatavalt rahalt intressi tasumist

§-s 94 sätestatud määras. 5. Alternatiivselt taotleb hageja sõiduki remondi kulude hüvitamist 1752,38 euro ulatuses, mis vastavalt kalkulatsioonile on sõiduki seadete taastamise remondikulu, samuti diagnostikakulu, summas 43,47 eurot hüvitamist. Nimetatud kulud on käsitletavad kahjuna, mis on tekkinud kostja poolt kohustuse rikkumise tagajärjel. Kuigi hageja ei ole märgitud kulutust remondile teinud, siis vastavalt

§ 128lg 3 võib kahju seisneda ka tulevikus kantavates kuludes.

III. Kostja vastuväited 6. Kostja Reelika Ritsmaa on esitanud 31.07.2019.a. vastuse hagile (tl.34-40) milles hagi ei tunnista. Vastväidete kohaselt ei ole täidetud lepingust taganemise materiaalsed eeldused, s.o oluline lepingurikkumine, mis hageja hinnangul on müügieseme mittevastavus lepingu tingimustele. Hageja on väitnud, et kostja on tellinud sõiduki tahmafiltri välja programmeerimise eesmärgiga varjata hageja eest sõiduki tegelikku seisukorda ning et lepingu tingimuseks oli puudusteta ja sõidukorras auto müük, kuid tahmafiltri puudumise tõttu ei vasta sõiduk lepingu tingimustele. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja sellist kinnitust andnud, kuivõrd tegemist oli kasutatud sõidukiga. Asjaolule, et kasutatud sõidukil esineb uuest sõidukist olulisi erinevusi viitab muuhulgas ka see, et hageja asus vahetult pärast sõiduki soetamist vahetama sõiduki hammasrihma ja käigukasti õli. Hageja ei ole kooskõlas TsMS § 230 lõikega 1 tõendanud, et pooled leppisid kokku puudusteta sõiduki üleandmises. Kuivõrd pooltel puudus kokkulepe sõiduki omaduste osas loetakse

§ 217

lg 2 p 2 järgi, et asi ei vasta lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt esiletoodud puudus takistaks sõiduki tavapärast kasutamist. Lisaks sellele ei ole hageja kostja hinnangul tõendanud üleüldse tema poolt väidetud puuduste esinemist. Esitatud fotodelt ei ole tuvastatav, millal ja millises sõidukis on fotod tehtud ning esitatud diagnostika aruanded ei ole arusaadavad, on esitatud inglisekeelsetena, eestikeelse tõlketa ning nendest arusaamine eeldaks isegi tõlgituna spetsiifilisi eriteadmisi. Kuid isegi juhul, kui väidetud puudused sõidukil esinesid, ei ole hageja tõendanud, et puudused olid tingitud kostjast ning need olid olemas sõiduki üleandmise ajal hagejale. Hageja keeldus enne müügilepingu sõlmimist sõidukile diagnostika tegemisest, kuigi selle läbiviimine kasutatud autode ostmisel on pigem tava kui haruldane. Kostja avaldas hagejale müügiprotsessi vältel sõiduki kohta kogu olemasoleva teabe ning võimaldas hagejal sõidukiga igakülgselt ja spetsialisti kaasabil põhjalikult tutvuda. Olukorras, kus müüja on sõnaselgelt väljendanud, et tal puudub informatsioon asja seisundi kohta, ei vastuta müüja asjal ilmnevate puuduste eest (vt Riigikohtu kohtuotsus 3-2-1-46-17 p.28). Seetõttu leiab kostja, et ta ei vastuta ühelgi juhul väidetavalt sõidukil ilmnenud puuduste eest.

1. Kostja hinnangul ei ole tahmafiltri eemaldamist võimalik käsitleda ka sõiduki puudusena. See on diiselautode puhul tavapärane, kuivõrd kättesaadava teabe kohaselt toob tahmafiltri 4 ummistumine kaasa palju elektroonilisi probleeme. Filtri eemaldamine ei takista ega halvenda sõiduki tavapärast kasutamist. 20.11.2019.a. esitatud seisukohas (tl.87-92) leiab kostja seevastu, et pooled ei ole kokku leppinud puudusteta sõiduki müügis. Arvestades sõiduki suurt läbisõitu ei eelda mõistlik isik, et sõidukil ei esine ühtegi puudust. Samas on kostja esitanud väite, et auto väidetavad probleemid võivad olla tekkinud (põhjustatud hageja poolt) pärast auto ostmist. Kostja ei ole lasknud sõidukil tahmafiltrit eemaldada, 12.02.2019.a. on kostja pöördunud autoremonditöökoja poole seoses tahmafiltri märgutule süttimisega ning töökoja teate toimunud DPF (tahmafiltri) põletamine arvutiga, mille tulemusena veateade kustus. Pärast seda kuni sõiduki müügini hagejale probleeme ei esinenud mistõttu kostja väitel ei esinenud sõidukil üleandmise hetkel hageja poolt väidetavat puudust.
2. Kui kohus asub seisukohale, et hageja taganemisavaldus on kehtiv, taotleb kostja sõiduki kasutamisest tuleneva nõude tasaarvestamist hageja nõudega. Kostja on lähtunud sõiduki kasutuseelise arvestamisel samaväärse sõiduauto keskmisest rendihinnast, mis on hinnanguliselt 35 eurot päev. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt. Tulenevalt

§ 110

lõikest 5 taotleb kostja endapoolse kohustuse täitmist pärast seda, kui hageja on täitnud oma kohustuse. Seoses alternatiivse nõudega leiab kostja, et hagejal puuduvad lepingulise kahju hüvitamise nõude esitamise alused. Eelkõige ei ole hagejal tekkinud kahju, kuid täitmata on ka muud seaduses sätestatud eeldused kahju hüvitamiseks. IV. Hageja seisukohad kostja vastuväidete suhtes

1. Hageja on kohtule esitatud täiendavates seisukohtades (tl.55-59, 69-72) selgitanud, et tahmafilter on diiselmootoriga sõidukite puhul sõiduki heitgaaside süsteemi oluline ning kohustuslik osa, mida probleemide ilmnemisel kas puhastatakse või asendatakse. Tahmafiltri olemasolu ning seisukorda kontrollitakse sõiduki tehnonõuete vastavuse kontrolli teostamisel ning selle puudumisel ei vasta sõiduk kehtivatele tehnonõuetele. Müügilepingu esemeks oleva sõiduki tehniline seisund pidi ostu hetkel vastama tehnilise seisukorra kontrolli nõuetele, kuivõrd vastupidises ei ole kokku lepitud. Seega eemaldatud tahmafiltriga sõiduki puhul on tegemist ilmse lepingutingimustele mittevastavusega. Hageja on teadvustanud, et tema poolt soetatud sõiduk on kasutatud ja vajab loomulikust kulumisest tingitud lisainvesteeringuid, mille hulka kuuluvad ka hammasrihma ja käigukasti õli vahetus. Samas sõiduki tehaseandmetega teostatud manipulatsioon ei võimalda teostada sõidukile tõepärast mootoridiagnostikat. Sõiduki kasutamisel väljendub tahmafiltri puudumine sõiduki ebapiisavas kiirenduses näiteks möödasõitudel. Sõiduki tavapärase jõudluse puudumise tõendamiseks on hageja esitanud video sõidukiga teostatud proovisõidust eriteadmisi omava asjatundja poolt.
2. Kostja etteheide, et hageja keeldus läbimast ostueelset kontrolli on meelevaldne. Ostueelse kontrolli läbiviimiseks puuduvad kindlad protseduurireeglid. Hagejal oli tehingu tegemisel kaasas autoremondilukksepa-diagnostiku kvalifikatsiooni omav elukaaslane ning sõidukiga teostati proovisõit, seega ostueelne kontroll on hageja poolt teostatud. Ostueelne kontroll ei välista puuduste esinemise riski ega vabasta müüjat vastutusest. Lisaks sellele ei ole tahmafiltri puudumine tavapärase ülevaatuse käigus avastatav. Töökoda, milline kostja 5 väitel sõiduki tahmafiltri probleemiga tegeles on hagejale teatanud, et sõidukil on teostatud DPF veakoodi kustutamine arvuti diagnostikaprogrammiga.
3. Hageja vaidleb vastu ka kostja menetluslikule tasaarveldusele sõiduki kasutamisest tuleneva nõudega. Hageja on esitanud kostjale korduvalt ettepanekuid tehingu tagasipööramiseks, millele kostja ei ole reageerinud. Seetõttu on õigustatud sõiduki kasutamise tasu nõudmine vaid kuni 15.05.2019.a. V. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
4. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätestatule hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei vaidle pooled asjaolu üle, et XXX sõlmiti hageja ja kostja vahel sõiduki Volvo V60, registreerimismärgiga XXX müügileping müügihinnaga 11 700 eurot. Vaidlus puudub ka selles, et kostja on pärast sõiduki valduse saamist teinud kindlaks, et sõidukil puudub ja on välja programmeeritud tahmafilter (DPF filter). Vaidluse all on asjaolud, kas tegemist on müüdud asja lepingule mittevastavusega ning kas hagejal esineb alus müüdud asja lepingule mittevastavuse korral lepingust taganemiseks. Seoses kostja menetlusliku tasaarvelduse taotlusega on vaidluse all ka sõiduki kasutuseelise hüvitamise ulatus.
5. Pooltevahelise lepingulise suhte aluseks olev müügileping on sõlmitud suuliselt. Lepingu sõlmimise kohta on hageja ja kostja andnud vande all seletuse 6.aprillil 2020.a. toimunud kohtuistungil (protokoll tl.116-120). Hageja seletuse kohaselt ei ilmnenud sõiduki ülevaatamisel ja proovisõidu tegemisel XXX sõidukil puudusi. Ka kostja kinnitas, et autol on tehtud kõik vajalikud hooldused ning probleeme või puudusi ei esine. Päev pärast ostu hakkas põlema õlitaseme tuli ning lisada tuli õli. 10.mail hakkas põlema tahmafiltri tuli. Diagnostikafirmas, kuhu hageja sai aja hoolduseks 14.maiks 2109.a., ei õnnestunud filtri puhastust läbi viia ja hagejale selgitati, et tahmafilter on välja programmeeritud ning ka füüsiliselt eemaldatud. Sama asjaolu kinnitati ka Volvo esinduses AS-s Info-Auto. Tavapärane diagnostika ei oleks seda puudust tuvastanud. Hageja tegi kostjale ettepaneku auto tagastada, millega kostja ei nõustunud, kuid selgitas, et ka temal esines probleem tahmafiltriga ning ta käis sellega seoses remonditöökojas XXX. Hageja on küll autot kasutanud, kuid sõitmine on raskendatud, kuna auto ei ole võimeline kiirendama. Tehnilist ülevaatust see auto ilma tahmafiltri tagasipanemiseta ei läbiks. Hageja ei ole tahmafiltrit taastanud, kuna see on kulukas. Hageja on lasknud vahetada sõidukil hammasrihma 26.02.2020.a., kui täitus läbisõit 210 000 km. Sõiduki ostmisel oli läbisõit 183 000 või 184 000 km.
6. Kostja on andnud seletuse, et M.Mändla vaatas auto enne müügilepingu sõlmimist üle koos elukaaslasega. Nad vaatasid kapoti alla ja tegid Tartu linnas proovisõidu, alla 2 km. M.Mändla otsustas auto osta ja tegi pangas kostjale ülekande. Tema elukaaslane sõitis oma 6 autoga ning hageja ja kostja sõitsid kostja koju 30 km Tartust, et üle anda ka auto talverehvid. Kostja kinnitab, et ta andis hagejale edasi informatsiooni, et on pöördunud auto hoolduseks alati teenindusse, kokku võis neid kordi olla kolm selle aja jooksul, kui kostja oli auto omanik. Kui mõned päevad hiljem tuli hagejalt informatsioon, et tahmafiltri tuli läks põlema, avaldas kostja hagejale, et ka temal oli see probleem olnud, kuid XXX töökojas sai see korda. Kuna kostjale mingit arvet ei esitatud, siis kostja arvates sõidukilt ka midagi ei kõrvaldatud. Kohtumenetluse ajal on kostja teinud töökojale ka vastava järelepärimise. Müügilepingu sõlmimisel kostja hagejale tahmafiltri probleemist ei rääkinud. Kostja omandas sõiduki 2018.a. augustikuus ja kasutas seda kaheksa kuu vältel igapäevaselt töölesõiduks. Kuna auto ei rahuldanud suuruse poolest pere vajadusi, soovis kostja seda müüa, auto oli müügis ka 2018.a. oktoobrikuus.
7. Tl.11-12 on hageja poolt esitatud fotod sõiduki armatuurlaual süttinud veateadetest, sealhulgas teatest tahmafiltri täitumisest. Koos OÜ Pintex arvega 14.05.2019.a. Volvo reg nr XXX diagnostika eest tasumiseks (tl.14), milles on kirjeldatud ka diagnostika käigus tuvastatud tahmafiltri ja RGR klapi välja programmeerimine ja konkreetsete pistikute lahtiühendamine ning tl.15 olevate fotodega, millelt on näha teibiga kaetud andurid on võimalik nimetatud tõendite kogumit seostada müügilepingu objektiks olnud sõidukiga. Lisaks kinnitab DPF filtri paigaldamise vajadust ka Info-Auto arve XX.XX.XXXX. (tl.23), mis on koostatud pakkumisena sõidukile VolvoV60 reg nr XXX vastavate tööde tegemiseks. Hageja ja kostja e-kirjavahetusest (tl.17-18) nähtub, et hageja on informeerinud kostjat ostetud sõidukil lühikese aja jooksul pärast valduse saamist ilmnenud puudusest ning kostja on soovitanud pöörduda autoremonditöökoja poole, kus tegeleti varasemalt sama probleemi lahendamisega. Kostja on avaldanud kahtlust, et hageja on ise hammasrihma vahetuse käigus sõidukit kahjustanud, kuna kostja andis hagejale üle sõidukorras auto. Hageja ettepanekule remondikulude hüvitamiseks või sõiduki ja ostuhinna tagastamiseks (tl.24) ei ole kostja hageja poolt antud tähtajaks, 03.06.2019.a. vastanud. 25.06.2019.a. on hageja esitanud

§ 116alusel sõiduki müügilepingust taganemise avalduse (tl.25).

1. Internetiportaalis auto24.ee avaldatud sõiduki Volvo V60, registrimärgiga XXX müügikuulutusest (tl.42-244) nähtub, et sõiduki esmane registreerimine on toimunud 2014.a., läbisõit kuulutuse avaldamise ajal on olnud 182 500 km ning müügihind on olnud 12 200 eurot. Müüjana on märgitud Reelika. Kostja on esitanud väljatrükid vastusena Google otsingule „tahmafiltri eemaldamine“ (tl.4548), tõendamaks asjaolu, et autoremonditöökojad pakuvad sellist teenust. Sõiduki kasutuseelise hüvitise suuruse tõendamiseks on kostja esitanud väljatrüki portaalist Autolevi, kus on erinevate Volvo margi sõidukite rendihinnad 30-60 eurot päevas (tl.49-50).
2. Tl.74-77 on sõiduki Volvo V60 , registreerimismärgiga XXX taustakontrolli andmed 01.10.2019.a. teostatud päringu alusel. Sõidukile on teostatud korraline tehnoülevaatus 17.08.2018.a. mille kohaselt on sõiduk tunnistatud tehniliselt korras olevaks. Samal kuupäeval on toimunud ka sõiduki Eestis registreerimine. Vastusena hageja 01.10.2019.a. pöördumisele on A-Ülevaatus OÜ kvaliteedispetsialist Ahti Ilves teatanud, et eemaldatud tahmafiltriga sõidukit ei tunnistata tehniliselt korras olevaks. 7 Sõiduk suunatakse korduvülevaatusele veakirjeldusega „ Tootja paigaldatud heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed ilmselt puuduvad või on defektsed“ , tahmafilter tuleb tagasi panna (tl.17, I kd). Hageja on esitanud dokumentaalse tõendina Ehmofix OÜ, kelle üheks tegevusalaks on ka mootorsõidukite hooldus ja remont (tl.79-80) töökoja meistri Taavi Udevaldi vastuse M.Mändla pöördumisele (tl.81), milles on kirjeldatud sõiduki Volvo V60, registreerimismärgiga XXX seisundit. T.Udevald on sõiduki seisundi hindamiseks teostanud sellega 23.10.2019.a. proovisõidu (video lisatud avalikku e-toimikusse) ning tuvastanud selle käigus , et sõiduki näidikuplokk kuvab heitgaasi ja mootori veateadet. Kohalt võttes kiirendab auto kuni 4000 pöördeni ja kiiruseni 40 km/h. Sõidukil ei toimi normaalne käiguvahetus, auto töötab avariirežiimis ja mootori võimsus on märgatavalt vähenenud. Autoga liiklemine on võimalik ettevaatlikku sõidustiili kasutades, möödasõitudel ei ole välistatud liiklusohtlike olukordade tekkimine.
3. Vastusena hageja päringule kostja poolt nimetatud remondiettevõtte e-posti aadressile XXX on S.A.L.Grupp OÜ vastanud, et DPF viga oli võimalik kustutada arvutiga (tl.83-84). Kostja päringule on sama ettevõte vastanud, et nende töökoda ei ole sellel autol tahmafiltrit eemaldanud ning veateate kustutamisel toimivad kõik protsessid seoses tahmafiltriga edasi. XXX hinnakirja kohaselt (tl.99-100) on DPF eemaldamise hind alates 320 eurot/tk ning DPF pesu/põletusprotsessi hind 38 eurot/h, veakoodide lugemine ja kustutamine maksab 20 eurot. Kohtule esitatud töökäskudest nähtub, et sõidukile Volvo V60, registreerimismärgiga XXX on 12.09.2018.a. teostatud egr puhastus, 31.10.2018.a. ja 20.11.2018.a. teostatud tööde kirjeldus puudub ning väidetavalt 2019.a. veebruaris teostatud DPF veakoodi kustutamise kohta ei ole töökäsku esitatud. Hageja ja kostja tekstisõnumite ekraanipildi väljatrükist (tl.94) nähtub, et 9.05.2019.a. on hageja küsinud kostjalt ostetud sõiduki hammasrihma ja käigukasti õli vahetuse kohta, millele kostja on vastanud eitavalt.
4. Kohus jätab tähelepanuta ja asja lahendamisel arvestamata hageja poolt tõendina esitatud Info-Auto diagnostika andmete väljatrükid (veakoodid) (tl.19-22 kuna nimetatud tõendid on võõrkeelsed ja esitatud tõlgeteta. Lisaks on asjaolu kohta, mida antud tõenditega tõendada soovitakse – müüdud sõidukil puuduse esinemise kohta esitatud ka teisi tõendeid, mis on kohtu hinnangul piisavad antud vaidlusaluse asjaolu tõendamiseks.
5. Hinnates kohtule esitatud tõendeid ja nende alusel tuvastatud asjaolusid, leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Lepingust taganemise kehtivuseks peab lisaks taganemisavaldusele olema täidetud ka taganemise sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine

§ 116mõttes.

Olulise lepingurikkumisega on

§ 116

lg 2 p 1 järgi tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud.

§ 217

lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. 8 Kui kasutatud sõiduki müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi kohta, siis pidi sõiduk

§-de 217 lg 1 ja 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud sõidukite nõuetele.

§ 218

lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

§ 218

lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.

1. Kasutatud sõidukite puhul saab lepingutingimustele vastavaks lugeda üksnes selliseid puudusi, mis on tingitud sõiduki senisest tavapärasest kasutamisest ja kulumisest. Kui aga sõidukil on puudus, mida tavaliselt kasutatud sõidukitel ei esine, on tegemist lepingutingimustele mittevastavusega (Riigikohtu
2. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 32-1-123-10, p 11–12). Muuhulgas peab müüdud sõiduk peab olema vaba puudustest, mis vähendavad tema kasutusväärtust. Käesolevas asjas on hageja ostnud kasutatud sõiduki eesmärgiga kasutada seda igapäevaselt sõitmiseks. Sõidukil ilmnenud puudus- DPF filtri (tahmafiltri) puudumine takistab sõidukiga liiklemist tavapärasel moel ehk vähendab sõiduki kasutusväärtust, mistõttu seda puudust tuleb lugeda müüdud asja oluliseks puuduseks ning sellest tulenevalt ka lepingurikkumist oluliseks. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda eeldusest, et hageja ei soovinud omandada sellise puudusega sõidukit, ilmnenud puudus ei kaasne sõiduki tavapärase kasutamisega, nagu näiteks mootoris õlitaseme langemine või vajadus vahetada teatud kilometraaži läbimisel hammasrihm. Puudus on selline, mis võib saada takistuseks sõiduki kasutamisel muuhulgas seetõttu, et sõidukit ei tunnistata tehniliselt korras olevaks. Kohtu arvates on ainetud kostja väited, et hageja võis ise sõiduki oskamatu remondiga põhjustada tahmafiltri kahjustamise ja sellega seoses veateate märguande süttimise. Hageja on vande all seletust andes kinnitanud, et esimesel päeval pärast auto valduse saamist on ta lisanud auto mootorisse õli, kuivõrd süttis vastav märgutuli. Muid manipulatsioone ei ole hageja enne veateate ilmumist sõidukiga teinud. Hammasrihma vahetus, millele kostja viitab, teostati alles 2020.a. veebruaris. Kohus on seisukohal, et kui kostja kinnitas enne müügilepingu sõlmimist auto tavapärases korras olekut ning pärast sõiduki valduse üleandmist ostjale ilmnes lepingutingimustele mittevastavus, siis pidi kostja tõendama, et sõiduki üleandmise ajal vastas sõiduk lepingu tingimustele ehk puudust ei esinenud. Kostja ei ole seda tõendanud. Kinnitades, et autol puudusi ei esine jättis ta avaldamata, et autol on esinenud probleem tahmafiltriga. Isegi kui kostja oli arvamusel, et probleem lahenes, oleks olukord tema jaoks soodsam, kui ta oleks seda avaldanud hagejale. Sel juhul oleks ostjatel olnud võimalik selle informatsiooni pinnalt kas lasta sõidukit põhjalikumalt kontrollida või lepingut mitte sõlmida.
3. Kuna kostja on lepingut rikkunud, on hageja kasutanud õiguskaitsevahendina lepingust taganemist, esitades kostjale taganemisavalduse 25.juunil 2019.a. Kostja on taganemisavalduse kätte saanud. Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe

§ 189

lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks.

§ 189lg 1 näeb õigusliku tagajärjena ette kohustuse tagastada lepingu alusel üleantu.

Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled

§ 189

lg 1 teise lause järgi täitma ühel ajal, kusjuures vastavalt kohaldatakse

§-s 111 sätestatut. Selliselt tagatakse, et pool, kellelt taganemise tõttu lepingu alusel üleantu 9 tagastamist nõutakse, ei satuks saadu väljaandmisega ebasoodsasse olukorda seeläbi, et tema enda vastunõude täitmine ei oleks tagatud (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 31). Eeltoodust järelduvalt on hageja kohustatud lepingust taganemise korral tagastama lepinguesemeks oleva vara ning kostja on kohustatud tagastama müügilepingu alusel saadud raha 11 700 eurot.
3. Kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus peab hageja rahalist nõuet põhjendatuks. Kui kostja on kohustatud tagastama ostuhinna, tuleb sellest maha arvestada

§ 189lg 2 p 1 kohaselt auto kasutamisest saadud kasutuseelised.

Kasutuseelise väärtuse arvestamisel on kostja võtnud aluseks sarnase auto rendihinna – 35 eurot päevas. Kohtu hinnangul on kasutuseelise tasaarvestamine põhjendatud, kuid selle arvestamine sõiduki päevase rendihinna alusel ei ole õige. Hageja on kahtlemata sõidukit suhteliselt intensiivselt kasutanud, mida näitab kasvõi muuhulgas läbisõit ca 26 000 km, kuid arvestada tuleb, et pikaajalise rendi korral on rendihinnad madalamad (aluseks on kuu rendihind). Antud juhul oli sõiduk hageja valduses pikemaajaliselt. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et sõidukite rentimisel kannab rendileandja suuremas osas sõidukitega seotud kulud (välja arvatud kütus), tavalise kasutuse puhul aga on kasutaja kandnud kulusid nii remondikulude kui ka näiteks kindlustusmaksete näol. Kohus võttes aluseks avalikult kättesaadavad andmed sõidukite pikaajalise rendi hindade kohta (nt.https://www.prorent.ee/pikaajaline-autorent) kus rendihinnad algavad alates 300 eurost kuus, on seisukohal, et käesolevas asjas on kohane kasutuseelise tasu kokku 3600 eurot ( 12 kuud x 300). Eeltoodust tuleneb, et kostjal on kohustus tagastada hagejale 8100 eurot (11 700-3600). 24. Hageja on taotlenud tagastatavalt rahasummalt intressi arvestamist ja väljamõistmist, kuid intressi arvestamisel on toetunud

§ 113lg 1 sätestatud viivise arvestamise alustele.

Kohus on seisukohal, et ka viivise nõudmine on põhjendatud. Kui hageja esitas 25.06. 2019.a. lepingust taganemise avalduse, andis ta tähtaja raha tagastamiseks 2 päeva jooksul. Seega muutus hageja nõue raha tagastamiseks sissenõutavaks alates 28.06.2019.a. ning sellest ajast on hagejal õigus nõuda

§ 101lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel viivist 8 % aastas.

Viivitatud päevi kuni kohtuotsuse tegemiseni on 314 , seega kuulub väljamõistmisele viivis tagastamata müügihinnalt 803,84 eurot (314 x 11700x0,0219%). Hageja on taotlenud ka TsMS § 367 alusel lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Viivise arvestamisel alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast tuleb aluseks võtta põhivõlgnevuse summana 8100 eurot, s.o summa, mille kostja on kohustatud hagejale tagastama käesoleva kohtuotsuse alusel. Kuivõrd kohus on rahuldanud hageja esmase nõude, ei pea kohus vajalikuks analüüsida alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõude põhjendatust. VI. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 173 lg 1 ja lg 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. 10 TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Pooled on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad (tl.128.129, 131). Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei ole pooled oma seisukohti vastaspoole menetluskulude kohta esitanud. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Osundatud paragrahvi
2. lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud eelkõige menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt osutas hageja lepinguline esindaja Tanel Riivits hagejale õigusabi kokku 14,15 tunni ulatuses, tunnihinnaga 132 eurot (koos käibemaksuga). Kokku moodustavad hageja õigusabikulud 1867,89 eurot (käibemaksuga). Kohus loeb hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikeks. Hageja on tasunud tsiviilasjas hagi esitamisel riigilõivu 650 eurot. Kostja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest summas 1575 eurot, mis jäävad vastavalt menetluskulude jaotusele kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 11