← Eesti

2-13-10869/371

Obsah (8)§ 168§ 656§ 173§ 438§ 174§ 177§ 448§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-13-10869 Tsiviilasi V

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) menetluskulude nimekirja järgi on Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) menetluskulude suurus 2676,67 eurot. Maakohus määras menetluskulud kindlaks samas ulatuses. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus jätta Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Maakohus jättis
  2. mail 2017 hagi Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) vastu läbi vaatamata, kuna hageja võttis nõuded tagasi. Seetõttu ei tohiks jätta kulusid hageja kanda. Samuti on Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) menetluskulud kunstlikult tekitatud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  3. Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) palub jätta määruskaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ning tühistab maakohtu määruse olulise menetlusnormi rikkumise tõttu täies ulatuses ning teeb uue määruse, millega jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata (

§ 656lg 3 koosmõjus §-ga 659).

9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Tegemist on ühe

§ 438lg 2 kohaselt otsuses kohustuslikus korras lahendatava küsimusega.

Menetluskulude jaotus määratakse lõpplahendis olenemata sellest, kas menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks samas lahendis (

§ 174

lg 2) või pärast lõpplahendi jõustumist eraldi määrusega (

§ 177lg 2) (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I.

Komm vlj. § 173, lk 825).

  1. Hageja esitas menetluse vältel nõudeid paljude kostjate vastu, sh Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) vastu. Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) vastu esitatud nõuete osas jäeti hagi läbi vaatamata ja menetlusse võtmata vastavalt maakohtu
  2. mai 2017 ja
  3. oktoobri 2017 määrustele. Seega oli Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) vastu esitatud nõuete osas tegemist lõpplahenditega. Nimetatud maakohtu lõpplahendid on jõustunud. Maakohus jättis Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) suhtes tehtud lõpplahendites menetluskulude jaotuse märkimata. Menetluskulude jaotuse märkimine on vajalik menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kuivõrd menetluskulude jaotus tuleb märkida lõpplahendisse, siis ei saanud maakohtu eksimust kõrvaldada enam menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise määrusega. Möödunud on tähtajad

§ 448

lg 1 p 3 alusel täiendava määruse tegemiseks menetlusosalise taotlusel või kohtu omal algatusel (

§ 448lg 2).

Seega ei võinud maakohus määrata menetluskulude jaotust kindlaks alles menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel. Kuna menetluskulude suurust ei ole võimalik kindlaks määrata juhul, kui menetluskulude jaotus on jäänud lahendisse märkimata (Riigikohtu 9. juuni 2009 määrus asjas nr 3-2-2-4-09, p 7) rikkus maakohus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramisega oluliselt menetlusõiguse normi, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada täies ulatuses (

§ 656lg 3 koosmõjus §-ga 659).

3 Olukorras, kus kohus on jätnud menetluskulude jaotuse põhjendamatult lõpplahenditesse märkimata, tulnuks menetlusosalisel taotleda kas täiendava lahendi tegemist või lahendid vaidlustada. Eeltoodust tulenevalt on hageja määruskaebus põhjendatud. 11.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.