RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) ei sätesta üldjuhul isikule menetlusdokumentide saatmise viisi. Erinõuded on kehtestatud ainult kutsete saatmisele (

§-d 164–165).

§ 165

lg 4 näeb ette, et kui kutse saadetakse isikule elektrooniliselt, siis võib selle saata kas isiku poolt menetlejale avaldatud või tema tööandja või tema isiklikul veebilehel avaldatud elektronposti aadressil. Kuigi seadus sätestab, et elektronpostiga edastatud kutse peab igal juhul sisaldama märget kutse kättesaamise elektroonilise kinnitamise kohustuse kohta, toob selle järgimata jätmine õigusliku tagajärje kaasa üksnes juhul, kui menetleja on ise aadressi välja selgitanud. Eeltoodut saab analoogia korras kohaldada ka menetlusdokumendi kättesaamise kinnituse kohta. 11. Riigiprokuratuur edastas määruse kooskõlas

§ 207

lg-ga 5 samal päeval elektrooniliselt esindaja kaebuses märgitud e-posti aadressile. Seetõttu on põhjendatud võtta kaebetähtaja arvutamisel aluseks aeg, mil esindaja sai Riigiprokuratuuri määruse koopia kätte, mitte aeg, mil ta kättesaamist kinnitas.

1. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg 1 kohaselt on õigusteenus kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine. Majandus- ja kutsetegevuses eeldatakse, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Kohtupraktika kohaselt saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsus asjas nr 3-2-1-123-07, p 12).
4. Riigiprokuratuuri
5. oktoobri
6. a määrus edastati esindaja e-posti aadressile tema kutsetegevuse raames. Järelikult tuleb see lugeda esindaja poolt kättesaaduks hiljemalt
7. oktoobril 2019.

§ 208lg-s 1 nimetatud kaebetähtaeg hakkas seega kulgema alates 4.

oktoobrist 2019 ja lõppes

1. novembril
2. Seetõttu on
3. novembril 2019 ringkonnakohtule saadetud kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. 2

§ 165lg-t 4 ega selle kohta käivat kohtupraktikat analoogia korras kohaldada.

Kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes ja ringkonnakohtu määruses viidatud lahendites on käsitletud olukordi, kus kinnituskirja ei olnud saadetud. Praegusel juhul oli kinnituskiri olemas. 16. Puudub põhjus hälbida

§ 165

lg-s 41 sätestatust, mille kohaselt loetakse e-toimiku kaudu kättesaadavaks tehtud kutse kättetoimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab selle vastuvõtmist. Viidatud säte ei näe ette kutse kättetoimetatuks lugemist järgmisel tööpäeval, sõltumata kinnitamisest.

§ 1602

lg 1 kohaselt edastatakse taotlused, kaebused ja muud dokumendid vahetult või e-toimiku süsteemi kaudu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ka praegu võinuks prokuratuur teha lahendi kättesaadavaks e-toimiku kaudu ning sel juhul hakanuks kaebetähtaeg kulgema dokumendi avamisest või kättesaamise kinnitamisest.

1. Praeguses asjas ei ole võimalik kohaldada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis esitatud seisukohti. Kohtumenetluses osalemise olulised tingimused, sh kaebetähtaegade kulgemise algus, tuleb põhiseaduse järgi kehtestada seadusega. Põhiseadusega ei ole kooskõlas kaebetähtaja kulgemise sidumine tsiviilasja kohtulahendis avaldatud seisukohaga, mis ei käsitle kohtumenetluses osalemist, vaid üksnes äriühingu koosoleku kutse kättesaamist.
2. Riigiprokuratuuri määrus saadeti advokaadibüroo üldmeilile. Üldisele e-posti aadressile dokumente saates ei saa eeldada, et adressaat saab need kohe kätte. Oluline on seegi, et Riigiprokuratuuri määruse puhul ei ole tegemist kohtulahendiga, mille avalikustamise või saatmise aeg on ette teada.

§ 207lg 4 kohaselt lahendab Riigiprokuratuur kaebuse ühe kuu jooksul.

Ei ole mõeldav, et advokaat peaks kuu aja jooksul valvel olema.

1. Kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on leitud, et kui isikule on menetlusdokument või selle koopia väljastatud lihtkirjaga või elektrooniliselt, tuleb üldjuhul lähtuda avaldaja seisukohast selle kättesaamise aja kohta. Kui kaebaja väidetud kättesaamise aega aluseks võttes on kaebus tähtaegne, tuleb see lahendada üldkorras. Määruskaebuse vastus
2. Riigiprokuratuur esitas kaebusele vastuse, milles leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Riigiprokuratuuri määrus saadeti advokaadi enda avaldatud meiliaadressile. Isegi kui advokaat tutvus määrusega alles
3. oktoobril 2019, oli tal kaebuse esitamiseks piisavalt aega. Menetlus Riigikohtus
4. Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatas kannatanu esindaja kaebuse kolmeliikmelises koosseisus läbi
5. aprillil
6. Kuna kohtukoosseisu liikmetel tekkisid seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused, anti kriminaalasi

§ 354lg 1 alusel läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule.

1. T. S-i esindaja esitas
2. aprillil 2020 taotluse, milles palus kohtulahendi avalikustamisel

§ 4081lg-st 3 tulenevalt asendada kaebuse esitaja initsiaalid tähemärkidega, et välistada tema 3

§ 4081

lg-st 4 tulenevalt mitte kajastada kohtulahendi põhiosas ja põhjendavas osas esitatud kuriteokaebusega seotud asjaolusid. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 23.

§ 208

lg 1 sätestab, et kui sama seadustiku § 207 lg-s 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Lahendades küsimust sellest, kas ringkonnakohus jättis arutatavas asjas määruskaebuse põhjendatult läbi vaatamata, tuleb vastata küsimusele, millal saab lugeda Riigiprokuratuuri määruse kannatanu esindaja poolt kättesaaduks.

1. Riigiprokuratuur tegi määruse
2. oktoobril 2019 ja edastas selle samal päeval T. S-i esindaja teatavaks tehtud e-posti aadressile. Esindaja kinnitas määruse kättesaamist
3. oktoobril 2019 ja arvestas sellest päevast ka kaebetähtaja algust. Ringkonnakohus seevastu asus seisukohale, et kaebetähtaega tuleb arvestada alates määruse saatmisele järgnevast päevast, s.o
4. oktoobrist 2019, ja luges esindaja
5. novembril 2019 esitatud kaebuse mittetähtaegseks.
6. Kriminaalmenetluse seadustikus ei sätestata expressis verbis, millal loetakse elektronposti teel edastatud menetlusdokument, sealhulgas ka Riigiprokuratuuri

§-s 207 sätestatud korras tehtud määrus kättesaaduks. Esindaja arvates tuleb aluseks võtta aeg, mil saaja dokumendi kättesaamist kinnitab. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus kättesaamiskinnituse õigusliku tähenduse üle otsustamisel põhjendatult juhindunud analoogiast elektronposti teel kutse kättetoimetamise korraga. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et

§ 165

lg 4 kolmandast lausest tulenevalt on kutse kättesaamise kinnitamata jätmisel õiguslik tähendus vaid juhul, kui kutse on saadetud menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressile (vt viimati

1. mai
2. a määruse nr 1-19-7121/38 p 6). Kui aga kutse saadetakse isiku enda avaldatud e-posti aadressile, eeldatakse selle kättesaamist saatmise päeval.
3. Praegusel juhul saatis Riigiprokuratuur määruse e-posti aadressile, mida esindaja on kogu senise menetluse kestel, s.o alates kuriteokaebuse esitamisest, avaldanud oma kontaktaadressina. Järelikult ei selgitanud menetleja aadressi ise välja. Seega on põhjendamatu esindaja etteheide, mille kohaselt ei saanud büroo üldisele meiliaadressile dokumente saates eeldada, et adressaat saab need kohe kätte. AdvS § 44 lg 6 järgi peab igal advokaadil olema talle menetlusdokumentide kättetoimetamiseks elektronposti aadress. Praegusel juhul avaldas advokaat ise menetlejale selle aadressi kui kontakti, mille kaudu on võimalik temaga suhelda. Seega kehtib kolleegiumi arvates vastupidine eeldus, st et advokaadi avaldatud aadressil on temaga võimalik põhjendamatu viivituseta ühendust saada ja talle vajalikke dokumente edastada.
4. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kolleegium T. S-i esindaja seisukohaga, mille kohaselt tuleb kaebetähtaja algust arvestada päevast, mil ta määruse kättesaamist kinnitas. Kinnituse saatmine võib, kuid ei pruugi kokku langeda ajaga, mil isik koopia kätte saab. Seadus seob kaebetähtaja alguse aga just viimase, s.o koopia saamisega. Riigiprokuratuuri
5. oktoobri
6. a määrus saadeti esindajale e-posti teel samal päeval. Ehkki esindaja dokumendi kättesaamist ei kinnitanud, oli määrus talle siiski nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud ning tal oli võimalik selle sisuga tutvuda juba sellel kuupäeval (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. märtsi
8. a määrus asjas nr 3-1-1-8-17, p 11). Järelikult tuleb

§ 208lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja algust arvestada alates 3.

oktoobrist 2019. 28.

§ 171

lg 4 sätestab, et kuudes arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimase kuu vastaval kuupäeval. Riigikohus on varem selgitanud, et "vastav" on

§ 171lg 4 tähenduses tähtaja 4

§ 171lg 5).

Seega ei olnud esindaja 6. novembril 2019 esitatud kaebus tähtaegne ja ringkonnakohus jättis selle õigesti läbi vaatamata. 29.

§ 172näeb ette võimaluse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks.

Seega juhul, kui adressaat ei saa dokumenti mõnel

§ 172

lg-s 2 märgitud põhjusel selle saatmisega samal päeval kätte, ennistatakse kaebetähtaeg menetleja määrusega. Praegusel juhul ei ole esindaja kaebetähtaja ennistamist taotlenud. Oluline on seegi, et kaebuse esitamiseks nägi seadus ette kuu aega. Järelikult jäi esindajale kaebuse koostamiseks ja esitamiseks endiselt piisavalt aega. 30. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 390

lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. novembri
2. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. T. S-i määruskaebemenetluse kulu jääb

§ 187

lg 2 kohaselt tema enda kanda ja selle hüvitamiseks esitatud taotlus jääb rahuldamata. 31. Ka määruskaebuse esitaja taotluse asendada lahendis T. S-i initsiaalid

§ 4081lg 3 alusel tähemärgiga jätab kolleegium rahuldamata.

Viidatud säte reguleerib olukordi, kus kohus võib piirduda üksnes lahendi sissejuhatuse ja resolutsiooni avalikustamisega. Nimede asendamist initsiaalide või tähemärgiga reguleerib paragrahvi teine lõige, mille kohaselt asendab kohus teiste isikute (st peale süüdistatava) nimed ja muud isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga. Praegusel juhul ei ole alust arvata, et käesolev kohtumäärus riivab T. S-i õigusi ebaproportsionaalselt ka siis, kui tema nimi on initsiaalidega asendatud. Seetõttu ei pea kolleegium tähemärgiga asendamist vajalikuks. 32. Rahuldamata jääb ka

§ 4081

lg 4 alusel esitatud taotlus mitte kajastada lahendi põhjendavas osas kuriteokaebusega seotud asjaolusid. Esiteks ei võimalda viidatud säte lahendi põhjenduste osalist avalikustamist. Teiseks ei ole kõnealune taotlus põhjendatud ka seetõttu, et käesolev määrus ei sisalda juurdepääsupiiranguga andmeid. (allkirjastatud digitaalselt) 5